Sa oled siin

Sagedamini esitatavad küsimused Eesti-Vene piirilepingutest

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piirilepingud

Sagedamini esitatavad küsimused ja vastused teemast

 

Miks räägitakse Eesti-Vene piirilepingutest mitmuses?

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri küsimuste käsitlemise ajalugu ulatub tagasi 1990ndate algusesse, kui aastatel 1992–1995 käsitleti neid küsimusi riiklike läbirääkimiste piirigrupis. 1994. aasta lõpus tegi toonane peaminister Andres Tarand avalduse, milles väljendas valmidust kompromissiks piirijoone kulgemise osas. 9. jaanuaril 1996 moodustati valitsuse korraldustega Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning merealade piiritlemise lepingu üle läbirääkimiste delegatsioon. 5. märtsil 1999 said piirilepingud parafeeritud.

Läbirääkimisi ning hilisemaid konsultatsioone on peetud piirijoone kulgemise üle maismaal ja siseveekogudel ning Narva ja Soome lahe merealadel. Seetõttu on korrektne rääkida piirilepingutest mitmuses.

Piirilepingute ametlikud nimed eesti keeles on: Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping.

Miks piirilepinguid vaja on?

Rahvusvahelistes suhetes kehtib üldiselt põhimõte, et piirid naaberriikidega on lepingutega kinnitatud, seega on piirilepete olemasolu pigem reegel kui erand.

Oleme seisukohal, et piirilepingute sõlmimisel Venemaaga on Eesti julgeolekule positiivne mõju, kuna see aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistada võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu seda on riikide territooriumid. Selgelt kokku lepitud, paika pandud ja maha märgitud piir on seega julgeolekut kindlustav faktor.
Kõik riigid on huvitatud, et nende piiride kulgemine oleks õiguslikult üheselt määratletud ja vastastikku kinnitatud. Seetõttu on lepingu sõlmimine vajalik nii Eestile kui Venemaale. Samuti on mõlemale poolele kasulik, kui kahepoolsetes suhetes oleks võimalikult vähe lahendamata küsimusi.

Riigipiiriga seotud küsimuste lahendamine aitab kaasa ka piiriäärsete alade arengule ja piiriülesele koostööle. Täpsemad mõjud majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele selguvad pärast riigipiiri lepingu artiklis 8 märgitud kokkulepete jõustumist.

Kas neid lepinguid on vaja rohkem Eestile või Venemaale?

Kõik riigid on huvitatud, et nende piiride kulgemine oleks õiguslikult üheselt määratletud ja vastastikku kinnitatud. Seetõttu on lepingu sõlmimine vajalik nii Eestile kui Venemaale.

Kas piirilepinguid on vaja Euroopa Liidule?

Piirilepingu olemasolu ei nõua Euroopa Liidu reeglid ja see ei olnud ka eeltingimuseks Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. Seetõttu ei saa väita, et lepingut on Euroopa Liidule igal juhul vaja. Samas hindavad nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid teemaga lõpule jõudmist ja Eesti ning Venemaa piirilepingute sõlmimist. Euroopa Liidule tervikuna on kasulik, kui tema välispiirid on lepingutega fikseeritud.

Mis muutub peale piirilepingute sõlmimist?

Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline komisjon ja alustatakse riigipiiri  demarkeerimisega, mille käigus märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir. Riigipiiri kirjelduses ja kaartidel esitatud joon erineb praegu reaalselt valvatavast ajutisest kontrolljoonest  vähe, kuid maismaapiiri mahamärkimisel tuleb siiski lahendada mitmel pool küsimused praegu eraomanduses olevate maatükkidega. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub osapoolte vahel teatud maatükkide vahetus (nt Eesti saab maad nn Saatse saapa piirkonnas ning Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas ja Värska vallas Suursoo piirkonnas).

Nii järvedel kui maismaal toimuvad muudatused mõlemale poole kontrolljoont võrdsel määral.

Millised (lisa)tegevused tulenevad veel sõlmitavatest lepingutest?

Riigipiiri lepingu artikkel 8 näeb ette, et mitmed riigipiiri praktilise toimimisega seotud küsimused (näiteks piiriesindajate tegevus, veekasutuseeskirjad, laevandus, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühine kasutamine, kalastustingimused jne) reguleeritakse eraldi kokkulepetega. Osad asjakohased lepped on juba praegu olemas. Puuduolevate või kaasajastamist vajavate kokkulepete sõlmimiseks on kavas Vene partneritega konsultatsioone alustada.

Kas riigipiiri leping on kooskõlas põhiseadusega?

Jah, on.

Põhiseaduse § 122 lõike 1 lause 1 kohaselt on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. § 122 lõike 2 järgi on Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.

Põhiseaduse koostamisel oli ainsaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri kulgemist reguleerivaks lepinguks Tartu rahuleping. Kuid põhiseaduse viidatud sätted näevad ette võimaluse, et vastavat piiri on võimalik määrata lisaks Tartu rahulepingule ka teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Nii on § 122 1. lause ülesandeks kinnitada põhiseaduse tasemel Eesti Vabariigi poolt varem sõlmitud piirilepingute kehtivust ja sama paragrahvi 2 lause sätestab expressis verbis võimaluse sõlmida lepinguid, mis muudavad seniseid riigipiire. Seda tõendab nii § 122 grammatiline redaktsioon kui ka Põhiseaduse Assamblees sätte redigeerimisel kõlanud seisukohad[1].  Tartu rahulepingule tehtavat viidet tuleb tõlgendada koostoimes põhiseaduse §-s 122 tehtavate viidetega teistele riikidevahelistele piirilepingutele ning riigipiire muutvate lepingute menetlemise korrale. Nimetatud põhiseaduse sätted ei välista Riigikogu võimalust määratleda Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega ratifitseeritavate lepingutega riigipiiri teistmoodi. Võrreldes muude välislepingute ratifitseerimisega, milleks on nõutav Riigikogu lihthäälteenamus, näeb põhiseadus piiri muutvate lepingute puhul ette tunduvalt kõrgema häälteenamuse nõude.

Kas otsus riigipiiri lepingu heakskiitmiseks (sõlmimiseks) tuleks panna rahvahääletusele?

Põhiseadus näeb ette konkreetsed sätted riigivõimu teostamiseks ja sellega on määratletud täpselt need küsimused, millistel juhtudel saab riigielu korraldamisel korraldada rahvahääletuse (põhiseaduse § 105).  Eesti Vabariigi riigipiire puudutavate välislepingute sõlmimine nende alla ei kuulu. Vastupidi, põhiseaduse § 106 keelab panna välislepingute ratifitseerimise küsimust rahvahääletusele. Eesti Vabariigi riigipiiri muutmiseks sätestavad põhiseaduse § 121 p 1 ja § 122 lõige 2 menetluse, mille järgi kuuluvad vastavad lepingud ratifitseerimisele Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

Mis põhimõtetest ja meetoditest lähtudes on lepingus määratletud Eesti ja Venemaa merepiiri kulgemine Narva lahel ja Soome lahel?

Merepiiri lepingu kohaselt hakkab merealade piirijoon Narva ja Soome lahtedel kulgema arvestuslikul keskjoonel, mis on tõmmatud nii, et iga selle punkt on võrdsel kaugusel mõlema riigi ranniku madalveejoone lähimatest punktidest. Keskjoone meetod on kõigiti tunnustatud viis merepiiride leidmiseks kehtiva rahvusvahelise mereõiguse alusel. Keskjoone meetodi puhul lähtutakse rahvusvahelises mereõiguses kehtivatest põhimõtetest vastastikku või külgnevate riikide merealade piiritlemisest, sealhulgas ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioonist. Selline lähenemine on kooskõlas ka põhiseaduse § 122, mis näeb ette Eesti mere- ja õhupiiri määramist rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

Millised muudatused on lepingutes võrreldes 2005. aastal allakirjutatud lepingutega?

Võrreldes 2005. aastal allakirjutatud lepingutega on mõlemas lepingus tehtud ainult järgmised muudatused. Riigipiiri lepingu preambulisse on lisatud järgnev lause: „arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist“. Artiklisse 9 on lisatud järgnev lõik: „Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi“.

Merepiiri lepingu preambulisse on lisatud riigipiiri lepingu preambuliga sama lõik: “arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist“. Merepiiri lepingu artiklis 2 on Venemaad puudutavas lõigus asendatud aastaarv „1997“ aastaarvuga „2013“. Mõlemas lepingus on riigi nimi Vene Föderatsioon asendatud läbivalt Venemaa Föderatsioon.

Riigipiiri lepingu 2 lisa ja merepiiri lepingu 1 lisa ei ole võrreldes 2005. aasta tekstiga muudetud.

Millal lepingud jõustuvad?

Pärast lepingute allakirjutamist peavad mõlemad pooled lepingud ratifitseerima. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Mida tähendab ratifitseerimine?

Ratifitseerimine tähendab sisuliselt lepingu tekstiga nõusoleku väljendamist/kinnitamist. Välislepinguid ratifitseerib Riigikogu. Mitte kõiki välislepinguid ei ratifitseerita, osade lepingute puhul piisab valitsuse tasandil kinnitamisest. Põhiseaduse § 121 näeb ette alused, millistel juhtudel tuleb välislepingud ratifitseerida Riigikogu poolt.

Kas piirilepingud tuleb ratifitseerida?

Jah, lepingud tuleb ratifitseerida põhiseaduse § 121 alusel (Riigikogu ratifitseerib lepingud, mis muudavad riigipiire või mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist).

Mis staatus on lepingute juurde kuuluvatel lisadel?

Riigipiiri lepingul on kaks lisa, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa -  lisas 1 kirjeldatakse maismaa riigipiiri kulgemist ja lisa 2 sisaldab riigipiiri kulgemise kaarte. Nii Eesti kui Vene pool koostavad ja trükivad oma kaardid.

Merepiiri lepingu juurde kuulub selle lahutamatu osana lisa 1, mis sisaldab piiri kulgemise punktide ja piirjoone tähistust kaardil. Ka selle lepingu puhul koostab ja trükib nii Eesti kui Vene pool oma kaardid.

Kas riigipiiri lepingu sõlmimine toob kaasa Tartu rahulepingu kehtetuks muutumise?

Riigipiiri leping puudutab tehnilise lepinguna vaid ühte osa Tartu rahulepingus käsitletud teemadest ning sellega ei teki küsimust Tartu rahulepingu kehtivuse kohta Eesti riikluse olulise alustalana.

Kui palju maad Eesti ära annab ja kui palju vastu saab?

Mõningane maade vahetus toimub üksnes riigipiiri lepingu sõlmimise tulemusena. Võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub nii järvedel kui maismaal mõlemal pool mõningate maade üleminek teisele poolele võrdsel määral. Maade vahetamise tulemusena saab Eesti endale maad nn Saatse saapa osas, Venemaa seevastu maad Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas ja Suursoo piirkonnas Värska vallas).

Kas piirilepingud on seotud teiste lepingutega?

Piirilepingute läbirääkimistel ning konsultatsioonide käigus on oldud seisukohal, et riigipiiri leping ning merealade piiritlemise leping on teistest lepingutest eraldiseisvad. Samas on riigipiiri lepingu artiklis 8 loetletud küsimused, mida tuleb eraldi kokkulepetega reguleerida (sh piiriesindajate tegevus, veekasutuseeskirjad, laevandus, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühiskasutamine, kalastustingimused jm). Muid kahe- ja mitmepoolsete lepingute ettevalmistamise, sõlmimise ning jõustamise küsimusi lahendatakse eraldi läbirääkimiste käigus.

Kas piirilepingute eelnõud on kusagil avalikult ka kättesaadavad?

Lepingute eelnõud on kõikidele kättesaadavad Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu: http://eelnoud.valitsus.ee

 


[1] Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiiskomisjoni lõpparuanne, põhiseaduse 9. peatükk „Välissuhted ja välislepingud“.

 

Viimati uuendatud: 8. Oktoober 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.