Sa oled siin

Suurbritannia

viimati uuendatud: 05.09.2017
 

- Kahepoolsed suhted
- Lepingud
- Majandussuhted
- Kultuurisuhted

Kahepoolsed suhted

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on olnud ja on ka tänapäeval Eesti iseseisvuse ja omariikluse arengu kindel toetaja. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis Eesti rannikut kindlustama mereväeeskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel. Eesti Vabariigi iseseisvuse eest langenud Briti meremehed on maetud Tallinna Sõjaväe kalmistule. Nende nimed on jäädvustatud mälestustahvlitele Tallinna Püha Vaimu kirikus ja Meremuuseumis. Mälestustahvel Eesti vabaduse eest langenud Briti sõjaväelastele on avatud ka Porthsmouthi katedraalis Suurbritannias.

1920ndad ja 30ndad aastad tõid kaasa Eesti ja Suurbritannia majandussuhete kiire arengu. Sel ajal oli Suurbritannia Eestile oluline kaubanduspartner, kuhu suundus 30% Eesti ekspordist.

Suurbritannia oli üks neist riikidest, kes ei tunnustanud Eesti annekteerimist 1940. aastal. Oma tunnustust Eesti iseseisvusele taaskinnitas Suurbritannia 27. augustil 1991. Sama aasta septembris kirjutati alla diplomaatiliste suhete taastamise ühisdeklaratsioonile ning taasavati suursaatkonnad Londonis ja Tallinnas. Sestsaadik on kahe riigi suhted arenenud vastastikuse lugupidamise ja konstruktiivse koostöö vaimus. 1992. a. juulis taastas Suurbritannia viisavaba piiriületusrežiimi Eestiga, olles sellega esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes taastas eelmise sajandi kahe-ja kolmekümnendatel aastatel sõlmitud lepingute kehtivuse Eesti Vabariigiga ning kaotas viisanõude Eesti kodanikele.

Eesti suursaadik Ühendkuningriigis on  Lauri Bambus, kes andis üle oma volikirja kuninganna Elizabeth II-le 19. novembril 2014. Eelnevalt on Eesti saadikuteks Londonis olnud: Aino Lepik von Wirén (nov 2010 – aug 2014), Margus Laidre (jaan 2006 – aug 2010), Kaja Tael (okt 2001 – jaan 2006), Raul Mälk (dets 1996 - sept 2001), Riivo Sinijärv (veebr 1993 - aprill 1995). Enne seda oli Eesti Londonis esindatud ajutise asjuri tasemel alates detsembrist 1991. 2015. aasta oktoobris avati Londonis uus Eesti saatkonnahoone, mis muuhulgas on võimaldanud pakkuda paremaid konsulaarteenuseid Eesti kodanikele, kes elavad ning töötavad Ühendkuningriigis.

Eesti huve Ühendkuningriigis esindavad ka kuus aukonsulit: John Workman Cheltenhamis, Šotimaal Iain Lawson Paisleys, Simpson Buglass Aberdeenis ja Peter Ferry Edinburghis; Mark J. Ewings Belfastis ja Auberon Ashbrooke Jersey saarel.

Ühendkuningriiki esindab Eestis alates 7. septembrist 2016 Theresa Bubbear. Varasemad Briti suursaadikud Eestis on olnud: Peter Carter (nov 2007-jaan 2012), Nigel Robert Haywood (nov 2003 - nov 2007), Sarah Squire (sept 2000 - nov 2003), Timothy James Craddock (aug 1997 - sept 2000), Charles Richard Lucien de Chassiron (okt 1994 - juuli 1997), Brian Buik Low (okt 1991 - aug 1994), Christopher Bruce Holtby (veebr 2012 - august 2016).

 

Olulisemad visiidid

 

Eestisse
2.-3.05.2017 Wessexi krahvinna Sophie, sh Briti pataljoni külastus Tapal
20.04.2017 kaitseminister Michael Fallon, sh osalemine NATO suurendatud kohaoleku avatseremoonial
20.02.2017 Euroopa Liidust lahkumise asjade minister David Davis
31.05 -01.06.2016 Yorki hertsog Prints Andrew
veebruar 2015 välisminister Philip Hammond
mai 2014 prints Harry külastas õppust Kevadtorm
mai 2014 kaitseminister Philip Hammond
aprill 2014 eurominister David Lidington
aprill 2014 parlamendi alamkoja spiiker John Bercow
detsember 2013 kaitseminister Philip Hammond
oktoober 2006 Kuninganna Elizabeth II ja prints Philip; välisminister Margaret Beckett
Suurbritanniasse
september 2017 välisminister Sven Mikser Põhjala ja Baltimaade välisministrite kohtumisel UK välisministriga
juuli 2017 peaminister Jüri Ratas
september 2016 Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
mai 2016 välisminister Marina Kaljurand
märts 2016 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
oktoober 2015 välisminister Marina Kaljurand, ametlik visiit ja uue saatkonnahoone avamine
detsember 2014 majandus- ja taristuminister Urve Palo
november 2014 väliskaubandusminister Anne Sulling
oktoober 2014 Riigikogu esimees Eiki Nestor
september 2014 peaminister Taavi Rõivas, välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Sven Mikser osalesid NATO tippkohtumisel Walesis
september 2014 Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras
juuni 2014 peaminister Taavi Rõivas
juuni 2014 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2014 välisminister Urmas Paet


Eesti ja Ühendkuningriigi suhted on väga head, tihedad ja töised, eriti kaitsekoostöös ning e-riigi ja küberteemadel. Suhtlus toimib nii kõrgemal poliitilisel kui ka ametkondlikul tasandil. Viimased aastad on olnud kohtumiste- ja visiitiderohked, kahepoolne koostöö on süvenenud mitmes valdkonnas. Liitlassuhe NATOs ja missioon Afganistanis on olnud Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö ühisosaks ning kahepoolse suhtluse teljeks.  Ühendkuningriik on üks kaalukamaid panustajaid NATOs. See määrab kahe riigi vahelise julgeolekupoliitilise dialoogi iseloomu. Suurbritannia oli Eestile abiks kaitsereformide läbiviimisel.

Mõlemad riigid peavad oluliseks interneti haldamise ja –vabaduse temaatikat, olles Internetivabaduse Koalitsiooni (Freedom Online Coalition) liikmed. Samuti on viimasel ajal selgelt välja joonistunud konkreetsed koostöövõimalused kübervaldkonnas ja süvenenud koostöö e-riigi vallas. 2013. aasta veebruaris kirjutasid Eesti ja Ühendkuningriigi e-teenuste arendamise eest vastutavad asutused alla koostöömemorandumile, mis pani aluse tihedale koostööle antud valdkonnas. 9.12.2014 kutsuti Londonis Suurbritannia initsiatiivil ellu ühendus Digital 5, mis koondab kõige arenenumaid digivalitsusi maailmas (Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik), vahetamaks kogemusi ja paremaid praktikaid.

Kahe riigi suhete lahutamatuks osaks on parlamentidevaheline koostöö. Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkojas tegutseb Eesti sõprusgrupp Gordon Marsdeni juhtimisel ja Riigikogus ÜK sõprusgrupp, mida juhib Yoko Alender.  Mitmete Eesti ja Ühendkuningriigi erakondade vahel toimib otsesuhtlus.

Lepingud
 

Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahel on sõlmitud järgmised lepingud:

  • Lennundusalane leping (jõustus 03.03.93)
  • Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vaheline rahvusvaheline liikluskindlustuse leping (jõustus 01.07.93)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum kaitse ja koostöö küsimustes (jõustus 03.10.94), mida asendab kahepoolse kaitsealase koostöö raamlepe (allkirjastati 3.12.2013)
  • Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 16.12.94)
  • Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 19.12.94)
  • Hariduse-, teaduse- ja kultuurialase koostöö leping (jõustus 18.07.96)
  • Kokkulepe rahvusvahelise maanteeveo korraldamisest (jõustus 21.08.98)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum koostöö kohta ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni, rahvusvahelise terrorismi ja muude raskete kuritegude vastu (jõustus 29.01.2003)
  • EV ja Guernsay vaheline hoiuste intresside maksustamise kokkulepe ( jõustus 01.01.2005)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum salastatud kaitsealase teabe kaitse küsimustes (jõustus 04.02.04) ja selle muutmise kokkulepe (jõustus 11.07.2011)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum sõjalise nõuniku lähetamise kohta (jõustus 04.02.04)
  • Kaitsealaste ühishangete raamleping (sõlmiti 15.12.2010)
  • Vastastikuse mõistmise memorandum Riigi Infosüsteemi Ameti ja ÜK Valitsuse Digitaalteenistuse vahel e-teenuste alase koostöö kohta (jõustus 27.02.2013)

Kaitsekoostöö

 

Kaitsekoostöö Eesti ja Ühendkuningriigi vahel on väga tihe, nii kahepoolselt kui ka NATO raames. Osana NATO tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiakust otsustati NATO Varssavi tippkohtumisel (juulis 2016) alliansi mitmerahvuseliste lahingugruppide toomine Balti riikidesse ja Poola. Eesti raamriik on Ühendkuningriik, panustavad ka Prantsusmaa ja Taani, kokku umbes 1000–1100 sõjaväelasega. ÜK panuseks lahingugruppi on ca 800-meheline soomusüksus, mille relvastuses on jalaväe lahingumasinad Warrior, tankid Challenger 2 ja taktikalised droonid.

Ühendkuningriik jätkab panustamist Eesti julgeoleku tugevdamisse ka osalemisega NATO Balti õhuturbemissioonil (BAP), kus Ühendkuningriik on tänaseks osalenud neljal korral. Viimati Ämarist 2016. a. maist septembrini. Esimene brittide juhitud rotatsioon Ämaris oli 2015. aastal. Kahel korral on panustatud Leedust. 2014. aastal liitus Ühendkuningriik ametlikult NATO küberkaitse oivakeskusega Tallinnas (CCD CoE).

Ühendkuningriik on oma kompaniiga võtnud viimastel aastatel osa õppusest Kevadtorm, mida 2014. aastal külastas ka prints Harry. Grenaderide kaardiväerügemendi sõdurid osalesid EV 96. aastapäeva kaitseväe paraadil ja Duke of Lancaster Regiment osales kaitsejõudude paraadil Eesti Vabariigi 97. aastapäeval. Samuti on Ühendkuningriik läbi aastate toetanud Balti Kaitsekolledži tegevust ning aktiivne kaitsealane koostöö toimub ka ametnike tasandil.

NATO tippkohtumisel Walesis (sept 2014) sõlmiti Eesti, UK, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi vahel ühiste kavatsuste lepe ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force, JEF) loomiseks. Tegemist on nimetatud seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest koosneva kiirreageerimisjõuga, mida saaks kasutada kollektiivkaitseks, kriisireguleerimis-operatsioonidel ja väljaõppe eesmärgil. Praegu on käimas JEF planeerimisprotsess ja kontseptsiooni väljaarendamine.  Täismahus tegutsemisvalmidus on kavas saavutada 2018. aastal.

Majandussuhted
 

Eesti-Ühendkuningriigi majanduskoostöö on praktilise iseloomuga. Eesti poolelt võib täheldada aktiivsust ÜK suunal masinatööstuses, mööbli- ja puidusektoris, samuti teenuste vallas. ÜK huvi on keskendunud peamiselt tekstiili- ja toiduainetööstusele, samuti teenuste- ning energeetikasektorile. Samas on tootmise kallinemine Aasias pannud nii mõnegi ÜK jaekaubaketi otsima uus koostööpartnereid Eestist. Eesti taustaga ettevõtetest on ÜK-s äramärkimist leidnud eelkõige start-up’id ja uudseid tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad firmad. Arvestades Londoni  tähtsust üleilmse tõmbekeskusena, on Eesti ettevõtete esiletõus sellises konkurentsis märkimisväärne, äridiplomaatia seisukohalt aitab iga edulugu Eestit ja meie investeerimiskeskkonda propageerida. Viimastel aastatel Briti-Eesti Kaubanduskoja (BECC) poolt  korraldatud ärivisiidid ja seminarid SmartEst on andnud hea võimaluse Eesti investeerimisvõimaluste ja edukate e-lahenduste tutvustamiseks.

2009. aastal loodi Londonis Eesti ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi ühendav Eesti Gild, kellega koostöös on saatkond korraldanud mitmeid äridiplomaatia alaseid üritusi.

KAUBAVAHETUS
 

Ühendkuningriik on stabiilselt kuulunud Eesti kümne suurima kaubanduspartneri hulka (9.-10 koht). 2016. aastal langes ÜK meie kaubavahetuspartnerite seas 11. kohale (vrd 9. koht 2015), kusjuures kaubavahetuse kogukäive kukkus 680-lt mln eurolt 622 mln euroni, mis moodustas 2,5% Eesti kaubavahetuse üldmahust 2016. aastal. Ekspordi osakaal oli 2,4% (287 mln eurot), mis vrd 2015. aastaga tähendas ekspordi langust -12,4% (selle näitajaga vähenes Eesti eksport UKsse Hollandi järel kõige enam). Väljavedu UKsse vähenes paljude kaubagruppide lõikes, enim masinate ja seadmete (-20,2 mln eurot) ning mineraalsete toodete (-13,9 mln eurot) sektoris.
Sissevedu UKst moodustas 2016. a. 335 mln eurot (üldmahust 2,5%, langus vrd 2015. aastaga -4,7%).

Eesti–UK kaubavahetus 2007–2016 (miljonit eurot):

 

EKSPORT

IMPORT
2007 226,31 352,15
2008 224,39 353,36
2009 131,08 163
2010 172 187
2011 240,75 436
2012 264 526,6
2013 294,6 570,1
2014 285 442
2015 327,2 351,8
2016 287 335

 

Tähtsamad ekspordiartiklid 2016.a:

  • Puit ja puidutooted, puidusüsi (saematerjal, ehitusdetailid, puidugraanulid) - 29,7%
  • Masinad ja seadmed - 21,4%
  • Muud tööstustooted - 21%

Tähtsamad impordiartiklid 2016.a:

  • Masinad ja seadmed 33,2%
  • Valmistoidukaubad - 12,9%
  • Transpordivahendid - 12,3%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD
 

Eesti Panga andmetel oli Ühendkuningriigi otseinvesteeringute positsioon Eestis 31.12.2016 seisuga 338,2 mln eurot, moodustades 1,9% kõigist otseinvesteeringutest Eestis (12. koht). Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse 56%, kinnisvarasse 23% ning hulgi- ja jaekaubandusse 21%. Eesti otseinvesteeringute positsioon ÜK-s oli samal ajal 46,8 mln eurot (0,8% kõigist Eesti otseinvesteeringutest välismaal), olles aastaga kasvanud koguni 108%.

Äriregistri andmetel oli 01.04.2016 seisuga Eestis registreeritud 526 Ühendkuningriigi osalusega äriühingut. Suurimatest ettevõtetest võib välja tuua GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Seesam Insurance AS, AS Remedia, AS TREV-2 grupp, OÜ Tonybet, AS G4S Baltics. Londonis tegutseb ca 40 Eesti ettevõtet, kelle side Eestiga enamasti ei katke - ettevõtjad hoiavad oma tootmise ja/või arendustegevuse Eestis.

TURISM
 

Tallinna kui populaarse kruiisisadama ja Eesti üldine tuntus turismisihtkohana on Ühendkuningriigis kasvanud. Eesti riikliku turismiarengukava kohaselt on Ühendkuningriigi näol tegemist suure potentsiaaliga turuga. Eestit külastavate briti turistide arv on viimastel aastatel püsinud 110 000 ringis - 2015.a. – 110 000, 2016.a. - 116 000. Rekordaasta oli 2012., mil Eestit külastas 145 000 briti turisti.

Ühendkuningriiki külastas mullu ca 75 700 eesti turisti, 2015. aastal oli see arv ligi 85 000, vähenenud on ka kohapeal veedetud päevade arv. EAS plaanib seoses British Airways’i London (Heathrow) - Tallinn lennuliini käivitamisega 2017.a. märtsi lõpus elavdada turundustegevust ÜK suunal, Brexit sihtasutuse hinnangul turismi oluliselt ei ohusta.

Kultuurisuhted

 

Eesti ja Suurbritannia vahel on sõlmitud valitsustevaheline koostöökokkulepe hariduse, teaduse ja kultuuri vallas. Viimase poole tosina aastaga on jõutud süsteemse ja läbimõeldud eesti kultuuri tutvustamiseni Suurbritannias. Nimetamisväärsed suursündmused on olnud: Eesti kultuurifestival Oxfordis ja Eesti Kultuuripäevad Šotimaal (2005), Arvo Pärdi Passio ettekanne Westminster Abbey’s (2006), Vabariigi 90-nda aastapäeva tähistamine ning muusikalise kingituse üleandmine Londonis (2008). Arvo Pärt on olnud viimastel aastatel mitme festivali peakülaline, tema 75. sünnpäeva tähistati BBC Promsil ja South Bank Centre’is, Pärt oli Vale of Glamorgan festivali peakülaline (2010) ja 2011.a. Canterbury festivali „Sounds New“ peakülaline.

KIRJANDUS

2018. aastal on Eesti kirjandus keskpunktiks Londoni raamatumessil. 2016. aastal jõudis messi nelja maailma parima raamatupoe kandidaadi hulka ka Viru Keskuse Rahva Raamatu pood.

Eesti autoritest on Ühendkuningriigis kõige enam avaldatud Jaan Krossi tõlkeid (Keisri Hull, Professor Martensi ärasõit, Vandenõu ja Paigallend), kõik kirjastuselt Harvill Press. Viimastel aastatel on tõlgitud ka Kristiina Ehini, Doris Kareva, Imbi Paju, Ly Seppeli, A.-H. Tammsaare, Mati Undi loomingut. 2010. a. andis kirjastus Arc Publications välja kaks luuleraamatut: Kristiina Ehini “The Scent of Your Shadow” ja Doris Kareva “A Shape of Time”.  Kristiina Ehin, Doris Kareva, Jürgen Rooste, Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv on viimastel aastatel esinenud nimekatel Cheltenhami ja Ledbury festivalidel. 2009. a. anti Kristiina Ehina luulekogu „Drymiau Tawelwch” välja kõmri keeles (Barddas Publications). Belfastis ilmus sama kogu eesti, inglise ja iiri keeles; pealkirjaks “Põletades Pimedust/Burning the Darkness/An Dorchadas Á Dhó” (Coiscéim ).  2009. aaastal ilmus Ühendkuningriigis Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan“ (Norvik Press), 2007.a. Viivi Luige romaan ”Ajaloo ilu“, 2005. a. Andres Ehini "Luuletused" ning 2000. aastal Tõnu Õnnepalu "Piiririik".

Mitu aastat on Eesti kirjastajad olnud väljas Londoni raamatumessil, kust on alguse saanud mitmeid koostööprojekte. Käima on läinud ka saatkonna initsiatiivil tekkinud iPhone’i Eesti lasteraamatute projekt. Tihedad sidemed on kujunenud Glamorgani Ülikooli professori, T. S. Elioti preemia laureaadi, Eesti soost luuletaja Philip Grossiga.

Eesti keele ja kultuuri õppejõud Glasgow ülikooli juures Lea Kreinin on koostamas Eesti raamatukogu, oma raamatukogu on loomas ka Eesti Selts Londonis.

Nii Suurbritannia kui Eesti on püüelnud mõlema riigi jaoks oluliste ajaloosündmuste jäädvustamise ja parema tundmaõppimise poole. Laidoneri Muuseum on kogunud andmeid Briti mereväe operatsioonide kohta Soome lahel pärast I Maailmasõja lõppu, tõkestamaks bolševike edasitungi. 1936. a. ostis  Eesti Vabariik Inglismaalt kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi. Lembit on kasutusel Meremuuseumi eksponaadina.

Naissaarel ja Vaindloo saarel on tähistatud Briti sõjaväelaste hauad. 1998. a. avas prints Andrew, Yorki hertsog Meremuuseumis mälestustahvli Briti Kuningliku Mereväe ohvitseridele ja meremeestele, kes võitlesid ja andsid oma elu Eesti Vabadussõjas 1918-1920. 2003. a. suvel avati Tallinna Püha Vaimu kirikus mälestustahvel kõigile Briti sõjaväelastele, kes hukkusid aastatel 1918-1920, toetades Eestit Vabadussõjas. Samalaadne mälestustahvel avati ka Suurbritannias  Portsmouthi katedraalis (dets 2005).

Hariduskoostöö

Vastavalt Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu otsusele rajati 2006. aastal Eesti riigi toel eesti keele ja kultuuri lektoraat Glasgow Ülikooli. Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituudis (SSEES) on võimalik valikainena õppida eesti keelt.

Saatkonna toel ja kaasabil asutati ja alustas 2009. aastal tööd Eesti Kool Londonis, mis pakub lastele eesti keele ja kultuuri täiendõpet. Eesti lastelaager Inglismaal tähistas 2009. aastal oma 60. juubelit.

Eestlased Ühendkuningriigis

Ühendkuningriik on koduks, õppe- või töökohaks järjest suurenevale eestlaskonnale. Hinnanguliselt elab ÜK-s ca 10 000-15 000 Eesti kodanikku, neist Londonis 3000-5000. Täpset arvu on raske öelda, kuna loominguliste elualade esindajad sõidavad Londoni ja Eesti vahet. Aktiivsemad ollakse Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Kokku tegutseb ÜK-s 13 Eesti seltsi, nende hulgas ka vanim, 1921. aastal asutatud Londoni Eesti Selts (LSE). Töötavad Eesti Kool, Eesti Gild, Eesti Majad Londonis, Bradfordis ja Leicesteris, Inglismaa Eestlaste Ühing ning Eesti huvilisi ühendav Briti-Eesti Assotsiatsioon (BEST). Antakse välja kord kuus ilmuvat ajalehte „Eesti Hääl.” BEST ühendab neid Eesti-huviga inimesi,  kes soovivad kaasa aidata Eesti tuntuse suurendamisele Suurbritannias. BEST on korraldanud üritusi Eesti ühiskonnaelu erinevate tahkude tutvustamiseks, kus reeglina on osalenud külalised Eestist. Liikmetele ja teistele huvilistele ilmub kaks korda aastas ajakiri "Lennuk".

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.