Sa oled siin

Mis on arengukoostöö?

Mis on arengukoostöö?

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sõltuvad riigid üha enam üksteisest. Globaliseerumise tingimustes ei mõjuta arenguprobleemid ja humanitaarkatastroofid ainult riiki ennast, vaid kogu maailma, sh Eestit. Olukorras, kus rikkamate ja arenenud riikide kõrval eksisteerib suur hulk vaesuses ja madalate inimarengu näitajatega riike, on inimlik ja loomulik, et maailma arenenum osa aitab kaasa vaesemate riikide arengutaseme täitmisele. Arengukoostöö vajalikkuse laiem tähendus tuleb välja tuntud ütlusest, mille järgi iga kett on just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli.

2015. aasta septembris lepiti ÜROs kokku säästva arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals, SDGs) ning ÜRO liikmesriikidelt oodatakse nendest eesmärkidest lähtumist oma poliitika kujundamisel järgmised 15 aastat. Säästva arengu eesmärgid on järg ÜRO aastatuhande eesmärkidele aastaks 2015 (Millennium Development Goals, MDGs).

ÜRO säästva arengu eesmärgid aastaks 2030 on järgmised:

1. Kaotada kõikjal mis tahes vaesus
2. Kaotada nälg, kindlustada kõik inimesed toiduga ja tagada parem toitumus ning edendada säästvat põllumajandust
3. Tagada kõigile igas vanuses tervislik elu ja heaolu
4. Tagada kaasav ja võrdsetel alustel kvaliteetne haridus ja edendada elukestvat õpet kõigi jaoks
5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning tugevdada naiste ja tüdrukute võimalusi
6. Tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ning säästev majandamine
7. Tagada kõigile mõistliku hinnaga, usaldusväärne, säästlik ja ajakohane energia
8. Edendada püsivat, kaasavat ja säästvat majanduskasvu,  täielikku ja tootlikku  tööhõivet ning inimväärset tööd kõigi jaoks
9. Rajada vastupidav taristu, edendada kaasavat ja säästvat tööstust ning innovatsiooni
10. Vähendada riikidesisest ja riikidevahelist ebavõrdsust
11. Muuta linnad ja inimasulad kaasavateks, turvalisteks, muutustega kohanevateks ja säästvateks
12. Tagada säästvad tarbimis- ja tootmismudelid
13. Võtta koheselt kasutusele meetmed kliimamuutuse ja selle mõjude ohjeldamiseks
14. Hoida ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja merevarasid, tagamaks säästev areng
15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ja edendada nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumise vastu, peatada mulla vaesumine ja taastada kahjustunud pinnad ning peatada elurikkuse kadu
16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagamaks säästev areng; võimaldada kõigile juurdepääs õigusemõistmisele ning rajada tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid kõigil otsustustasanditel
17. Tugevdada poliitikate rakendamise vahendeid ja elavdada globaalset partnerlust,
tagamaks säästev areng

Arengukoostöö ehk arenguabi (development co-operation) on üldtermin, mis hõlmab endas arenguriikidele suunatud:

  • rahalist abi
  • oskusteabe edasiandmist (tehniline abi)
  • materiaalset abi

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Sellest tulenevalt jaotatakse arengukoostöö kaheks:

  • kahepoolne (bilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida doonorriik või doonorriigid koostöös annavad abisaajariigile või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu;
  • mitmepoolne (multilateraalne) arengukoostöö – arenguabi, mida abisaajariigile annavad rahvusvahelised organisatsioonid.

Ametlik arenguabi (Official Development Assistance – ODA) on aga rahvusvaheline termin, mis hõlmab arenguriikidele avalikust sektorist majandusliku arengu ja heaolu toetamiseks antavaid laene ja grante, sealhulgas humanitaarabi. Ametliku arenguabi definitsiooni ja sinna alla loetavad abitegevused otsustab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat.

Eesti arengukoostöö

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast, mil Eesti Vabariigi Valitsuse reservist eraldati esimest korda vahendid arengukoostöö rahastamiseks. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata reformikogemuste jagamise kaudu üleminekumajandusega riikidel toime tulla eelseisvate arenguväljakutsetega. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse ja heaolu kasvule.

Eesti arengukoostöö eesmärgid

Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Eesti arengukoostöö eesmärgid tegevusvaldkonniti:

  • inimarengutoetamine ning arengumaades hariduse ja tervishoiu kättesaadavuse suurendamine, fookusega naistel ja lastel;
  • rahu ja inimõiguste kaitse ning demokraatia arengu toetamine, riikide stabiilsuse kindlustamine, hea valitsemistava juurutamine ning inimõiguste tagamine;
  • majandusarengu edendamine, sealhulgas majanduskeskkonna reformi ning üleilmse kaubandusvõrgustikuga liitumise ja põllumajanduse toetamine; keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku arengu soodustamine;
  • lähtuvalt arengukava põhimõtetest arengukoostööd elluviivate rahvusvaheliste organisatsioonide toetamine. Eesti arengukoostöö tõhustamine, panustamine eelkõige piiratud arvule prioriteetsetele partnerriikidele ning sektoritele, lähtudes partnerriigi prioriteetidest ning pidades silmas pikaajalisi eesmärke;
  • Eesti avaliku, era- ning kolmanda sektori arengukoostöövõimekuse tugevdamine ning elanikkonna hulgas arengukoostööalase teadlikkuse suurendamine, maailmahariduse tutvustamine.

Kõiki valdkondi läbivalt edendab Eesti võimalusel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasemat rakendamist arengukoostöö osana.

Eesti tugineb oma arengukoostöö elluviimisel järgmistele põhimõtetele:

  • lähtuda partnerlusest ja partnerriigi prioriteetidest
  • lähtuda pikaajalistest eesmärkidest ja tulemustest
  • tagada abi andmisel tõhus koordinatsioon, täiendavus ja harmoneerumine nii abisaajariigi kui ka teiste doonoritega
  • tagada teiste poliitikavaldkondade sidusus Eesti arengukoostöö eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel
  • jälgida, et arengukoostöös oleks läbivalt tagatud inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja keskkonnasäästlikkus.

 

Arengukoostöö elluviimine

 

Kahepoolne arengukoostöö

Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist: esiteks, abivajaduse ja vaesuse tase riigis; teiseks, millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks, koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks Afganistan ja idapartnerluse riigid Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Lisainfo:

Olulisteks kahepoolsete arengukoostööprojektide elluviijateks on erinevad kodanikeühendused, kes osalevad ka poliitikate kujundamisel ning teevad koostööd välisministeeriumiga teavitamisel ning maailmahariduse tutvustamisel. Arengukoostööst huvituvaid kodanikeühendusi koondab Eestis Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ).

Senised kahe- või enamapoolsed arengukoostööprojektid on hõlmanud näiteks avalikku haldust ja institutsionaalset arengut, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, keskkonnakaitset ja kodanikuühiskonna arengut.

Mitmepoolne arengukoostöö

Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse tagamisel ja inimõiguste järgimisel oma legitiimsuse ja tegevusulatuse tõttu asendamatud. Seetõttu on nende tegevuse ja eesmärkide toetamine oluline ka Eesti arengukoostöös. Traditsiooniks on kujunenud erinevate arengukoostöös aktiivsete rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse toetamine eelarveliste maksete kaudu.

Eesti on teinud vabatahtlikke annetusi näiteks Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC), ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroole (OCHA), ÜRO Lastefondile (UNICEF), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR), ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA), ÜRO Arenguprogrammile (UNDP) ja ÜRO põlisrahvaste fondidele. Alates 2004. aastast teeb Eesti sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse, millest on kindel summa eraldatud Euroopa Komisjoni arengukoostöö ja humanitaarabi programmide läbiviimiseks. Rahandusministeeriumi kaudu maksis Eesti EL eelarvesse kantud omavahenditest Euroopa Komisjoni arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste toetuseks 2014. aastal 10.7 miljonit eurot.

Selle kaudu toetab Eesti Euroopa Komisjoni tegevusi kõikides maailma vaesemates piirkondades - ka Aafrikas.

Eesti multilateraalse arengukoostöö kogusumma 2014. aastal oli ligi 16.9 miljonit eurot. Võrdluseks 2010. aastal oli see 10,5 miljonit eurot. Suurima osa sellest moodustab sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse, sellele järgnevad vabatahtlikud annetused erinevatele ÜRO hallatavatele agentuuridele ja fondidele. 2012. aastal moodustas mitmepoolne koostöö Eesti ametlikust arenguabist 72.5%, 2013. aastal 62.5% ja 2014. aastal 60%. Mitmepoolsed organisatsioonid suudavad sageli tulemuslikumalt arenguprobleeme lahendada riikide ressursside ja teadmiste ühendamise kaudu.

 

Humanitaarabi

Lisaks partnerriikide majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamisele aitab Eesti vastavalt oma võimalustele ka neid maailma riike, mida on tabanud looduskatastroofid või relvakonfliktid. Enamik Eesti humanitaarabi panusest on abivajajateni jõudnud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet – UNHCR, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee – ICRC ja ÜRO Lastefond – UNICEF), kuna rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad kannatanud riikides tunnevad kohalikke olusid, mistõttu nad suudavad erinevate doonorite panuseid ühendades kiiresti ja asjakohaselt reageerida. Eesti on toetanud nii pikaajalisi ja keerukaid hädaolukordi Sudaanis, Sri Lankal, Gazas kui ka loodukatastroofides kannatanud riike nagu Namiibia, Indoneesia, El Salvador, Pakistan, Haiti, Nepaal.

Eesti humanitaarabi on jõudnud veel teiste hulgas Moldova, Gruusia, Valgevene ja Ugandani.

Lisaks rahalistele panustele osutab Eesti abi ka ekspertide lähetamise ja varustuse annetamisega. Eesti Päästemeeskond alustas välismissioonidel käimist 2005. aastal: Indoneesias tsunami  ja Pakistanis maavärina ohvreid abistamas.

2014. aastal andis Eesti humanitaarabi kaudu küllaltki suure panuse Ukraina konfliktides kannatanud inimeste olukorra leevendamiseks. Humanitaarabiga toetati konfliktis olevaid või ebola viirusega võitlevaid Aafrika riike (Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan, Guinea, Libeeria, Sierra Leone, Nigeeria), Süüria humanitaarkriisiga seotud riike (Süüria, Jordaania, Liibanon), Afganistani, Iraaki, jätkuvalt ka Gaza sektorit ning loodusõnnetustest räsitud Filipiine.

 

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite jaotus

 

2014

 

2013

Rahalised vahendid

Esmakordselt planeeriti Vabariigi Valitsuse reservist 0,44 miljonit eurot teiste riikide arengu toetamiseks 1998. aastal. Alates 2004. aastast on arengukoostöö elluviimiseks ja humanitaarabi andmiseks vahendid ette nähtud välisministeeriumi eelarves.

Ajavahemikus 1998 - 2003 oli Vabariigi Valitsuse reservis arengu- ja humanitaarabi finantseerimiseks (vahendid kasutamiseks läbi Välisministeeriumi) igal aastal ette nähtud 0,44 miljonit eurot. Aastatel 2004 – 2010 on välisministeeriumile arengukoostöö ja humanitaarabi elluviimiseks eraldatud eelarve kasvanud ligikaudu 5 korda, ulatudes 2010. aastal 2,8 miljoni euroni. Eelarve kasv on jätkunud -  2014. aastal oli välisministeeriumi kasutada juba 9,8 miljonit eurot. 2015. aastaks on eelarves ette nähtud 11,9 miljonit eurot.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite kogusumma, mis arvestab ka teiste ministeeriumite eelarvetest tehtavaid arengukoostööks loetavaid tegevusi, oli 2014. aastal 28,3 miljonit eurot ehk 0,15% rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Suure osa (10,7 miljonit eurot) sellest summast moodustab Eesti Euroopa Liidu eelarve sissemakse Euroopa Komisjoni arengukoostöö programmi.

 

Kas teadsid, et...?

 

  • 795 miljonil ehk ühel inimesel üheksast ei ole piisavalt süüa.
  • 98% alatoitunud inimestest elab arenguriikides.
  • Kõige rohkem nälga kannatavaid inimesi on Aasias: 525,6 miljonit.
  • 60%nälga kannatavatest inimestest on naised.
  • Üks kuuest vastsündinust on alakaaluline.
  • Ebapiisav toitumine põhjustab ligi poole alla viieaastaste laste surmadest, mis on 3,1 miljonit last aastas ehk 8500 last päevas.
  • Sahara-taguses Aafrikas on ühel juhul kolmest lapse surm põhjustatud näljast.
  • 66 miljonit ja ainuüksi Aafrikas 23 miljonit põhikooliealist käib tühja kõhuga koolis.
  • Iga kümne sekundi järel sureb üks laps näljast põhjustatud haiguse tagajärjel.
  • 35 miljonil inimesel on HIV või AIDS, 88% HIVi nakatunud lastest ja 60% naistest elab Sahara-taguses Aafrikas.
  • 6,9 miljonit last sureb igal aasta haigustesse nagu malaaria, diarröa ja kopsupõletik, mis on ravitavad.
  • Arenevates riikides peab 1,44 miljardit inimest saama päevas hakkama 1,25 dollariga või vähemaga, maapiirkondades on kolmel inimesel neljast kasutada päevas vähem kui 1,25 dollarit.

  • 22 000 last sureb iga päev vaesuse tagajärjel.

  • 75% maailma vaeseimatest inimestest, 1,4 miljardit naist, last ja meest, elab maapiirkondades ja sõltub oma toimetulekus põllumajandusest ja sellega seotud tegevustest.

  • 50% näljas vaevlevatest inimestest on põllumajandusega tegelevad pered.

  • 1,7 miljardil inimesel puudub juurdepääs puhtale veele.

  • 2,3 miljardit inimest kannatab iga aasta vees levivate haiguste käes.

  • 85% protsenti veest on kasutatud 12% inimeste poolt, kes elavad arenenud riikides.

Arenguabi tõhusus: Pariisi deklaratsioon, Accra tegevuskava ja Busani partnerluslepe

Juba üle poole sajandi on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee (DAC) olnud juhtivaks foorumiks nii doonoritele, rahvusvahelistele organisatsioonidele kui arengukoostöö partnerriikidele, mis on läbi tiheda dialoogi aidanud kujundada ning ka ringi kujundada rahvusvahelist arengukoostööpoliitikat. OECD DAC oli tooniandjaks nii ÜRO Aastatuhande Arengueesmärkide kujundamisel kui ka abitõhususe foorumitele.

Abitõhususe ja tulemuslikkuse teema on olnud arenguabipoliitikas raskeim pähkel, sest peale aastakümneid arenguabile kulutatud summade ei olnud vaesus maailmas oluliselt vähenenud. Ühiselt tõdeti, et võtmeküsimus ei ole vaid rahas ja selle hulgas, vaid eelkõige viisis ning taktikas, kuidas arengukoostööd tehakse. Kõige olulisem filosoofilisem muutus toimus põhimõttes, et arengukoostöö partnerriik peab protsessi ise juhtima ning selle suuna ka määrama, sest mida väiksem oli arenguabi sihtriigi oma huvi ning osalus arengukoostöö protsessis, seda tagasihoidlikemaks ja lühiajalisemaks jäid saadavad tulemused. Ja vastupidi.

Üldiselt tähendab arengutõhususe protsess arengumaade omavastutuse, juhtrolli ning abitegevuse suurema koordineerituse suunas liikumist ning ka üleminekut üksikutelt projektidelt pikaajalistele koostööprogrammidele

Abitõhususe esimene kõrgetasemeline foorum kutsuti kokku 2002. aastal Roomas, millele järgnes abitõhususe teine kõrgetasemeline foorum 2005. aastal Pariisis. Pariisi kohtumisel leppisid enam kui sada doonor- ja arengumaad, rahvusvahelist organisatsiooni ja kodanikuühendust kokku Pariisi deklaratsioonis (PDF)abi tulemuslikkuse kohta – selle deklaratsiooniga nõustuti järgima viit üldist põhimõtet, mille edusamme andis mõõta konkreetsete näitajate abil.

Pariisi Deklaratsiooni viis põhimõtet:

  1. Arengumaad peavad ise oma arenguprotsesse juhtima ja arengutegevust koordineerima.
  2. Doonorid rajavad oma toetuse arengumaade arengukavadele, institutsioonidele ja protsessidele.
  3. Doonorite tegevus peab olema koordineeritum, läbipaistvam ja kollektiivselt mõjusam.
  4. Keskenduda tuleb tulemuste saavutamisele.
  5. Nii doonorid kui ka arengumaad peavad arengutulemuste eest vastust andma.

Kolmas arengutõhususe kõrgetasemeline foorum toimus 2008. aastal Accras, kus võeti vastu Accra tegevuskava (PDF), millega kinnitati Pariisi põhimõtteid, toodi mõni neist selgemalt esile ja võeti konkreetsemaid kohustusi statistika kogumiseks, abi lahtisidumiseks ning abivoogude läbipaistvuseks.

Neljas arengutõhususe kõrgetasemeline foorum toimus 2011. aastal Busanis, kus võeti kokku Pariisi Deklaratsiooni eesmärkide tulemuste hindamine ning Accra tegevuskava edusammud. Jõuti järeldusele, et kuigi suund on õige, ei ole senised saavutused paljudes valdkondades olnud siiski piisavad ja pingutusi tuleb süvendada. Llisaks on kümne aastaga oluliselt muutunud globaalne arenguabi maailm ning üha suuremat rolli mängivad vaeste riikide abistamisel teised vaesed riigid, kes on jõudnud kiire majanduskasvu faasi ja üha laiemalt levib traditsioonilise Põhi-Lõuna arengukoostöö kõrval ka mittetraditsiooniline Lõuna-Lõuna koostöö. Samuti nõustuti, et ka erasektori ning vabaühenduste rollile tuleb anda selgem koht. Busani kohtumisel sõlmisid riigid Busani partnerlusleppe (PDF), milles lepiti muu hulgas kokku ühise standardi loomises abivoogude läbipaistvaks kajastamiseks ning lepiti kokku globaalse abitõhususe partnerluse loomiseks 2012. aasta lõpuks, mille eestvedajad on  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning ÜRO Arenguprogramm (UNDP).

 

Busani partnerlusleppe eestikeelne tekst (66.75 KB, DOC)

Pariisi Deklaratsioon inglisekeelne tekst (pdf) (PDF)

Accra Tegevuskava ingliskeelne tekst (pdf) (PDF)

 

Viimati uuendatud: 24. Aprill 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.