Sa oled siin

Ameerika Ühendriigid

viimati uuendatud: 29.08.2017
 

Olulisemad visiidid
Lepinguline baas
Regionaalne koostöö
Kaitsealane koostöö
Majandussuhted
Kultuurisuhted
Eestlased USA-s

 

Eesti ja Ameerika Ühendriikide (USA) kahepoolsed suhted on olnud püsivad ja tugevad Eesti Vabariigi iseseisvumisest saadik. USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. Eesti esimene diplomaatiline esindus USA-s alustas tööd samal aastal ning jätkas tegevust ka vahepealsetel anneksiooniaastatel, mil USA võimud tunnustasid seda Eesti seadusliku esindusena.

Eesti ja USA suhete nurgakiviks on Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse tunnustamine: USA ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu anneksiooni Eestis. Pärast Eesti taasiseseisvumist avas USA oma saatkonna Tallinnas juba 4. septembril 1991. Sestsaadik on kahe riigi suhete areng olnud konstruktiivne ja stabiilne.

Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides on Lauri Lepik. Eelmine suursaadik oli aastatel 2014-2017 Erik Marmei. Eestil on Peakonsulaat New Yorgis, kus peakonsuliks on Kairi Künka. Eestit esindavad Ameerika Ühendriikides ka aukonsulid Jaak Treiman Los Angeleses, konsulaarpiirkonnaga Lõuna-California, Paul Aarne Raidna Seattle'is, konsulaarpiirkonnaga Washingtoni osariik, Eric Harkna Chicagos, Illinoisis, Irja Cilluffo Portsmouthis, konsulaarpiirkonnaga New Hampshire, Maine, Vermont, Floyd Richard Drake Houstonis, konsulaarpiirkonnaga Texase osariik, Michael Corey Chan Phoenixis, konsulaarpiirkonnaga Arizona osariik, Lisa Ann Mets St. Petersburgis, konsulaarpiirkonnaga Põhja-Florida, Richard Allan Horning San Franciscos, konsulaarpiirkonnaga Põhja-California, Ralph Daetwyler Huntersvilles, konsulaarpiirkonnaga Põhja-Carolina osariik, Jorge Viera Miamis, konsulaarpiirkonnaga Florida osariik (maakonnad: Charlotte, Glades, St. Lucie, Martin, Lee, Hendry, Palm Beach, Collier, Broward, Monroe ja Miami-Dade), Anne-Reet Annunziata Bostonis, konsulaarpiirkonnaga Massachusettsi ja Rhode Islandi osariigid, Siim Sööt Chicagos, konsulaarpiirkonnaga Illinoisi osariik, Aadu Allpere Atlantas, konsulaarpiirkonnaga Georgia osariik, Harry Huge Charlestonis, konsulaarpiirkonnaga Lõuna-Carolina osariik ja Larry Ruth Lincolnis, konsulaarpiirkonnaga Nebraska osariik.

USA suursaadik James D. Melville, Jr. andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele 8. detsembril 2015. a.

Ameerika Ühendriigid on Eesti üks olulisemaid liitlasi – kahe riigi vahelised suhted on tugevad, mida kinnitab riikidevaheline dialoog mitmetes nii Eestile kui USAle olulistes küsimustes. Poliitilise dialoogi kõrval ilmestab Eesti ja USA kahepoolseid suhteid tõhus praktiline  riigikaitse-alane koostöö ning viimastel aastatel on intensiivistunud ka praktiline koostöö kübervaldkonnas ning demokraatia edendamisel. Regionaalsetes küsimustes toimub tihe dialoog EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) raamistikus.

Alates 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik, mis tähendab tugevdatud liitlassuhet Eesti ja teiste alliansi liikmete, sealhulgas USA, vahel. Eesti NATO-ga liitumise otsus tehti 2002. a. Praha NATO tippkohtumisel. USA roll selle otsuse kujundamisel ja heakskiitmisel oli määrav. Ameerika Ühendriikide Senat ratifitseeris ühehäälselt Eesti liitumise NATO-ga 8. mail 2003. a. Lisaks otsestele julgeolekupoliitilistele aspektidele evib järjest suuremat tähtsust koostöö küberturvalisuse ja internetivabaduse valdkonnas ning ühised projektid arenevate demokraatiate toetuseks (Leaders Engaged in New Democracies (LEND), Lifeline Foundation). Kübervaldkonnas toimuva praktilise koostöö tihenemisele on oluliselt kaasa aidanud 2013. aasta detsembris Eesti ja USA välisministrite poolt allkirjastatud kahepoolne küberkoostöö avaldus. Lisaks eelnevale tehakse tööd ka selle nimel, et jätkuks aktiivne majanduskoostöö kahe riigi vahel.
 

Olulisemad visiidid
 

USAsse

mai 2017 välisminister Sven Mikser töövisiidil Washingtonis. Müncheni julgeolekukonverentsi tuumikgrupi kohtumine
märts 2017 välisminister Sven Mikser töövisiidil, Läti ja Leedu välisministritega ühiskohtumine USA välisministri Rex Tillersoniga
märts 2016 peaminister Taavi Rõivas töövisiidil
märts 2016 välisminister Marina Kaljurand töövisiidil, kohtumine USA välisministri John Kerry'ga
detsember 2015 välisminister Marina Kaljurand töövisiidil
oktoober 2015 siseminister Hanno Pevkur töövisiidil, kohtumine USA sisejulgeolekuministri Jeh Johnson'iga
juuni 2015 välisminister Keit Pentus-Rosimannus töövisiidil, kohtumine USA asevälisministri Antony Blinken’iga
detsember 2014 peaminister Taavi Rõivas töövisiidil, kohtumine USA asepresidendi Joe Biden’iga
oktoober 2014 siseminister Hanno Pevkur töövisiidil, kohtumine USA justiitsministri Eric Holderiga
juuni 2014 Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase töövisiit

mai 2014

välisminister Urmas Paet töövisiidil, kohtumine USA välisministri John Kerry´ga

mai 2014 president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit

aprill 2014

kaitseminister Sven Mikser töövisiidil, kohtumine USA kaitseministri Chuck Hagel´iga

jaanuar 2014

kaitseminister Urmas Reinsalu töövisiidil, kohtumine USA kaitseministri Chuck Hagel´iga

detsember 2013

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil, kohtumine USA VM küberkoordinaatori Chris Painter´i ja endise välisministri Madeleine Albright´iga

august 2013

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil koos Läti ja Leedu presidentidega, kohtumine president Barack Obamaga

märts 2013

kultuuriminister Rein Lang Washingtonis

september 2012

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil, kohtumine USA VM küberküsimuste koordinaatori Chris Painter´iga

aprill 2012

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil, kohtumine Valge Maja küberjulgeoleku koordinaatori Howard Smith´iga ja USA VM küberküsimuste koordinaatori Chris Painter´iga

märts 2012

välisminister Urmas Paet töövisiidil, kohtumine Hillary Clintoniga

november 2011

kaitseminister Mart Laar töövisiidil

oktoober 2011

haridusminister Jaak Aaviksoo töövisiidil

juuli 2011

peaminister Andrus Ansip töövisiidil, kohtumine asepresident Joe Bideniga

aprill 2011

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil

jaanuar 2011

välisminister Urmas Paet töövisiidil, kohtumine välisminister Hillary Clintoniga

märts 2010

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil

oktoober 2009

kaitseminister Jaak Aaviksoo

september 2009

president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil

september 2009

välisminister Urmas Paet Washingtonis, kohtumine Hillary Clintoniga

juuni 2009

president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit, kohtumine president Barack Obamaga

september 2008

justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl

aprill 2008

majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

aprill 2008

president Toomas Hendrik Ilvese töövisiit, kohtumised Washingtonis USA asepresident Richard B. Cheney ja riigisekretär Condoleezza Rice'iga

november 2007

kaitseminister Jaak Aaviksoo 

november 2007

peaminister Andrus Ansip töövisiidil USAs, kohtumised USA asepresident Richard B. Cheney ja riigisekretär Condoleezza Rice'iga

oktoober 2007

rahandusminister Ivari Padar

juuni 2007

president Toomas Hendrik Ilves visiidil president George W. Bushi kutsel, kohtumine ka kaitseminister Robert Gatesi ja Kongressi spiikri Nancy Pelosiga

juuni 2007

välisminister Urmas Paet

november 2006

kaitseminister Jürgen Ligi

jaanuar 2006

president Arnold Rüütel

november 2005

justiitsminister Rein Langi ja siseminister Kalle Laaneti juhitud delegatsioon

september 2005

välisminister Urmas Paet, kohtus USA välisminister Condoleezza Rice'iga

märts 2005

majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip

 

Eestisse

juuli 2017 USA asepresident Michael Pence, kohtumised peaminister Jüri Ratasega ning ühiskohtumine Balti riikide presidentidega.
aprill 2017 USA Kongressi esindajatekoja spiiker Paul Ryan, kohtumised president Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratasega
märts 2017 USA Euroopa väejuhatuse ülem kindral Curtis Scaparrotti, kohtumised president Kaljulaidi, kaitseminister Margus Tsahknaga
detsember 2016 senaatorid John McCain, Lindsey Graham ja Amy Klobuchar, kohtumised president Kaljulaidi, peaminister Ratase, kaitseminister Tsahkna ja välisminister Mikseriga
aprill 2016 Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor Linda Singh visiidil, kohtumine välisminister Kaljurannaga
september 2015 staabiülemate komitee esimees kindral Martin Dempsey visiit, kohtumised peaminister Rõivase ja kaitseminister Mikseriga
august 2015 senaatorid John McCain, Sheldon Whitehouse ja John Barrasso, kohtumised president Ilvese ja välisminister Kaljurannaga
juuni 2015 kaitseminister Ashton Carter töövisiidil, kohtumised peaminister Rõivase ja kaitseminister Mikseriga
aprill 2015 abivälisminister Rose Gottemoeller, kohtumised välisminister Pentus-Rosimannuse ja kaitseminister Mikseriga
september 2014 president Barack Obama töövisiidil, kohtumised president Ilvese ja peaminister Rõivasega

mai 2014

abivälisminister Victoria Nuland, kohtumised välisminister Paeti ja kaitseminister Mikseriga

mai 2014 maaväeminister John McHugh, kohtus kaitseminister Mikseri ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega
mai 2014 Senaator Bob Corker, kohtumised peaminister Rõivase ja kaitseminister Mikseriga
mai 2014 Eestis senaator Ted Cruz

aprill 2014

senaatorid John McCain ja John Hoeven, kohtumised president Ilvese ja peaminister Rõivasega

september 2013

USA Välisministeeriumi küberkoordinaator Chris Painter

juuni 2013

USA küberväejuhatuse ülem, kindral Keith B. Alexander, kohtumine president Toomas Hendrik Ilvesega

september 2012

USA Euroopas asuvate vägede ülemjuhataja James G. Stavridis

juuni-juuli 2012

USA kongressi delegatsioon

mai 2012

asevälisminister Bill Burns

aprill 2012

abivälisminister relvastuskontrolli alal Rose Gottemoeller

aprill 2011

USA kongressi senaatorite delegatsioon Jon Kyl´i juhtimisel

juuli 2010

USA Kongressi Helsingi komisjon senaator Benjamin Cardin’i juhtimisel

aprill 2010

välisminister Hillary Clinton NATO välisministrite kohtumisel

september 2009

USA Kongressi delegatsioon Tallinnas

august 2009

abivälisminister Philip Gordon

aprill 2009

USA Kongressi delegatsioon demokraat Shelley Berkeley juhtimisel

november 2008

kaitseminister Robert Gates

oktoober 2008

sisejulgeolekuminister Michael Chertoff

märts 2008

sisejulgeolekuminister Michael Chertoff

juuli 2007

USA Kongressi delegatsioon vabariiklaste liidri (Minority Leader) John Boehneri juhtimisel

november 2006

president George W. Bush

oktoober 2006

asevälisminister Mark Pekala

august 2006

USA Kongressi delegatsioon kongresmen Jim Kolbe juhtimisel

august 2006

Tallinnas USA Kongressi delegatsioon Henry Hyde'i juhtimisel, samuti OSCE PA president, kongresmen Alcee Hastings

veebruar 2006

USA Kongressi delegatsioon Bob Goodlatte juhtimisel

aprill 2005

asevälisminister Robert Zoellick


Lepinguline baas

Eesti ja USA lepinguline baas on väga laiapõhjaline, hõlmates paljusid valdkondi. Kahe riigi vaheliste lepingute alal toimub pidev ning tõhus koostöö.

  • Kurjategijate väljaandmise leping (jõustus 15.11.24)
  • Kurjategijate väljaandmise lepingu lisaleping (jõustus 07.05.35)
  • Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.91)
  • Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.92)
  • Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.92)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.97)
  • Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel (jõustus 16.01.98)
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.99)
  • Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu vaheline Eesti ekspordi litsentsimise süsteemi automatiseerimist käsitlev memorandum (jõustus 30.12.1999)
  • Leping salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete kohta (jõustus 23.02.00)
  • Leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus 20.10.00)
  • Kokkulepe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis (jõustus 22.11.00)
  • Korrakaitsekokkulepe (jõustus 26.06.03)
  • Teatavate kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise kokkulepe (jõustus 22.07.03)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu protokoll (jõustus 10.08.2004)
  • 26. juunil 2003 sõlmitud korrakaitsekokkuleppe muutmine (jõustus 24.09.2004)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline raskete kuritegudega võitlemise ja nende ennetamisel tehtava koostöö tõhustamise kokkulepe (jõustus 05.11.2008 va artiklid 8-10)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline väljaandmisleping (jõustus 07.04.2009)
  • Teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepe (jõustus 26.10.2009)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades (jõustus  01.02.2010)
  • 2008.a. novembris laienes Eestile USA viisavabastusprogramm, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida USA-sse väheste formaalsustega sarnaselt teistele USA poolt välja valitud riikidele.
  • 2012.a sõlmiti uus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline diplomaadi perekonnaliikmete diplomaadi asukohariigis töötamise kokkuleppe, mis asendas senise kokkuleppe (jõustus 19.06.2012).
  • 2014.a aprillis sõlmiti välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA - Foreign Account Tax Compliance Act) rakendamise kokkulepe (jõustus 09.07.2014).

Regionaalne koostöö

 

USA, Põhja-Euroopa- ja Balti riikide ühine koostööformaat EPINE (Enhanced Partnership in Northern Europe) ehk Uuendatud Partnerlus Põhja-Euroopas loodi 2003. aastal, mil ta Balti riikide EL-i ja NATO-sse saades praktilises tähenduses vahetas välja NEI (Northern European Initiative) ja USA-Balti harta senised koostöövormid.

Ühistel väärtustel põhinevate riikide (NB8+USA) regionaalse koostöö peaeesmärk on vabaduse, julgeoleku ja majandusliku heaolu suurendamine regioonis ja selle lähiümbruses (Moldovas, Ukrainas, Lõuna-Kaukaasias ja Valgevenes). Koostöö EPINE-s keskendub järgmistele valdkondadele:

1. Julgeoleku küsimused, mis haaravad koostööd terrorismivastases ja massihävitusrelvade vastases võitluses, aga ka NATO-s ja PfP programmides ning OSCE-s.

2. Majanduspoliitilised küsimused, eelkõige investeeringute, kaubavahetuse ja ärisidemete tugevdamine ning arengukoostöö koordineerimine.

EPINE raames leiavad tavapäraselt kaks korda aastas aset NB8 + USA poliitikadirektorite ja arengukoostöö-ekspertide kohtumised. EPINE on kujunenud kõikide osapoolte poolt kõrgelt hinnatud avameelse õhkkonnaga kohtumise formaadiks.

Kaitsealane koostöö
 


Kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes on USA Eestile üks kõige olulisematest partneritest. Kahepoolne kaitsekoostöö USA-ga katab palju erinevaid valdkondi, ulatudes ühisest osalemisest operatsioonidel väljaõppe- ja hankeprojektideni. Õiguslik alus kahepoolsele kaitsekoostööle pandi 1995. a allkirjastatud kaitseministeeriumide vahelise kaitse- ja sõjaliste suhete koostöömemorandumiga. 2000. a sõlmiti valitsustevaheline salastatud sõjalise teabe kaitsmise leping ning 2002. a valitsustevaheline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning kaitsealaste ja sõjaliste suhete arendamise leping jne. 2008. a suvel uuendati 10 aastaks sõlmitavat hanke ja vastastikuste teenuste kokkulepet (Acquisition and Cross-Servicing Agreement), mis on aluseks vastastikusele logistilise toetuse, varustuse ja teenuste vahetamisele.

USA on olnud Eesti jaoks üks tähtsamatest koostööpartneritest rahvusvahelistel operatsioonidel, eeskätt Afganistanis. Kuigi Afganistanis olid Eesti peamiseks koostööpartneriks Ühendkuningriigid, siirdus 2012. a detsembris Afganistani operatsioonile esimene Eesti erioperatsioonide üksus USA üksuse kooseisus. Eesti arendab erioperatsioonide võimet just koostöös USA-ga. Eesti peab oluliseks erioperatsioonide-alase koostöö, sh operatsioonilise kootöö jätkumist ka pikemas perspektiivis. Balti riikide ja USA õppustealane koostöö on toimunud erineva aktiivsusega juba alates 1990-ndate aastate keskpaigast ning NATO Balti riikide õhuturbes on USA siiani osalenud 4 korda (2005, 2008, 2010, 2014). Ühtlasi tõi USA 2014. aasta aprilli lõpus  Eestisse 150-mehelise 173. õhudessantväe brigaadi kompanii, kes jäi Eestisse 2014. aasta lõpuni. Kompanii osales õppusel „Kevadtorm“ ja kaks rühma ka võidupüha paraadil. 2015. aasta märtsis saabus Eestisse uus üksus, mis osales ka kaitseväe suurõppusel SIIL. 

Perspektiivikaks koostöövaldkonnaks on küberkaitse. 2011. a novembris liitus USA ametlikult Tallinnas asuva NATO küberkaitse kompetentsikeskusega ning hetkel panustab USA sellesse mereväe küberteaduriga, kes on ametis alates juulist 2011.

USA panustab alates 1999. a aktiivselt ka Tartus asuvasse Balti kaitsekolledžisse (BALTDEFCOL). Hetkel panustab USA BALTDEFCOL´i töösse kahe inimesega (üks instruktor ja JCGSC kursuse ülem). USA õppurid osalevad JCGSC (Joint Command and General Staff Course) kursusel alates 1999. a (v.a 2003-2006). 2012-2013 õppisid JCGSC-il kolm ja 2013-2014 õpivad kaks USA õppurit.  

USA on toetanud Eesti kaitsejõudude arengut rahaliselt, ulatuslikemateks abiprogrammideks on FMF (Foreign Military Financing) ja IMET (International Military Education and Training), mille aastased eraldised ulatuvad kümnetesse miljonitesse dollaritesse. FMF on USA Kongressi otsusega määratav iga-aastane rahaeraldiste programm, mille kaudu jagatakse liitlastele abi ja laene USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste ja väljaõppe ostmiseks. IMET programmi raames toimub mitmesuguse väljaõppe ja koolituse andmine kaitsestruktuuride esindajatele nii USA õppeasutustes kui ka Eestis kohapeal. Eesti on keskendunud nooremohvitseride professionaalsele ja tehnilisele väljaõppele ning kesk- ja kõrgastme juhtide koolitamisele. Lisaks on võetud IMET-i raames erialaseid kursusi sõjaväepolitsei, pioneeride, luure, side, logistika ja õhuväe valdkondades.

Alates juunist 2015 on USA kaitseatašeeks Eestis kolonel-leitnant David O. Wiseman, jaanuarist 2015 on mereväeatašee kapten-leitnant Billy K. Fagan. Eesti kaitseatašee USA-s on Kajari Klettenberg.

 

Majandussuhted

 

USA on Eesti jaoks oluline majanduspartner. USA päritoluga ettevõtete globaalne tegutsemine ja järjest enam rahvusvaheliseks muutuvad tarneahelad tähendavad sageli seda, et näiteks mõnda Euroopa riiki mineva elektroonikakomponendi või seadme lõpptarbija võib olla hoopis USA-s. Seetõttu sõltub sageli ka muudele turgudele eksportiva sektori edukus kaudselt USA majanduse olukorrast.

MAJANDUSLEPINGUD
 

Eesti ja USA vahel on sõlmitud kõik olulisemad majandusalased lepingud:

  • Investeeringute soodustamise leping (jõustus 28.10.1991);
  • Kaubanduse ja investeeringute alaste suhete leping (jõustus 17.09.1992);
  • Leping kalastamise kohta Ameerika Ühendriikide vetes (jõustus 28.12.1992);
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 16.02.1997);
  • Tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1999);
  • USA Kaubandus- ja Arenguagentuuri (USTDA) ning EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline leping Muuga sadama konteinervedude turvalisuse tõstmise tehnilise abi projekti rahastamise kohta (USA Trade and Development Agency Grant on Port Security). (allkirjastati 21. sept. 2006)

Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades reguleerivad Eesti majandussuhteid USA-ga ka EL-i ja USA vahel sõlmitud lepingud, mille kohta leiab informatsiooni Euroopa välisteenistuse kodulehelt

KAUBAVAHETUS

Kahepoolsetes kaubandussuhetes on USA osatähtsus alates Eesti iseseisvuse taastamisest aasta-aastalt kasvanud.

Eesti ja USA kaubavahetus 2010-2015 I poolaasta (mln eurot)

Aasta Eksport    Osakaal % Import   Osakaal %
2010 330,9 3,8   92,8 1,0
2011 749,8 6,3 141,1 1,1
2012 584,0 4,7 116,9 0,8
2013 358,3 2,9 139,7 1,0
2014 452 3,7 152 1,1
2015 363,5 3,1 176,4 1,3
2016 317,7 2,7 193,0 1,4

Eesti Statistikaameti 2017. aasta andmete järgi oli USA 2016. a Eestile tähtsuselt kolmeteistkümnes kaubanduspartner. Ekspordipartnerite seas kümnendal kohal (-12% vrd 2015. a) ja impordipartnerite (+9% vrd 2015. a) seas 16. kohal. Eesti päritolu  kaupade osakaal USAsse on ca 69-70%.

Eesti peamised ekspordiartiklid USA-sse 2015. a. olid:

  • Mineraalsed tooted
  • Masinad ja seadmed
  • Foto-, meditsiini- ja mõõteaparatuur

Eesti peamised impordiartiklid USA-st 2015. a. olid:

  • Masinad ja seadmed
  • Foto-, meditsiini- ja mõõteaparatuur
  • Vääriskivid, väärismetallid ja juveelitooted

INVESTEERINGUD

USA otseinvesteeringud Eestis moodustavad 31.12.2016. a seisuga ligi 260 mln eurot, mis on 1,4% otseinvesteeringutest Eestis. USAst pärinevad otseinvesteeringud on viimasel ajal vähenenud, samas on Eesti otseinvesteeringud USAs pärast mõningast langust kasvanud ning moodustasid 2016. a detsembri lõpus üle 96 mln euro, s.o 1,6% koguinvesteeringutest välismaal.


USA otseinvesteeringud on põhiliselt kutse-, teadus- ja tehnikaalases sektoris (28% USA otseinvesteeringutest Eestis), kinnisvaras (26%) ja töötlevas tööstuses (14%) ning Eesti otseinvesteeringud USAs töötlevas tööstuses (73% otseinvesteeringutest USAs), hulgi ja jaekaubanduses (6%) ning info ja side sektoris (2%).

TURISM

USAst pärit turistide arv kasvas jõudsalt 2015. aastal, mil Eesti majutusasutustes ööbis üle 44 tuhande turisti. Varasematel aastatel jäi turistide arv vahemikku 20-30 tuhat. Turistide huvi Eesti vastu 2016. a samas mahus ei jätkunud, nii ööbis Eesti majutusasutustes 2016. a ligi 38 tuhat USA turisti. Lisaks Tallinnale pakkusid USA turistidele enim huvi Tartumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Suur osa USAst pärit turiste külastab Eestit kruiisireisidega, kahjuks Tallinna Sadamal puudub detailsem info, kuna alates 2016. aastast Politsei- ja Piirivalveamet riikide kaupa infot ei kogu, vaid ainult EL ja mitte EL kodanikud. 

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel on USA residentide mitmepäevakülastuste koguarv kasvanud, kui 2009. aastal oli see 19 tuhat, siis 2016. aastal ligi 77 tuhat.

Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuse koguarv USAs aga vähenenud ligi 48 tuhandelt (2009) 25 tuhandeni (2016).

 

Kultuurisuhted
 

Eesti kultuuri on Ameerika Ühendriikides käinud tutvustamas paljud näitlejad, muusikud ja kunstnikud. ERSO kunstiline juht ja peadirigent Neeme Järvi on olnud New Jersey Sümfooniaorkestri ja Detroidi Sümfooniaorkestri peadirigent ning on osalenud palju aastaid New Yorgi ja Chicago sümfooniaorkestrite töös. Neeme Järvi poeg Paavo Järvi on viimastel aastatel dirigeerinud Cincinnati ja Chicago sümfooniaorkestreid. Järjest sagedamini tuleb USA-s esitlusele Erkki-Sven Tüüri muusika, samuti on USA-s väga hinnatud ja austatud Arvo Pärdi looming.

Eesti heliloojate (G. Ernesaks, R. Tobias, A. Pärt, V. Tormis, E. Tubin) rahvalikke, vaimulikke ning ärkamisaegseid laule on USAs avalikkusele tutvustanud nii Eesti kui ka USA parimad segakoorid. Viimase aja üheks olulisemaks kultuurisündmuseks on olnud 27.05–2.06.2014 USA-s toimunud Arvo Pärdi autorikontsertide turnee, mille raames Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester esitasid Arvo Pärdi loomingut. Džässihelilooja ja pianist Kristjan Randalu on üles astunud koos kolleegidega erinevaist paigust kontsertidel Washingtonis ja New Yorgis. Kuulsad Ameerika muusikud ja ansamblid, nagu Kenny Garret and the Victor Bailey Group, Chicago Beau, Brian Melvin, Mike Stern, Joey DeFrancesco Trio, Terry Lyne Carrington Group ja David Liebman on esinenud Eesti suurimal džässfestivalil Jazzkaar.

2011. a etendus New Yorgis Sofi Oksaneni „Puhastus“. Esiletõstmist väärib 2011. a alguse saanud New Yorgis toimuv iga-aastane Eesti kaasaegse kultuuri festival BIO EST, kus saab tutvuda Eesti uuema loominguga fotograafia, kunsti, filmi, tantsu, performance´i ja muusika vallas. 2014. a tähtsündmuseks kujunes mai lõpus toimunud Arvo Pärdi ürituste sari Washingtonis ja New Yorgis Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste osavõtul.    

Eestlased USA-s

Eesti keelt kõneleva ja kombeid järgiva kogukonna moodustumine Ameerika Ühendriikides viib tagasi 20. sajandi algusesse. Kogukonna suurem laienemine leidis aset 20. sajandi keskel Teise Maailmasõja traagiliste sündmuste järel. Põgenikud said sageli juba eesolijailt tuge. Nad moodustasid uue ja eelmistest mastaapsema laine ning Eesti vabaduse eest seismine, enda päritolu ja olemuse pidev selgitamine tugevdas kogukonda aidates kaasa eestluse säilimisele. Möödunud sajandi kolmas eestlaste rändelaine toimus üheksakümnendail aastail.

Ühendriikide 2000. a rahvaloenduse järgi elab USA-s 25034 Eesti päritoluga isikut. Tulenevalt küsitluse metodoloogiast kajastab see number rahvastikuregistris olevaid oma Eesti päritolu märkida soovinuid. Sellele numbrile võib ka lisada 1461 (jaanuar 2006) Eesti kodanikku, kes elavad USA-s kas alaliselt või ajutiselt. Eestlaste traditsioonilised elamis- ja kultuurikeskused asuvad Idarannikul (New Yorgis, New Jerseys), Kesk-Läänes (Mid-West) Chicagos, Michigani järve ümbruses ning Läänerannikul.

Ühendriikides tegutseb 22 Eesti Seltsi, koos laulukooride, kirikukoguduste, ühenduste ja Eesti Majadega on kokku üle saja organisatsiooni. Vanimaks Eesti Haridusseltsiks loetakse Detroidi Eesti Haridusseltsi "Kodu", mis loodi 17. oktoobril 1926 kahekümne viie ettevõtliku eestlase poolt, selts on tänaseni tegev. Mõned aastad hiljem, 7. detsembril 1929 sai alguse New Yorgi Eesti Haridusseltsi tegevus, mis täna jätkab tööd New Yorgi Eesti Majas. Eesti Majad on enamasti soetatud piirkondliku ühenduse poolt viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel, peale New Yorgi asuvad need piirkondlike eesti keele ja kultuuri kandekeskustena veel Baltimores, Chicagos, Lakewoodis ja Los Angeleses. Eestikeelseid ajalehti ja muud perioodikat avaldatakse mitmes osariigis. Suurimaks eestikeelseks ajaleheks on New Yorgis ilmuv Vaba Eesti Sõna. Eesti keelt õpetatakse Indiana Ülikoolis (alates 1970), kus on lisaks võimalik huvilistel õppida Baltimaade ajalugu (alates 1918) ja Eesti kultuuri ja tsivilisatsiooni. Eesti keelt õpetatakse ka Washingtoni ülikoolis. Tuntuim eesti koor on New Yorgi Eesti Meeskoor, asutatud 1950. Ühendriikides ilmunud Eesti kirjanduse kohta leiab ülevaate kogumikust "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil".

19. juulil 1952 koondusid piirkondlikud organisatsioonid Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides alla (ERKÜ), mille tegevuse eesmärk 1991. aastani oli Eesti iseseisvuse taastamine. Viimastel aastatel on komitee oma tegevuse suunanud eesti keele ja kultuuri elujõulisuse tugevdamisele USAs toetades õpilas- ja kultuurivahetusi ning noortelaagreid. Eestlased USA-s tähistavad sageli ühiselt Eesti traditsioonilisi tähtpäevi ning korraldavad ühiseid meelelahutuslikke suvepäevi või kultuurisündmusi.

1961. aastal moodustasid Balti riikide rahvuslikud organisatsioonid Balti Ameerika Rahvusliku Ühendkomitee (JBANC) suurendamaks tegevuse tulemuslikkust iseseisvuse taastamisel ning saamaks suuremat tähelepanu inimõiguste ja demokraatia puudumisele Balti riikides. Täna aitab organisatsioon kaasa Balti riikide rahvuslike huvide täitmisele läbi infovahetuse ja nii majandus- kui ka julgeolekupoliitiliste seminaride ja konverentside korraldamise.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.