Sa oled siin

MAJANDUS

Viimati uuendatud: 09.09.2016

Üldiseloomustus

Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 21% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor.

Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi

Tegevusala Osakaal SKPst % (2015. a andmed)
Teenused 69
Tööstus 31
sh töötlev tööstus 26
Põllumajandus 1

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands

Saksamaa liidumaad on majanduse struktuuri ja majandusarengu poolest erinevad. Nii Lõuna- kui Lääne-Saksamaa on valdavalt majanduslikult hästi arenenud ja tugeva tööstuse osakaaluga. Majanduslikult kõige tugevamad regioonid asuvad Müncheni, Stuttgarti, Frankfurti ja Mannheimi ümbruses. Frankfurt on eelkõige tuntud kui finantskeskus. Ka sadamalinn Hamburg koos ümbruskonnaga Põhja-Saksamaal kuulub majanduslikult kõige paremal järjel olevate regioonide hulka. Pealinn Berliin on arenenud maailmamastaabis arvestatavaks iduettevõtete keskuseks.

Saksamaa majanduspoliitika lähtub sotsiaalse turumajanduse põhimõtetest, mille juured ulatuvad Lääne-Saksamaa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi aega. Sotsiaalset turumajandust iseloomustab üheltpoolt vaba ja avatud konkurentsiga turg ning teiselt poolt sotsiaalne tasakaal ühiskonnas. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus küll turumajanduslikul, küll sotsiaalsel aspektil.

Majandusareng

Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos. Alles 2004. aastal sai majandus langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 5,6%.

Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. ja 2011. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Pärast seda on majanduskasv olnud tagasihoidlikum kasvades eelkõige tänu tugevale sisenõudlusele 2014. aastal 1,6% ning 2015. aastal 1,7%.

2016. a kahe esimese kvartali majanduskasv on olnud madal, jäädes alla ühe protsendi. Valitsus prognoosib 2016. a majanduskasvuks 1,7% ning 2017. aastaks 1,5%.

Seega on Saksamaa majandus täna heas seisus. Sisenõudlus on suur, kuid 2015. aasta teine pool tõi kaasa välisnõudluse vähenemise tulenevalt kasvutempo aeglustumisest tärkavatel turgudel. Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu (1-2% aastas).

SKP kasv 2010-2016

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*
SKP kasv % 4,1 3,7 0,4 0,3 1,6 1,7 1,7%

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands
* Valitsuse majanduskasvu prognoos

Rahandus- ja fiskaalpoliitika

Rahanduspoliitika peamine eesmärk läbi aastate on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Paraku ei pidanud ka Saksamaa majandus finants- ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele vastu, mistõttu kujunes 2009. ja 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks vastavalt 3,2% ja 4,3%. Alates sellest ajast on riigieelarve liikunud tasakaalu suunas ning 2014. aastal jõuti 0,3% ülejäägini. Ka vaatamata pagulaskriisile jõuti 2015. aastal 0,7 protsendilise eelarve ülejäägini.

Saksamaa kristlik-sotsiaaldemokraatlik valitsus seisab peale finants- ja majanduskriisi ülesande ees lõpetada kriisiaegsete majandust stimuleerivate meetmete kasutamine, tagades samaaegselt Saksamaa majanduse jätkusuutlik kasv ja töötuse pidev vähenemine. Rahanduspoliitika keskmes seisab valitsussektori võlakoorma järk-järguline vähendamine. Ametisoleva valitsuse kõige üldisemaks eesmärgiks riigieelarve koostamisel on vältida uute võlgade võtmist ning jõuda aastaks 2017 alla 70% jääva võlatasemeni (2015. aastal oli võlatase 71,2%).

Tööturg

Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil  – hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel on langus jätkunud, kuid aasta teises pooles võib töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas.

Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib Saksamaal üleriigiline alampalk. See on kohustuslik ka lähetatud välisettevõtete töötajatele, kes Saksamaal teenust osutavad. Tunnitasu alammääraks on 8,50 eurot tunnis (bruto), alates 2017. aastast 8,84 eurot. Mõnedes sektorites oli juba varem kehtestatud kõrgem tunnitasu alammäär (nt ehitus, jäätmekäitlus) ning need jäid kehtima. Lisaks kaasnevad alampalgaseadusega täiendavad aruandlusnõuded nii Saksamaa kui välisettevõtetele. Ka välisettevõtted, kelle lähetatud töötajad Saksamaal teenust osutavad, peavad olema valmis esitama kontrolli käigus Saksa tollile täiendavaid dokumente nagu näiteks tööleping; tõendid tööaja kohta (sh tuleb näidata ära Saksamaal töötatud aeg); palgaarvestused ja tõendid makstud palga kohta. Üheksas valdkonnas tegutsevad välisettevõtted on kohustatud Saksa tolli töötaja lähetamisest eelnevalt teavitama, need valdkonnad on välja toodud Saksamaa ebaseadusliku töötamise tõkestamise seaduses (Schwarzarbeitsbekämpfungsgesetz) ning nende hulka kuuluvad näiteks ehitus, toitlustus ja majutus, reisijate vedu.

Töötaja lähetamisest teavitamine ning dokumentide esitamine on võimalik vaid saksa keeles ning seda tuleb teha kas posti või faksi teel. Täpsem info töötaja lähetamise kohta on leitav Saksa tolli lehelt. Eeltoodud dokumente Saksamaal töötamise kohta tuleb säilitada vähemalt kaks aastat. Nõuete täitmist kontrollib Saksa toll ja trahvid on suured (kuni 30 000 eurot töötaja lähetamisest teavitamata jätmise korral ning kuni 500 000 eurot juhul kui eirata miinimumpalga nõuet. 

Täiendavat informatsiooni alampalgaseaduse ja selle rakendamise kohta leiab Saksamaa Töö- ja Sotsiaalministeeriumi alampalgateemasid käsitlevalt leheküljelt ning Saksa tolli kodulehelt.

Alates 1. maist 2011 on Saksamaa tööturg avatud täies mahus ka 2004. aastal liitunud EL liikmesriikidele, sh Eestile.

Lisainformatsioon: http://www.tallinn.diplo.de/

Väliskaubandus

Saksamaa väliskaubandus püsis aastaid maailmas teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduse koguarvestuses kolmandale kohale Hiina ja USA järel. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ning on hetkel kolmandal kohal Hiina ning USA järel.

Saksamaa majandusmudeli oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab üle 39% riigi majandusest. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib umbes 58% kaubast. Kokku toimub umbes 68% Saksamaa ekspordist Euroopa riikidega. Tähtsuselt teine regionaalne eksporditurg on Aasia osakaaluga 17% ning kolmandal kohal on Ameerika ligi 12%-ga. Saksamaa on üks suurema väliskaubanduse ülejäägiga riike maailmas, st teisel kohal peale Hiinat.

Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi; masinaid ja seadmeid; keemiatooteid; arvuteid, elektroonia- ja optikaseadmeid; elektriseadmeid. Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu.
Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed; sõidukid ja nende osad, keemiatooted ning masinad ja seadmed kuuluvad ka peamiste importkaupade hulka. Väga olulised impordiartiklid on ka toorained, esmajoones naftasaadused ja maagaas, aga ka metallid.

Saksamaa peamised ekspordipartnerid on USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland, Hiina, Austria, Itaalia, Poola, Šveits ja Belgia.

Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Poola, Šveits, Tšehhi, Suurbritannia ja Austria.

Väliskaubandus 2010-2015

  2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eksport, tuhat eurot 951 900 1 060 037 1 095 766 1 088 025 1 123 746 1 196 400
Ekspordi kasv % 18,5 11,4 3,4 -0,4 3,3 6,5
Import, tuhat eurot 797 600 901 951 905 925 890 393 910 145 948 500
Impordi kasv % 20,0 13,2 0,4 -1,0 2,2 4,2

Allikas: Statistisches Bundesamt Deutschlands.                                                                       Ekspordi ja impordi kasv on esitatud võrdluses eelmise aastaga.

Välisinvesteeringud

Saksamaa on avatud välisinvesteeringutele. Saksa õigus ei tee vahet Saksa ja välismaiste ettevõtete vahel ning majandusharudepõhiseid piiranguid peaaegu ei esine. Rohkem kui 55 000 välismaa ettevõtet ligi 3 miljoni töötajaga on valinud ettevõtte asukohaks Saksamaa. Vastavalt ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverentsi UNCTAD andmetele on Saksamaa paigutatud välismaiste otseinvesteeringute poolest maailmas seitsmendale kohale 612 mld euroga (2014. a andmed). 56% ulatuses pärinevad need EL liikmesriikidest, 7% ülejäänud ELi mittekuuluvatest Euroopa riikidest. 21% otseinvesteeringutest pärineb Põhja-Ameerikast ja 10% Aasiast. Viimastel aastatel on eriti tugevalt kasvanud investeeringute maht just Hiinast ja Indiast.
Enim investeeringuid tõmbavad ligi finants- ja äriteenused, IKT sektor aga ka masinatööstus ning elektroonikatööstus. Suurem osa ettevõtetest avavad esmalt turundus- ja müügiesinduse. 15% investeeringutest on seotud tootmisega.

Viimati uuendatud: 9. September 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.