Sa oled siin

Malta

viimati uuendatud: 13.11.2017
 
 

Malta tunnustas Eestit 26. augustil 1991, diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 1. jaanuaril 1992.

Esimene Malta suursaadik Eestis oli Bonnis resideeriv William Spiter, kes esitas oma volikirjad 1996. a. Aastatel 1997 kuni 2000 esindas Maltat ajutine asjur John Busuttil. 2000. a esitas oma volikirjad Eric Gerada-Azzopardi, kes resideeris vastavatud saatkonnas Stockholmis. Tema saadikumissioon lõppes 2002. a sügisel. Aastatel 2002-2007 oli suursaadikuks Mark Miceli-Farrugia, 2008-2013 Laurence Grech, kes resideeris Vallettas. Praegune Malta suursaadik Eestis prof Charles L. Mifsud, kes resideerib samuti Vallettas, esitas oma volikirja 5. novembril 2013.

Malta aukonsuliks Eestis on advokaat Aku Johannes Sorainen (eksekvatuur 26.11.2003).

Aastatel 1999-2002 oli Eesti suursaadik Maltal Jaak Jõerüüt, 2003-2006 Jüri Seilenthal. 2006-2010 esindas Eestit Maltal Andres Tomasberg, 2010-2014 Merike Kokajev. Alates 13.11.2014 on Eesti vabariigi suursaadikuks Celia Kuningas-Saagpakk, kes samuti nagu eelmisedki Eesti suursaadikud, resideerib Roomas.

 

Visiidid

Maltale
november 2017 peaminister Jüri Ratas
september 2017 president Kersti Kaljulaid Euroopa Ülemkogudel mitte-osalevate riigipeade kohtumisel
märts 2010 välisminister Urmas Paet
oktoober 2003 president Arnold Rüütli riigivisiit
november 2002 Riigikogu esimees Toomas Savi
märts 2001 peaminister Mart Laar
Eestisse
november 2016 peaminister Joseph Muscat
aprill 2015 haridus- ja tööminister Evarist Bartolo
mai - juuni 2012 president George Abela riigivisiit
juuni 2009 peaminister Lawrence Gonzi
oktoober 2008 välisminister Tonio Borg
mai 2002 parlamendi spiiker Anton Tabone
mai 2001 president Guido de Marco riigivisiit

Lepingud
 

Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise leppe, mis allkirjastati 2. detsembril 1997 ning jõustus 1. jaanuaril 1998.

Eesti ja Malta allkirjastasid 3. mail 2001 ka topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis jõustus 22. jaanuaril 2003.
 

Majandussuhted
 

Eesti ja Malta majandussuhted ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks, v.a 2014.a kui Eesti eksport Maltale oli ligi 12 mln eurot. Kasv oli tingitud 10,6 mln euro väärtuses mineraalsete toodete väljaveoga. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis Maltale on viimastel aastatel jäänud 69-76% piiresse, v.a aastal 2014. Import moodustas viimasel kahel aastal 2 mln eurot. 2016. aastal kasvas kaubavahetus ligi 14 mln euroni.

Eesti ja Malta kaubavahetus 2006-2016 (tuhat eurot):

  Eksport (tuhat eurot) Import (tuhat eurot)
2009 2 822 2286
2010 1 918 566
2011 3 311 512
2012 7 041 313
2013 5 747 1 572
2014 11 792 2 011
2015 1 800 2 000
2016 13 900 1 000

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 2015. aastal:

  • Taimsed tooted (püülijahu nisust või meslinist, töödeldud teravili) – 52,1%
  • Laevade varustamine – 14,8%
  • Mineraalsed tooted (turvas ja naftaõlid) – 8,1%

Eesti peamised impordiartiklid Maltalt 2015. aastal:

  • Keemiatooted (ravimid) – 57,3%
  • Transpordivahendid (mootorsõidukid kaubaveoks) – 30,3%

Investeeringud
 

Eesti Panga andmetel olid Malta otseinvesteeringud Eestis seisuga 30.06.2016. a 34,6 mln eurot, mis moodustas otseinvesteeringustes Eestis 0,2%. Investeeritud on erinevatesse sektoritesse: ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, majutusse ja toitlustusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning tervishoidu.

Samal ajal olid Eesti otseinvesteeringud Maltal 21 mln eurot, mis moodustas 0,4% kogu Eesti otseinvesteeringutest välismaal. Peamiselt on investeeritud finants- ja kindlustustegevusse (89%).

 

Turism
 

Maltalt pärit turistide arv Eesti majutusasutuses on viimastel aastatel kasvanud, kui 2011. aastal oli see 314, siis 2015. aastal 587. Lisaks Tallinnale pakkus enim huvi Tartumaa.
 

Kultuurisuhted
 

2017. aasta 26.-29. oktoobris toimusid Maltal esimesed eesti filmi päevad. Avapäeval linastus Valleta St James Cavalier kultuurikompleksis mängufilm „Sangarid“. Lisaks näidati filme „Seenelkäik“, „Ema“, „Risttuules“ ja lastele mõeldud programmis „Miriami lugusid“.

2016. aasta novembris toimus Maltal laste ja noortefestival Żigużajg, kus kohal Eesti trupp Piip ja Tuut. Sama aasta oktoobris-novembris võtsid Eesti muusikud osa Malta rahvusvahelisest orelifestivalist ning juulis toimus Arvo Pärdi teose Greater Antiphons Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil, mis oli seekord pühendatud Pärdi muusikale. 

Juulis 2016 toimub Arvo Pärdi teose Greater Antiphons Euroopa esiettekanne Malta rahvusvahelisel kunstifestivalil, mis seekord on pühendatud Arvo Pärdi loomingule.

Malta organist John Aquilina esineb juulis ja augustis 2015 XXIX Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil.

Novembris 2014 linastub Eesti-Gruusia ühistööna valminud mängufilm "Mandariinid" 12. Euroopa Liidu filmifestivalil Maltal.

Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor ning Elleri noortekoor osalevad edukalt oktoobris-novembris 2013 Malta rahvusvahelisel koorikonkursil.

Džässipianist Kristjan Randalu teeb juulis 2013 kaasa Dhafer Youssefi kvarteti koosseisus kontserdil Malta Kunstide Festivalil Presidendipalee aias La Vallettas.

Anu Auna lühimängufilm „Vahetus“ pälvib Malta lühifilmifestivalil 2012. a kaks auhinda: rahvusvahelise žürii peapreemia ja parima montaaži auhinna.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.