Sa oled siin

Rootsi

Viimati uuendatud: 14.06.2018

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Praegune Rootsi suursaadik Anders Ljunggren andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 17. septembril 2013. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 30. jaanuarist 2015 Merle Pajula.
Eestil on Rootsis kaheksa aukonsulit: Lars-Åke Brännström Karlstadis, Lars Johan Söderström Malmös, Lars Werner Karlskronas, Harriet Lagebo Eskilstunas, Lars-Eric Boreström Göteborgis, Riina Mai Noodapera Gotlandil, Jan Erling Lennart Gunnesson Halmstadis ning Michael Albin Xaver Pääbo Norrköpingis.
Rootsil on Eestis kaks aukonsulit – Ahti Puur Narvas ja Madis Kanarbik Tartus.

XIII Riigikogu koosseisus tegutseb 9-liikmeline Eesti-Rootsi parlamendirühm, mille esimees on Valdo Randpere ja aseesimees Yoko Alender.

 

Visiidid

Rootsi
aprill 2018 välisminister Sven Mikser
veebruar 2018 peaminister Jüri Ratas
veebruar 2017 välisminister Sven Mikser
jaanuar 2017 president Kersti Kaljulaid
oktoober 2016 peaminister Taavi Rõivas
oktoober 2015 kaitseminister Hannes Hanso
juuni 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
mai 2015 peaminister Taavi Rõivas
november 2014 välisminister Keit Pentus-Rosimannus
mai 2014 kaitseminister Sven Mikser
mai 2014 peaminister Taavi Rõivas
jaanuar 2013 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
jaanuar 2013 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2012 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit
veebruar 2011 välisminister Urmas Paet
jaanuar 2011 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil Rootsis
november 2010 Välisminister Urmas Paet
september 2009 president Toomas Hendrik Ilves EL Läänemere strateegia ministrite konverentsil
juuni 2009 peaminister Andrus Ansip
Eestisse
oktoober 2016 EL ja väliskaubandusminister Ann Linde
mai 2016 kaitseminister Peter Hultqvist Lennart Meri konverentsil
jaanuar 2015 Riksdag’i spiiker Urban Ahlin
oktoober 2014 peaminister Stefan Löfven
oktoober 2014 välisminister Margot Wallström
jaanuar 2013 välisminister Carl Bildt
juuni 2011 peaminister Frederik Reinfeldt
mai 2011 välisminister Carl Bildt Lennart Meri konverentsil 
märts 2010 Euroopa Liidu asjade minister Birgitta Ohlsson
märts 2009 välisminister Carl Bildt
juuni 2008 Euroopa Liidu asjade minister Cecilia Malmström

1992. a aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 2002. a mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil. Oktoobris 2007 osales kuninganna Silvia Tartu Ülikooli 375. aastapäeva juubelipidustustel ning oktoobris 2014 olid Eestis visiidil Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. Eestit külastati sooviga tihendada kahe riigi kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnaalast koostööd.

 

Kahepoolsed suhted

Kahepoolsed suhted Eesti ja Rootsi vahel on väga head ning kontaktid eri valdkondades ja tasanditel tihedad. Läbi aastate iseloomustab Eesti-Rootsi kahepoolset suhtlust avatus, üksteisemõistmine, usalduslikkus ja heasoovlikkus.

Rootsi oli üks suuremaid Eesti toetajaid integreerumisprotsessis ELiga. Arengukoostööprojektid Rootsiga on toimunud peamiselt SIDA (Swedish International Development Agency) programmide, Läänemeremaade Nõukogu ning erinevate ELi projektide kaudu. Senine tähelepanu on olnud fokusseeritud peamiselt EL idapartneritele nagu Gruusia, Ukraina, Moldova ja Armeenia.

Eesti-Rootsi kaitsekoostöö on toiminud hästi nii nõustamise, varustuse kui  väljaõppe alal. Ka poliitilise tasandi kahepoolne kaitsekoostöö on tihe ning toimuvad regulaarsed kohtumised erinevatel tasanditel. Eesti ja Rootsi sõlmisid 10. augustil 2010 kaitsealaste ühishangete raamlepingu. Mõlemapoolselt on hinnatav koostöö regionaalse julgeolekupoliitika vallas. Rootsi on järjepidevalt panustanud ka Balti Kaitsekolledži toetamisse.

Läänemere äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

 

Lepingud

Kahepoolselt on Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

  • Keskkonnaalase koostöö leping (30.03.1992)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.1992)
  • Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.1992)
  • Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.1993)
  • Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.1993)
  • Lennundusalane leping (30.11.1993)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (31.12.1993)
  • Viisanõete kaotamise kokkulepe (01.05.1997)
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe (02.05.1997)
  • Kokkulepe merealapiirist Läänemeres (26.07.2000)
  • Üldine salastatud teabe kaitse julgeolekukokkulepe (30.01.2002)
  • Toornafta ja naftasaaduste vastastikuse hoidmise kokkulepe (01.05.2004)
  • Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (06.03.2007)
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühisrakendusprojekte käsitlev kokkulepe (25.04.2008)
  • Vastastikuse viisaküsimustes esindamise kokkulepe (20.08.2012)

 

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Rootsi kuulub jätkuvalt meie olulisemate kaubanduspartnerite hulka. Aastane kaubavahetuskäive püsis aastatel 2012-2016 vahemikus 3,2-3,4 mld eurot, millega Rootsi oli kaubanduspartnerite hulgas Soome järel teisel kohal. 2016. a hakkas kaubavahetus Rootsiga vähenema (2016. a -1,1%) ning see jätkus ka 2017. a, mil aastane muutus oli -7,5%. Kogukaubavahetusest moodustas kaubavahetuskäive Rootsiga 2017. a ligi 11%. Kaubavahetuse saldo on Eesti jaoks positiivne. Krediidiinfo andmetel eksportis Rootsi 2016. a 2318 Eesti ettevõtet.

Eesti-Rootsi kaubavahetus 2012-2017 (miljardit eurot):

Aasta Eksport Osakaal % Import Osakaal % Bilanss Käive Osakaal %
2012 2,0 16,0 1,4 10,2 0,6 3,4 12,9
2013 2,1 16,8 1,2 8,5 1,0 3,3 13,3
2014 2,2 18,0 1,2 8,7 1,0 3,4 14,1
2015 2,2 18,8 1,1 8,5 1,1 3,3 13,3
2016 2,1 17,9 1,1 8,3 1,0 3,2 12,8
2017 1,7 13,5 1,3 8,7 0,4 3,0 10,9

Olulisemad ekspordiartiklid 2017:

• Masinad ja mehaanilised seadmed – 38%
• Muud tööstustooted – 14%
• Puit ja puittooted – 12%


Olulisemad impordiartiklid 2017:

• Transpordivahendid – 30%
• Masinad ja mehaanilised seadmed – 28%
• Metallid ja metallitooted – 11%

Eesti päritolu  kaupade osakaal ekspordis on kõrge, ca 91%. Eesti eksport Rootsi hakkas vähenema samuti 2016. a (-2%) ning see jätkus ka 2017. a, mil väljavedu vähenes 19% ning ekspordimaht langes 1,7 mld euroni. Ekspordi vähenemise tõttu langes Rootsi uuesti peamiste ekspordipartnerite seas Soome järel teisele kohale. Rootsi eksporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, mille osakaal ekspordis on langenud 52%lt 38%ni (2017). Kaubagrupi toodetest eksporditakse enim telefone, pulte, paneele ja konsoole, isoleeritud traati ja kaableid, käsiinstrumente, trafosid ja staatilisi muundureid ning elektrilisi lülitusseadmeid. Teisel ja kolmandal kohal peamiste ekspordiartiklite seas on muud tööstustooted, mille osakaal on tõusnud 6%lt (2013) 14%ni (2017) ning puit ja puittooted. Muude tööstustoodete hulgas domineerivad kokkupandavad ehitised (Rootsi oli 2017. a puitmajasektorile tähtsuselt teiseks turuks Norra järel osakaaluga 22%), mööbel ja selle juurde kuuluvad lisandid, lambid ja valgustid.

Import Rootsist aga kasvas 2017. a ligi 14% ning moodustas 1,3 mld eurot. Impordipartnerite seas on Rootsi neljandal kohal, osakaal koguimpordist 8,7%. Eelkõige suurenes transpordivahendite (+70 mln eurot), metalltoodete (+22 mln eurot) ning mineraalsete toodete (+20 mln eurot) sissevedu. Rootsist imporditakse peamiselt transpordivahendeid (sõiduautod, mootorsõidukid kaubaveoks ja nende osad, traktorid), mille mahud ja osakaalud on viimastel aastatel kasvanud – kui 2015. a imporditi 256 mln euro väärtuses, siis 2017. a 381 mln euro väärtuses. Teiseks suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed. Peamised tooted on telefonid, trükilülitused, elektroonsed integraallülitused, isoleeritud traat ja kaablid, elektrilised lülitusseadmed, puldid, paneelid. Kolmandaks suurimaks impordiartikliks on metallid ja metalltooted, mille osakaal impordis oli 2017. aastal 11%.

INVESTEERINGUD

Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor. Eestisse paigutatud välisinvesteeringute kogumahu osas püsib Rootsi 2017. aasta seisuga esikohal 28,1% osakaaluga (5,4 miljardit eurot).

Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (65%), töötlevasse töötusesse (11%) ning info- ja sidesektorisse (8%).
Kokku oli Eesti Äriregistris 2016. aasta seisuga registreeritud ligi 1800 Rootsi osalusega ettevõtet. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku, uuendustele ja muudatustele avatud majanduskeskkonna tõttu. Eesti otseinvesteeringute positsioon Rootsis oli 31.12.2017 seisuga 81,8 miljonit eurot, mis moodustab 1,3% kõikidest otseinvesteeringutest välismaal. Peamised sektorid on töötlev tööstus (41%), finants- ja kindlustustegevus (20%) ning kinnisvara (14%).
Eestil on Rootsis olemas EAS esindus (tegutseb Stockholmi Eesti Majas) ja tegutseb Eesti-Rootsi kaubanduskoda, mis asutati 8. aprillil 2008.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist ja Eesti Pangast.

TURISM

Eesti on Rootsi turistide jaoks suhteliselt atraktiivne eelkõige oma läheduse, ajalooliste ja kultuuriliste sidemete, looduse ja heal tasemel spaateenuse poolest.
Eesti Panga mobiilipositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Rootsi residentide mitmepäevakülastuste arv viimasel kahel aastal stabiilselt umbes 121 000. Külastuste koguarv on viimasel kolmel aastal kasvanud aastas keskmiselt 10 000 inimese võrra, 2017. aastal oli külastusi kokku 230,5 tuhat. Välisturistidest moodustavad rootslased Eestis 3,6%, mis asetab nad Soome, Venemaa, Saksamaa ja Läti turistide järel viiendale kohale.
Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv Rootsi on kasvanud – 2013. aastal tegid Eesti residendid u 203 000 mitmepäevakülastust Rootsi, 2017. aastal 240 447. Eestlaste külastuste koguarv oli 2017. aastal 270 720.

 

Kultuurisuhted

Eesti ja Rootsi vahelised kultuurisidemed on läbi aastate olnud tihedad, kultuuriüritused toimuvad enamasti kultuuritegelaste omal initsiatiivil, mida soodustavad kahe riigi nii geograafiline kui ka kultuuriline lähedus ning hästi juurdunud Eesti kogukonna võrgustik Rootsis.
Olulisematest viimastel aastatel toimunud kultuuriüritustest saab välja tuua augusti lõpus toimuva Rootsi Raadio poolt korraldatava Läänemere muusikafestivali, mis leiab aset Stockholmis Berwaldhallenis, kus pea igal aastal Eesti oma muusikutega on esindatud – 2015. aastal esitati Arvo Pärdi sümfooniaid Tõnu Kaljuste juhatamisel ja 2017. aastal juhatab Paavo Järvi Eesti Festivali Orkestrit.
Uppsala Sümfooniaorkestri peadirigent on alates 2004. aastast alates Paul Mägi, kes on viinud Uppsalasse nii Eesti muusikat kui ka kaasa aidanud kohaliku sümfooniaorkestri kontsertide toimumisele Eestis.
Septembris toimub traditsiooniliselt Göteborgi raamatumess, kus on osalenud Eesti trükikojad ja kirjanikud omal initsiatiivil. 2016. aastal osales raamatumessil Maarja Kangro, 2017. aastal osaleb Eesti raamatumessil Euroopa Liidu Kultuuriinstituutide Liidu Stockholmi rakukese ühisprojekti raames.
2016. aasta mais võis näha Stockholmi Disainigaleriis Eesti disaini ülevaatenäitust „Suurus ei loe ehk Size doesn’t matter”, mis oli esmakordne ülevaatlik Eesti disaininäitus Stockholmis.
2017. aasta jaanuaris avati Rootsi Tekstiilimuuseumis Boråsis moeillustratsioonide näitus „Uus Põhjamaade moeillustratsioon”, kus on esindatud ka Eesti moeillustraatorite Marju Tammiku, Anu Samarüütli, Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee illustratsioonid.
Rootsi filmilevis ja televisioonis on viimasel kahel aastal näidatud Eesti filme „Mandariinid”, „Risttuules”, „1944” ja „Vehkleja”.

EESTLASED ROOTSIS

Kui enne teist maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid. Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda.
Sügisel 1994 möödus 50 aastat tuhandete eestlaste põgenemisest üle Läänemere Rootsi. Aasta tähtsündmusena otsustasid eestirootsalsed ja rootsieestlased jäädvustada üle mere tulek mälestussamba – Vabaduse värava – näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele. Mälestussammas õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis, avamistseremoonial osales ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. Nii on kodumaale toodud Jüri Uluotsa, August Warma ja August Rei põrmud, 9. juunil 2016 sängitati Rahumäe kalmistul mulda Rootsist Eestisse jõudnud Marie Underi ja Artur Adsoni säilmed. 

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed ja ca 200 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass). Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.