Sa oled siin

Valgevene

viimati uuendatud: 08.03.2017
 
 
 

Diplomaatilised suhted Eesti ja Valgevene vahel sõlmiti 6. aprillil 1992. aastal. Eesti avas Minskis peakonsulaadi 21. juulil 1995, jaanuarist 2009 on Eestil Minskis saatkond. Eesti esimene suursaadik Valgevenes Jaak Lensment andis üle oma volikirja president Lukašenkale 25. oktoobril 2010. Praegu esindab Eestit Valgevenes suursaadik Merike Kokajev, kes andis oma volikirja president Lukašenkale üle 13. detsembril 2016. aastal.

Valgevene peakonsulaat Tallinnas muudeti saatkonnaks mais 2010. Valgevene esimene Tallinnas resideeriv suursaadik Anatoly Stepus andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 18.09.2014.

Riigikogus taasloodi 2015.a kevadel Eesti-Valgevene parlamendirühm, millesse kuulub 10 saadikut. Parlamendirühma esimees on Valeri Korb ja aseesimees Deniss Boroditš. 

Esimene kõrgetasemeline visiit toimus 5.-7. oktoobril 2009, mil Valgevenet külastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Välisminister Urmas Paet käis töövisiidil Minskis 20.-21.10.2009. Veebruaris 2013 viibis Tallinnas Valgevene kultuuriminister, kes avas Valgevene kultuuripäevad. Novembris 2013 käis Eestis Valgevene metsandusminister. Novembris 2014 külastas Valgevenet põllumajandusminister Ivari Padar koos äridelegatsiooniga.

Lepingud

 

  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Valgevene Vabariigi Valitsuse kokkulepe rahvusvaheliste autovedude kohta (jõustus 11.06.1996)
  • Topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 22.07.1998)
  • Lennuliikluse kokkulepe (jõustus 26.06.2000)
  • Raudteetranspordialase koostöö kokkulepe (jõustus 13.07.2001)
  • Kaubandus- ja majandussuhete kokkulepe (jõustus 30. 04. 2002)
  • Kokkulepe koostööst ja vastastikusest abist tolliasjades (jõustus 11.09.2002)
  • Kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe ( jõustus 03.02.2004)
  • Kodanike riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleeriv leping (jõustus 04.11.2016)

Majandussuhted
 

Kaubavahetus
 

Eesti-Valgevene kaubavahetus aastatel 2010-2016 (miljonit eurot)

Aasta Eksport Import Saldo
2010 63,3 118,4 -55,1
2011 81,6 147,2 -65,6
2012 57,2 210.9 -153,7
2013 51,6 87,2 -35,6
2014 42,0 67,2 -25,2
2015 34,9 61,1 -26,2
2016 49.3 57.5 -8.2

Allikas: Statistikaamet

Eesti ja Valgevene vaheline kaubavahetus moodustas 2012.a ligi 270 mln eurot, järgnevatel aastatel käive vähenes, seda eelkõige mineraalsete toodete sisseveo kahanemise tõttu. Osakaal käibes vähenes 1%lt (2012) 0,4%ni (2016). Siiski kasvas käive 2016.a võrreldes 2015 ligi 11%. Riikide järjestuses jääb Valgevene kolmandasse kümnesse (2016 – 28. koht).

Eksport Valgevenesse kasvas 2016.a ligi 42%, seda eelkõige plasttoodete ja toidukaupade väljaveo kasvu tõttu. Eesti päritolu eksport aga vähenes: kui 2013-2015. a oli osakaal ca 43%, siis 2016. a vaid 22%. Ekspordipartnerite seas oli Valgevene Eesti jaoks 28. kohal.  

Import Valgevenest on aasta-aastalt vähenenud ning moodustas 2016. a ligi 58 mln eurot (vrd 2012. a 211 mln eurot), olles sellega Eestile 26. impordipartner.

Valgevenesse eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid (2016. a osakaal ekspordis 21,5%). Kaubagrupi toodete eksport kasvas võrreldes 2015. aastaga 33%,  peamised tooted on voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid, eriotstarbelised seadmed ja mehhanismid, põlluharimised jms kasutatavad masinad, tööpingid kõvade materjalide töötlemiseks, veerelaagrid. Teiseks suurimaks ekspordiartikliks on plasttooted (17,9%), mille eksport on kasvanud võrreldes 2012. aastaga ligi 167%. Grupi toodetest eksporditakse põhiliselt polüatsetaale. Veel eksporditakse loomseid tooteid (17%) ning toidukaupu ja jooke (16,7%). Nimetatud kaubagruppide eksport on samuti kasvanud. Loomsetest toodetest eksporditakse külmutatud kala, elusveiseid ja värsket kala. Toidukaupadest aga kakaoube ja -pulbrit, leiva- ja saiatooteid ning siidrit.

Valgevenest imporditakse peamiselt mineraalseid tooteid (2016. a osakaal impordis 29%). Mineraalsete toodete import Valgevenest vähenes võrreldes 2012. aastaga ligi 90% (2012 – 167 mln eurot vs 2016 – 16,8 mln eurot).  Teiseks suuremaks impordiartikliks olid metallid ja metalltooted (19%). Veel imporditakse puitu ja puittooteid (18%) ning masinaid ja seadmeid (9,4%).

Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid seisuga 30.09.2016.a Eesti otseinvesteeringud Valgevenesse 82,6 miljonit eurot (1,4% kogu Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Võrreldes seisuga 30.09.2014 on investeeringud vähenenud 12 mln euro võrra. Põhiliselt on investeeritud töötlevasse tööstusesse (41%) ning kinnisvarasse (13%).

Valgevene otseinvesteeringud Eestisse sama seisuga olid 68,7 mln eurot (0,4% kogu otseinvesteeringutest Eestis). Võrreldes seisuga 30.09.2014 on investeeringud kasvanud üle 15 mln euro võrra. Peamised sektorid: hulgi- ja jaekaubandus (34%), finants- ja kindlustustegevus (32%) ning kinnisvara (8%).

Äriregistri andmetel oli 13.04.2016 seisuga Eestis registreeritud üle 650 Valgevene osalusega ettevõtte.

 

Arengukoostöö
 

Alates 2002. aastast on Eesti korraldanud seminare ja toetanud konverentside korraldamist valgevenelastele või Valgevene teemal. 2008, 2011 ja 2012 toetas Välisministeerium Valgevene diasporaa kongresside korraldamist Tallinnas. Alates 2011.a kuulub Valgevene koos teiste Euroopa Liidu idapartneritega Eesti prioriteetsete arengukoostöö sihtriikide hulka ning vastavalt Eesti arngukoostöö ja humanitaarabi arengukavale jääb meie pikaajaliseks prioriteetseks partnerriigiks vähemalt aastani 2020.

Eesti arengukoostöö eelarve Valgevenele:

2009: 75 129 EUR

2010: 55 384 EUR

2011: 66 332 EUR

2012: 87 061 EUR

2013: 249 740 EUR

2014: 185 198 EUR

2015: 241 242 EUR

2016: 220 000 EUR

2017. aastaks on eelarves planeeritud 220 000 eurot.

Peamisteks koostöövaldkondadeks Valgevenega on olnud kodanikuühiskonna tugevdamine, IKT (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia) lahenduste tutvustamine, koostöö hariduse ja majandusarengu valdkondades.

Kahepoolseid projekte on peamiselt läbi viinud Eesti Idapartnerluse Keskus - seminarid ja koolitused Valgevene kodanikuühenduste esindajatele, kuid valgevenelased on osalenud ka multilateraalsetel, kõiki idapartnerluse riike hõlmavail seminaridel avaliku halduse reformimise erinevates valdkondades 2010.a. alates. Mitmed Eesti mittetulundusühingud on läbi viinud erinevaid projekte Valgevenes, näiteks ettevõtlushariduse, kodanike kaasamispoliitika arendamise valdkonnas jms. Koostööd on tehtud teiste doonoritega, eriti edukas on koostöö USAIDiga, kelle toetusega viis alates 2013. a. e-Riigi Akadeemia läbi 9 koolitust IKT lahenduste ja küberturvalisuse osas meedia, hariduse, mittetulundusühingute ja noorteorganisatsioonide esindajatele. Ühe edukama projekti partneriks on Garage48, mis viis kuni 2015. aasta sügiseni läbi intensiivkoolitusi IT start-up’'idele ning toetas mentorlusega 2014.a Minskisse rajatud ettevõtlus-HUB-i Imaguru.

Alates 2008. a. on Eesti toetanud Valgevene Humanitaarülikooli Vilniuses.

Kultuurisuhted
 

Eestis elab üle 12 000 valgevenelase. Eesti püüab igati toetada siinsete valgevenelaste püüdu rahvuslikule enesemääratlemisele ning aidata kaasa tugeva Valgevene kogukonna kujunemisele. Eestimaa eri paigus asuvad 6 Valgevene kultuuriseltsi või -ühendust ühinesid 2001. aastal Eesti Valgevenelaste Assotsiatsiooniks. Eesti valitsus on toetanud seltside tegevust ka rahaliselt. Seltside eestvedamisel on toimunud Eesti - Valgevene kultuurifestivalid, millest on alati osa võtnud ka kollektiivid Valgevenest.

Valgevenes elab erinevate allikate järgi 200–400 eestlast ja tegutseb ka Eesti Selts „Pääsuke“ (asutatud 2009), kuhu kuulub umbes 50 liiget. Eesti kultuuri vahendamisse valgevenelastele on viimastel aastatel aktiivselt panustanud Eesti Suursaatkond Minskis.

Kultuurikontaktid on olnud eripalgelised ning ei piirduta üksnes pealinnadega. Kontaktide arendamisele aitavad kaasa ka arvukad sõpruslepingud Eesti ja Valgevene kohalike omavalitsuste vahel. 

Väga tihedad on muusikute kontaktid. Mitmed Eesti noored on osalenud Valgevenes noorte interpreetide konkurssidel, samuti on koos Valgevene muusikutega korraldatud kontserdisarju ja lindistatud plaate. Teiselt poolt on ka mitmeid kontakte rahvusvahelist tunnustust leidnud kõrgkultuuri esindajate vahel.

Erki Pehk nimetati 2010.a Valgevene Ringhäälingu Sümfooniaorkestri esimeseks külalisdirigendiks. Tema juhatusel esines orkestriga koos ka RAM. Valgevene poolt on Eestis esinenud Maladzetšna linna sümfooniaorkester. Valgevene rahvusooper esines 2010.a Pärnu Ooperipäevadel menukalt Borodini ooperiga „Vürst Igor“. Pärnus Klaudia Taevi nim. vokalistide konkursil ja ooperifestivalil „PROMFEST“ (kunstiline juht ja dirigent Erki Pehk) on Valgevene solistid mitmel aastal olnud edukad. Mais 2015 oli Pärnus ooperifestival PROMFEST ja Klaudia Taevi nim. noorte ooperilauljate konkurss, mille raames kanti ette „Aida“, kus osalesid eelmise konkursi laureeadid, mh Valgevene juhtiv tenor Eduard Martõnjuk. Sagedane külaline Valgevenes on Andres Mustonen, kes Bašmeti festivalil Minskis või siis Hortus Musicusega.

Eesti Vene Teater esines 2012.a oktoobris suure menuga Minskis festivalil TeART Ilmar Taska Tarkovski-ainelise lavastusega „Üks suveöö Rootsis“. Oma erandlikkuses väljapaistva kultuurisündmusena tuleb 2015. aastast nimetada Tartu Uue Teatri lavastust „Pure Mind“, mida etendati Minski rahvusvahelisel teatrifestivalil „2nd Theatre Youth Forum“ ning millele omistati peapreemia.

Veebruaris 2013 esines Rahvusooper „Estonia“ Minskis, kus esitati Puccini ooperit „Manon Lescaut“, Verdi ooperit „Traviata“, Tšaikovski balletti „Pähklipureja“ ja MacMillani balletti „Manon“. Samal ajal, 2013.a veebruaris toimusid Eestis Valgevene kultuuripäevad, mille põhisündmuseks olid Valgevene Rahvusooperi külalisetendused, mille avas Valgevene kultuuriminister Boris Svetlov. Lisaks esines Tallinnas ja Maardus rahvakunstiansambel Kupalinka ning Estonias pandi üles Valgevenet tutvustav fotonäitus.

Pärnu Moodsa Kunsti Muuseumis on Mark Soosaar korduvalt korraldanud Valgevene kunstnike näitusi, samuti on Eesti kunstnike töid näidatud Valgevenes. Kunstibiennaalile COLORFEST saatis Eesti Kunstnike Liit 2012. a. esindusliku läbilõike eesti kunstnike viimaste aja töödest. Sagedaste näituste korraldamisel on suur roll ka vastastikustel saatkondadel. 2015. a. novembris oli Valgevene Ajaloo Rahvamuuseumis ja Valgevene 2016. a. kultuuripealinna Maladzetšna kutuuripalees üleval näitus „Õigeusukirikud ja -kabelid Eestis“, mida võib pidada kogu aasta üheks väljapaistvamaks Eesti kultuuriürituseks Valgevenes.

Eesti filmid on sageli võitnud auhindu Valgevene filmifestivalidelt. 2012. a. tunnistati Peeter Simmi Eesti-Valgevene koostöös valminud „Üksik saar“ Bresti rahvusvahelisel filmifestivalil parimaks mängufilmiks. Üks viimase aja suursündmusi oli Eesti, Soome, Venemaa ja Kasahstani ja Valgevene koostööfilmi „Ma ei tule tagasi“ linastumine 07.11.2014 Minskis filmifestivali Listopad avafilmina. Filmi resžisöör on Ilmar Raag ja film on üles võetud Kasahstanis, Venemaal ja Valgevenes. Festivalil osales ka Eesti dokumentaal- ja animafilme, mis on läbi aastate olnud Valgevene publiku poolt hästi vastu võetud. Näiteks Priit Pärna animafilmide linastused on oodatud ja kõrgelt hinnatud eriti noorte vaatajate (üliõpilased) seas.

Novembris 2016 toimusid Eesti kultuuripäevad Valgevenes. Kultuuripäevad avati 3. novembril kontserdiga Valgevene Riikliku Filharmoonia suures saalis, kus esinesid Valgevene Riiklik Sümfooniaorkester Erki Pehki dirigeerimisel ja pianist Mihkel Poll. 4. novembril toimus Georg Otsale pühendatud kontsert Valgevene Riikliku Ooperi- ja Balletiteatri kammersaalis, ühtlasi avati G.Otsale pühendatud näitus „Muusikarüütel“.
04.-11.11.2016 toimunud filmifestivali Listapad kavas oli konkursiväliselt Eesti dokumentaal- ja mängufilmide retrospektiivkava „Eesti kino uus klassika“ erinevates Minski kinodes.

Tihedad on ka kontaktid sportlaste vahel. Iga-aastastel rahvusvahelistel turniiridel osalemine, nii Eestis kui Valgevenes on saanud heaks tavaks, näiteks noortel jalgpalluritel „Saaremaa Cup“, iluvõimlejatel „Miss Valentine“. Samuti korraldatakse ühiseid treeninglaagreid nii noortele kui täiskasvanutele - panustatud on maadlussporti, suusatamisse, sõudmisse.

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.