Sa oled siin

Kaubandus ja areng

Kaubandus ja investeeringud võivad olla väga oluliseks instrumendiks majandusarengu edendamisel. Kaalutletud ja sihikindel kaubanduspoliitika, mis on osavalt ühendatud riigi üldise arengupoliitikaga, võib olla aluseks vaesuse vähendamisel ja jätkusuutliku arengu tagamisel. Teisalt, et riigi kaubanduspoliitika oleks tõepoolest efektiivne, peab ta tänapäeval olema seotud ka maailmamajanduse ja multilateraalse kaubandussüsteemiga, kuna kaubandus on oma loomult globaalne nähtus.

Doha Arenguvoor

Arenguriigid ei ole kahjuks alati olnud võimelised kasutama ära võimalusi, mida pakub multilateraalne kaubandussüsteem. Arenguriikide tõhusam kaasamine maailma kaubandusse ja kaubanduse kaudu nende üldise majandusarengu edendamine ongi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) käimasoleva läbirääkimiste vooru peamine eesmärk ja sisu. Arenguriikide erikohtlemisele suunatud rõhuasetuse järgi on voor saanud ka oma nime – Doha Arenguvoor (Doha Development Agenda - DDA). DDA eesmärgiks on leppida kokku reeglites, mis lihtsustaksid arenguriikide osalemist maailmakaubanduses ning võimaldaksid neil saada kasu kaubanduse liberaliseerimisest. Ka Euroopa Liidu kaubandusstrateegias on arenguriikide integreerimisel maailmamajandusse ja multilateraalsesse kaubandussüsteemi alati oluline koht olnud. Seega on loomulik, et DDA arenguteemade käsitlemisel on Euroopa Liit üks võtmefiguure ja peamisi initsiaatoreid.
WTOs on arenguriikide erikohtlemise (special and differencial treatement) üle läbirääkimiste pidamiseks moodustatud eraldiseisev erikomitee - Committe on Trade and Development Special Session (CTDSS). WTO lepingud sisaldavad arenguriikidele erisoodustusi andvaid sätteid juba praegu. Lisaks on läbirääkimiste objektiks erikohtlemise lisasätete sisseviimine. Need lisasätted on sageli olemasolevate reeglite rakendamise arenguriikidele lihtsustamise suunitlusega. Lisaks kavatsetakse läbirääkimistel arvestada enam arenguriikidele ekspordi seisukohalt olulistele toodetega, võimaldades neile paremat turulepääsu. Väga oluline on aga ka arenguriikide omavaheline turgude avamine ehk nn lõuna-lõuna kaubanduse soodustamine. Praegu on arenguriikide omavahelisest kauplemisest tulenevad võimalused veel vähe kasutust leidnud ning kaubelda soovitakse peamiselt arenenud tööstusriikidega.

Euroopa Liit on teinud DDA raames mitmeid ettepanekuid "kõik peale relvade" ("Everything but Arms" - EBA) initsiatiivi raames tariifi- ja kvoodivaba turulepääsu kõigile vähimarenenud riikidest (Least Developed Coutries – LDCs) pärit toodetele (v.a relvad ja laskemoon, teatud piirangud kehtivad ka suhkru, banaanide ja riisi osas).

Euroopa Liidu kaubanduse ja arengu poliitika põhijooned

Lisaks WTO Doha Arenguvoorus võetud initsiatiividele on Euroopa Liidul veel hulgaliselt arenguriikidele suunatud projekte ja programme kaubanduse edendamiseks, mille põhieesmärkidest võiks välja tuua järgnevad:

  1. Nagu juba eelpool mainitud, turule juurdepääsu ja reeglite parandamine üksi ei aita. Selleks, et riik saaks kasu kaubandusest tuleb alustada kaubanduspoliitika tähtsuse teadvustamisest ja suurendamisest valitsuste tasandil. Euroopa Liit toetab arenguriikide arengupoliitikate peamise eesmärgina kaubanduse, kui arengu peamise mootori, integreerimist arengupoliitikatega.

  2. Euroopa Liit näeb suuri kasutamata võimalusi arenguriikide arengu soodustamiseks regionaalsel koostööl kaubanduse vallas. Nagu juba mainitud, on arenguriikide omavaheline kaubandus vähe arenenud, suurem osa sellest toimub endiselt nn. lõuna-põhi suunal ehk arenenud riikidega. Läbi regionaalse integratsiooni loodab Euroopa Liit saavutada nn lõuna-lõuna kaubanduse ehk arenguriikide endi vahelise kaubanduse osatähtsuse kasvu. Selle parimaks näiteks on koostööst Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse Ookeani väikeriikidega (ACP) välja kasvanud majanduskoostöö lepingute (Economic Partnership Agreements - EPAs) läbirääkimsitel saavutatud ajutised kokkulepped ja läbirääkimiste jätkamine. Ametlikud läbirääkimised 6 ACP regiooniga said alguse 2002 a. septembris eesmärgiga tugevdada regionaalse integratsiooni läbi arenguriikide vahelist kaubandust. Regionaalne integratsioon on oluline ka välisinvesteeringute ligimeelitamise seisukohalt, kuna suuremad turud on atraktiivsemad.

  3. Paljud vaesemad arenguriigid sõltuvad peamiselt ühest põhikaubast (nt kohvi, puuvill), mille ekspordituludest sõltub kogu riigi majandus. Samas on tavaliselt selliste kaupade maailmaturuhinnad kõikuvad. Euroopa Liit on astunud tõsiseid samme ühest või mitmest kaubast sõltuvuses olevate riikide abistamiseks
  • aidates vähendada konkreetse kauba maailmaturu hinna kõikumisest tingitud mõjusid (nt. puuvilla initsiatiiv);
  • toetades majanduse mitmekülgsemaks muutmist, et vähendada sõltuvust ühest kaubast, kaasates asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone;
  • andes tehnilist abi.
  1. Kahjuks puuduvad paljudel arenguriikidel aga ressursid oma kaubanduspoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, samuti puudub administratiivne suutlikkus läbirääkimiste pidamiseks erinevatel tasanditel ning kõige lõpuks juba olemasolevate kohustuste rakendamiseks. Seega on nii Euroopa Liidu kui WTO kaubanduse ja arengu alase tegevuse põhieesmärgiks administratiivse suutlikkuse tõstmine ja selleks kaubandusega seotud tehnilise abi ehk koolituste korraldamine. Suurt tähelepanu pööratakse arenguriikide läbirääkimisvõimekuse tõstmisele.

Kaubandusega seotud tehniline abi (trade related technical assistance - TRTA)

Paljudel arenguriikidel ei ole piisavalt ressursse, et oma kaubanduspoliitikaid kujundada ja rakendada ning võimalusi osaleda kaubandusläbirääkimistel. Euroopa Liit panustab arenguriikide administratiivse suutlikkuse tõstmisesse mitmel tasandil:

  1. Euroopa Liidu enda uus kaubandusega seotud abi strateegia võeti vastu 2007. a lõpus. Aluse selleks andsid 2006. oktoobris ja 2007 mais vastu võetud nõukogu järeldused, millega pandi paika konkreetsed sammud EL poolt antud lubaduste ellurakendamiseks kaubandusabi valdkonnas ja seeläbi kinnitasid nii Eesti kui EL jätkuvat soovi toetada ja tõhustada arenguriikide jõupingutusi integreerumisel maailma kaubandusse.
     
  2. WTO tasandil toimub igapäevane töö Kaubanduse ja Arengu Komitees ning Doha läbirääkimisteks loodud Kaubanduse ja Arengu Erikomitees, mis tegelevad kõikide arengut puudutavate küsimustega nagu WTO lepingute olemasolevate ja läbirääkimiste all olevate sätete arenguriikidele erikäsitluse andmiseks identifitseerimisega, tehnilise abi planeerimise ja hindamisega ning väikeste majanduste (small economies) probleemidega. Lisaks on WTOs loodud mitmeid arenguküsimustega tegelevaid töögruppe: vähim-arenenud riikide alakomitee, kaubanduse ja tehnoloogiasiirde töögrupp jne.

    2001.a. detsembris otsustasid WTO liikmed luua nn Doha fondi "Doha Development Agenda Global Trust Fond" voorus osalemise võimekuse tõstmiseks arenguriikide jaoks. Euroopa Liit on annetanud ca 60% kogu fondi mahust. Fondi on panustanud ka Eesti.
     
  3. Koostöö multilateraalsete arenguorganisatsioonide vahel: globaliseerumine on suurendanud koostöö vajadust selliste arenguküsimustega tegelevate organisatsioonide vahel nagu WTO, Maailmapank (WB), Rahvusvaheline valuutafond (IMF), Rahvusvaheline Kaubanduskeskus (ITC), UNCTAD ja UNDP. Nimetatud organisatsioonide initsiatiivil loodi 1997.a. vähim-arenenud riikide kaubandusalase administratiivse suutlikkuse tõstmiseks ja kaubandustemaatika integreerimiseks arengupoliitikasse programm "The Integrated Framework for Trade-Related Technical assistance to Least Developed Countries" ehk lihtsalt "Integrated Framework". 2007 arenes sellest programmist välja „Enhanced Integrated Framework”, muutes selle mehhanismi veelgi tõhusamaks. Euroopa Liit on selle programmi üks peamisi doonoreid. Lisaks eksisteerib veel mitmeid organisatsioonidevahelisi projekte, mis on suunatud ühele konkreetsele regioonile, nagu näitkeks Aafrika riikidele tehnilise abi andmiseks mõeldud JITAP (Joint Integrated Techincal Assistance Programme), mis on kolme organisatsiooni – WTO, ITC ja UNCTADi ühisprojekt.

Kaubandusega seotud tehnilise abi mõiste on küllalt uus ja seetõttu on sageli raske defineerida, mis täpselt selle alla võiks kuuluda. Selleks, et anda selgem ja harmoniseeritum ülevaade sellest, mida kaubandusega seotud tehnilise abi all mõistetakse ning milliseid programme on ellu viidud, otsustasid WTO liikmed luua koostöös OECDga DDA kaubandusalase administratiivse suutlikkuse andmebaasi (Trade Capacity Building Database). Andmebaasist on võimalik saada detailset infot abitüübi ja abisaavate maade kaupa.

 

Viimati uuendatud: 29. September 2011

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.