Sa oled siin

KKK VÄLISMAALASELE

MILLISTE RIIKIDE KODANIKUD VÕIVAD SISENEDA EESTISSE VIISAVABALT?
Reisiinfo teiste riikide kodanikele leiate Välisministeeriumi kodulehelt: Viisavaba reisimine Eestisse.

MIS RIIGID KUULUVAD SCHENGENI ALASSE?
Schengeni ala (PDF) täisliikmed on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungari.

Viisa liigid

Eesti välisesindused juhinduvad Schengeni viisataotluste menetlemisel  Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud viisalihtsustuslepingutest. Euroopa  Liidu viisaeeskiri käsitleb lühiajaliste viisade menetlemist  viibimiseks liikmesriikide territooriumil kestusega kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. 

  • Ühtne Schengeni viisa (C-viisa) võimaldab liikuda kogu Schengeni alal kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Info viibimisaja arvutamise kohta. (29.04 KB, PDF)
  • Lennujaama transiitviisa (A-viisa) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks. 
    Riikide nimekiri, kelle kodanikud vajavad lennujaama transiitviisat.
  • Pikaajaline viisa (D-viisa) väljastatakse Eestis viibimiseks kuni kaheteistkümneks järjestikuseks kuuks viibimisajaga kuni 365 päeva. Pikaajaline viisa on siseriiklik viisa, mis annab õiguse liikuda kogu Schengeni alal kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Pikaajalist viisat on võimalik taotleda ainult viisataotlusi menetlevatest Eesti välisesindustes.

Kust saab viisat taotleda?

Viisataotlus esitatakse üldjuhul isiklikult viisataotlusi menetlevale Eesti välisesindusele või Eestit esindava riigi välisesindusele.

KAS MA SAAN TAOTLEDA VIISAT VÄLISMINISTEERIUMI KAUDU?
Välisministeeriumis ei ole võimalik viisat taotleda. Viisa taotlemiseks võtke palun ühendust lähima viisataotlusi menetleva Eesti välisesindusega või Eestit esindava riigi esindusega.

KAS ON VÕIMALIK TAOTLEDA VIISAT KA PIIRIPUNKTIS?
Üldjuhul piiripunktis viisasid ei väljastata. Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA).

MIDA TEHA, KUI VIISATAOTLEJA ASUKOHA RIIGIS EI OLE EESTI ESINDUST?
Sel juhul tuleb pöörduda lähima viisataotlusi menetleva Eesti välisesinduse või Eestit esindava riigi esinduse poole.

KAS EESTI KÜLASTAMISEKS SAAB SCHENGENI VIISA IGA SCHENGENI LIIKMESRIIGI ESINDUSEST?
Kui viisataotleja soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda lähima viisataotlusi menetleva Eesti välisesinduse poole või  kui viisataotleja elukohariigis esindab Eestit viisade väljastamisel teise riigi esindus, tuleb viisataotlus esitada sinna.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.
Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis, või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdse arvu päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni alale sisenetakse.

KAS KOLMANDA RIIGI KODANIK, KELLEL ON EESTI ELAMISLUBA, PEAB TAOTLEMA VIISAT, ET REISIDA MÕNDA TEISE SCHENGENI LIIKMESRIIKI?
Eesti elamisluba kehtib reisimiseks kõigisse Schengeni liikmesriikidesse. Lisaks elamisloale peab olema kaasas pass.

Mis on esindamine?

Eestil puudub laiaulatuslik välisesinduste võrk ning enamik neist asub ELi (sh Schengeni) liikmesriikides. Riigis, kus Eestil ei ole välisesindust, võib viisade väljastamisel esindada Eestit mõni teine Schengeni liikmesriik.

Eestit esindava liikmesriigi esindusele saab esitada vaid lühiajaliste viisade, transiitviisade ja lennujaama transiitviisade taotlusi. Pikaajaliste viisade taotlemiseks tuleb jätkuvalt pöörduda lähima Eesti välisesinduse poole.
Täpsema info saamiseks dokumentide osas, mis tuleb esitada lühiajalise (C-viisa) või transiitviisa (A-viisa) taotlemiseks, võtke palun ühendust Eestit esindava riigi välisesindusega.

Eesti on esindatud 100 sihtkohas viisaesinduslepingu alusel, mis on sõlmitud 18 Schengeni liikmesriigiga: Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Prantsusmaa, Poola, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi ja Ungariga.

Mis on vajalik viisa taotlemiseks?

MILLAL VÕIB TAOTLUSE ESITADA?
Viisataotlus tuleks üldjuhul esitada vähemalt 15 kalendripäeva enne kavandatavat külastust  ja mitte varem kui kolm kuud enne kavandatud külastuse algust.

KAS EELNEVALT ON VAJA KOHTUMINE KOKKU LEPPIDA?
Taotlejalt võidakse nõuda viisa taotluse esitamiseks kohtumise broneerimist. Täpsema info saamiseks palume pöörduda konkreetse esinduse poole
Viisataotlusi menetlevad Eesti välisesindused
Eestit esindavate riikide välisesindused

KAS  KUTSE ON VAJALIK?
Alates 30. juulist 2009 ei pea nii füüsilisest kui ka juriidilisest  isikust küllakutsuja vormistama viisakutset Kodakondsus- ja Migratsioonibüroos, piisab vabas vormis kirjutatud kinnitusest. Reisi eesmärki tuleb tõendada lisadokumentidega.

Küllakutsuja kohustused on välja toodud välismaalaste seaduses.

  • Kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.
  • Kutsuja on kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.
  • Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või väljasaatmiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.
  • Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust kutsuja suhtes kohaldatavatele nõuetele.

KAS KA SELLE RIIGI ESINDUSES, KES EESTIT VIISADE VÄLJASTAMISEL ESINDAB, EI NÕUTA VIISAKUTSET?
Viisakutse nõude kaotamine puudutab Eesti esindusi. Kui viisat taotletakse Eestit esindava riigi esinduses, tuleb täpsustada, milliseid lisadokumente konkreetne riik nõuab.
Eestit esindavate riikide välisesindused

TAOTLEN ESIMEST KORDA SCHENGENI VIISAT, SOOVIN KÜLASTADA OMA SÕPRA EESTIS, MILLISED DOKUMENDID PEAN ESITAMA?
Kõige olulisem on, et esitate oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt ning märgite viisataotlusel (231.04 KB, PDF) korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis, samuti tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga.

MILLISED DOKUMENDID TULEB ESITADA VIISA TAOTLEMISEKS?

  • reisidokument, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast taotletava viisa kehtivuse lõppu;
  • täidetud ja allkirjastatud viisataotlus;
  • foto 35x45 mm;
  • tervisekindlustusleping, mis peab olema kehtiv kogu Schengeni alal viibimise aja jooksul, et tagada haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumine. Mitmekordsete viisade puhul esitab viisataotleja reisikindlustuse, mis hõlmab üksnes esimese kavandatud reisi kestuse. Samas tuleb ka järgnevateks reisideks hankida reisikindlustus, mille olemasolu kontrollitakse piiriületusel. Kindlustusvastutuse alammäär on 30 000 eurot;
  • reisi eesmärki tõendavad lisadokumendid;
  • Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid (iga Eestis viibitud päeva kohta 94 eurot);
  • viisatasu.

Mis on lisadokumendid?

Reisieesmärki tõendavate lisadokumentide nimekirjas on loetletud üldiselt nõutavad dokumendid. Selleks, et tagada ühise viisapoliitika ühtlustatud kohaldamine, on Euroopa Liidu viisaeeskirjas (artikkel 14 lõige 5) sätestatud: võttes arvesse iga jurisdiktsiooni eripärasid ühtlustatakse kohaliku Schengeni koostöö raames reisi eesmärki tõendavate lisadokumentide loetelu.

Järgnevas loetelus on välja toodud riigid, kus Eesti välisesindused menetlevad viisataotlusi ning kus kohaliku Schengeni koostöö raames on koostatud reisieesmärki tõendavate lisadokumentide ühtlustatud nimekiri:

Egiptus (PDF), Gruusia (PDF), Hiina (PDF), Iirimaa (PDF), Kasahstan (PDF), Türgi (PDF), Suurbritannia (PDF), Ukraina (PDF), USA (PDF), Valgevene, (PDF) Venemaa (2.03 MB, PDF)

Ühtlustamine ei välista võimalust üksikjuhtumitel vastavalt viisaeeskirjale (artikkel 14 lõige 6) loobuda ühe või mitme loetelusse kantud dokumendi nõudmisest, kui konsulaat on kindel viisataotleja aususes ja usaldusväärsuses.

Täpsema info saamiseks nõudmiste osa palume ühendust võtta konkreetse viisataotlusi menetleva Eesti välisesindusega või Eestit esindava riigi välisesindusega.

KAS VIISATAOTLEJA PEAB ISIKLIKULT KOHALE ILMUMA?
Taotlejad peavad üldjuhul taotluse esitama konsulaadis isiklikult. Taotluse isikliku esitamise eesmärk on võimaldada konsulaartöötajatel saada mulje taotluse sisust ning küsida taotlejalt küsimusi reisi eesmärgi ja esitatud dokumentide kohta.

Kui palju maksab viisa?

KUI PALJU MAKSAB SCHENGENI VIISA?
Riigilõiv võetakse viisataotluse läbivaatamise eest.
Schengeni viisa maksab 60 eurot, 6-12 aastastele lastele 35 EURi. Samas on Euroopa Liit sõlminud kolmandate riikidega mitu viisalihtsustuslepingut, milles on sätestatud, et viisalõiv nende riikide kodanikele on 35 eurot. Sellised viisalihtsustuslepingud on jõus Albaania, Armeenia, Aserbaidžaani, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia, Venemaa ja Ukrainaga.

Pikaajaline siseriiklik D-viisa maksab 80 eurot.

RIIGILÕIVU TASUMISEST ON VABASTATUD

  1. Isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
  2. alla 6-aastane laps;
  3. isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
  4. Euroopa Liidu liikmesriigi (sh Eesti), Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
  5. õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
  6. lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil;
  7. kuni 25-aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige

Direktiiv nr 2004/38/ EÜ kohaldub vaid neile kodanike pereliikmetele, kes reisivad koos Euroopa Liidu (ELi) kodanikuga või tema juurde. Üldjuhul on direktiivi kohaldamisel ELi kodaniku puhul tingimuseks see, et ta ei ela oma kodakondsusjärgses riigis.

ELi kodaniku perekonnaliikmeks  loetakse isikut, kes ei ole ELi ega Eesti kodanik ja kes on:

  1. ELi kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa),
  2. ELi kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps (edaspidi ülalpeetav laps),
  3. ELi kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
  4. käesoleva lõike punktides 1-3 nimetamata isik, kes on ELi kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et ELi kodanik teda isiklikult hooldab.

Viisataotluse esitamisel peab ELi kodaniku pereliige esitama vaid reisidokumendi ning sugulust tõendava dokumendi (abielu- või sünnitunnistus jms). Konsulil on õigus paluda dokumendi esitamist legaliseeritult või apostilliga ning ka dokumendi tõlget. Kui sugulust tõendavast dokumendist ei selgu, et üks osapooltest on ELi kodanik, võib konsul viisataotlejalt paluda ka koopiat ELi isikut tõendavast dokumendist.

ELi kodaniku pereliikme viisataotlus menetletakse võimalikult kiiresti ning tasuta.

Viisast keeldumine

KELLE POOLE VÕIKSIN PÖÖRDUDA, ET SAADA INFOT VIISA ANDMISEST KEELDUMISE KOHTA?
Vastavalt välismaalaste seadusele (VMS § 66) viisa andmisest keeldumist ei põhjendata. Taotlejale edastatakse sellekohane teatis.
Alates 05.04.2011 on õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisa tühistamise otsust. Vaidlustajal on õigus esitada vaideavaldus (PDF) 30 päeva jooksul keelduvast (tühistamise, kehtetuks tunnistamise) otsusest teada saamise päevast arvates otsuse teinud välisesindusele. 
Otsuse muutmata jätmisel on õigus vaideotsus edasi kaevata 30 päeva jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates II astme vaidemenetluseks välisministeeriumi konsulaarosakonda. Vaideavalduse saab esitada isiklikult, posti teel või esindaja kaudu.
Vaideavalduse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv on 20 eurot.

Alaealise reisimisest

Alaealisele, kes reisib üksi või ühe vanemaga/saatjaga, soovitame vormistada asjakohase volikirja (soovitavalt nt ingliskeelse). Lähtudes Schengeni piirieeskirjast nõuavad seda ka teised ELi liikmesriigid –  on see ju ka alaealise enda huvides tõrgeteta reisi toimumiseks. Nõudmiste täpsustamiseks soovitame võtta ka ühendust konkreetse riigi esindusega

Väljavõte Schengeni piirieeskirjast.
Saatjaga liikuvate alaealiste puhul kontrollib piirivalveametnik ka seda, et alaealisi saatev isik on nende vanemlik hooldaja, eriti juhul, kui alaealistega on kaasas vaid üks täiskasvanu ning kui on tõsine alus arvata, et alaealised on lahutatud nende seadusjärgsetest vanemlikest hooldajatest ebaseaduslikult. Viimasel juhul teostab piirivalveametnik edasist uurimist, et tuvastada võimalikud lahknevused või vasturääkivused esitatud andmetes. Juhul, kui alaealised reisivad saatjata, peavad piirivalveametnikud reisidokumentide ja täiendavate dokumentide põhjaliku kontrollimisega tagama, et alaealised ei lahku territooriumilt oma vanemliku hooldaja/vanemlike hooldajate tahte vastaselt.

Õppimine ja töötamine Eestis

MIDA TEHA, KUI SOOVIN ÕPPIDA EESTIS?
Õppimisvõimaluste kohta leiate täiendavat infot Sihtasutus Archimedese kodulehelt. Õppekoha olemasolul tuleb Eestisse õppima asumiseks taotleda lähimast Eesti esindusest  elamisluba. Riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- ja doktoriõppesse tulevad välisüliõpilased saavad taotleda elamisluba ka Eestis. Lähemat infot leiate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt, kus menetletakse elamisloataotlusi.

MIDA TEHA, KUI SOOVIN LÜHIAJALISELT EESTIS TÖÖTADA?
Sel juhul tuleb taotleda D-viisa ning tööandjal registreerida lühiajaline töötamine Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes või posti teel. Täpsem info lühiajalise töötamise registreerimise kohta on leitav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

KUST LEIDA INFOT PENSIONITE JA TÖÖVÕIMETUSEGA SEOTUD KÜSIMUSTE KOHTA?
Sotsiaalkindlustuse küsimustes soovitame pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.

Viimati uuendatud: 24. Jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.