Sa oled siin

Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS)

http://www.balticsea-region-strategy.eu

 

2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Läänemere piirkonna jaoks strateegia loomise kohta. Euroopa Parlamendi resolutsioon suunas tähelepanu mitmele teemale, näiteks keskkonnareostus, suurenevast laevaliiklusest tulenevad ohud ning regiooni riikide suur sõltuvus üksteisest. LMSi eestvedajateks EP-s olid tolleaegsed parlamendiliikmed Alexander Stubb ja Toomas Hendrik Ilves.

Pärast umbes kaheaastast ettevalmistusaega ja Euroopa Komisjoni juhitud konsultatsioone kinnitas ELi nõukogu 2009. aasta oktoobris, Rootsi eesistumisajal, LMSi loomise. 2011. aastal algatas Poola oma ELi eesistumise ajal strateegia uuendamise protsessi, mis jõudis lõpule 2013. aasta alguses. Uuendamisega muudeti strateegia tegevuskava struktuur konkreetsemaks ja selgemaks, sätestati eri osapoolte rollid, seati konkreetsed indikaatorid tulemustele, mida tahetakse saavutada. 2014-2015. aastatel uuendati LMSi teist korda, seekord oli uuendamise eesmärgiks sõeluda välja teemad, mis on võrdselt olulised kõikidele regiooni riikidele ja seeläbi tagada strateegia parem toimimine.  

LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% ELi elanikkonnast) ja kaheksat EL riiki (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani). Neil riikidel on palju ühiseid eesmärke ja väljakutseid, strateegia annab aluse, millele tuginedes koostööd teha ja viia ellu EL poliitikaid. Läänemere strateegia keskendub sellele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte, tagada inimeste ja keskkonna ohutus.

LMS on ELi esimene makroregionaalne strateegia, selle eeskujul koostati hiljem Doonau, Aadria ja Joonia ning seni viimasena 2015.aastast Alpi piirkonna strateegiad.

LMS eesmärgid ja tegevusvaldkonnad

 

Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki:

·         kaitsta Läänemerd;

·         ühendada piirkond;

·         suurendada heaolu.

Strateegia on jaotatud 13 poliitikavaldkonnaks ja 4 teemaüleseks (nn horisontaalse mõõtmega) valdkonnaks.

PA Nutri – PV väetised

PA Hazards- PV ohtlikud ained

PA Bioeconomy- PV biomajandus

PA Ship- PV laevandus

PA Safe – PV mereohutus

PA Secure- PV turvalisus

PA Tourism- PV turism

PA Culture- PV kultuur

PA Innovation- PV innovatsioon

PA Health- PV tervishoid

PA Education- PV haridus

PA Transport- PV transport

PA Energy- PV energia

HA Spatial Planning- HV ruumiline planeerimine

HA Neighbours- HV naabrid

HA Capacity- HV võimekus

HA Climate- HV kliima

Eesti osaleb ühe kaaskoordinaatorina PV Innovatsioon juhtimisel, seda teeb MKM. 

Üks teemaülene valdkond „HV Naabrid“ puudutab koostööd nende naaberregioonidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu, selle raames tehakse projektide kaudu koostööd  näiteks Venemaaga. Igat valdkonda koordineerib üks või kaks riiki, linna, MTÜ-de katusorganisatsiooni või regionaalset organisatsiooni.

Projektid

 

Läänemere strateegiaga seatud eesmärke viiakse ellu konkreetsete tegevuste ja projektide kaudu, mis moodustavad strateegia tegevuskava. Projektid jaotuvad lipu– ja lisaprojektideks. Lipuprojektideks nimetatakse neid projekte, millel on suur mõju kogu Läänemere piirkonnas; väiksema mõjuga projekte käsitatakse lisaprojektidena. Praeguse LMS tegevuskava projektinimestikus on ca 110 lipuprojekti või projektide pesakonna liiget, neist rohkem kui sitsmekümnes osalevad ka Eesti partnerid. Eesti on juhtpartner 7 lipuprojektis – kultuuri, energia, innovatsiooni ja kliimamuutustega kohanemise poliitikavaldkondades.

Läänemere strateegiaga seatud eesmärkide elluviimiseks ei ole loodud uusi institutsioone, vaid kasutatakse olemasolevaid organisatsioone, struktuure ja rahastusinstrumente. Keskkonnaalaste eesmärkide elluviimisel on suur roll HELCOMil http://helcom.fi . Paljudes muudes valdkondades on kaasatud Läänemeremaade Nõukogu, Põhjamõõde,  Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Suur roll strateegias on kohalikel omavalitsustel ja mittetulundusühingutel. LMSi projekte võivad algatada riigi- ja omavalitsusasutused, samuti eraettevõtted, ülikoolid ja MTÜd.

Projektide elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid tulevad enamjaolt erinevatest EL fondidest ja programmidest.   Informatsoon EL erinevatest vahenditest toetatud projektide kohta on saadaval andmebaasis: www.keep.eu. LMS-ga seotud projekte oliandmebaasis novembri 2015 a. alguse seisuga 16000 projekti seas ligemale 600.  

Eesti ja LMS

LMSi elluviimist koordineerib Euroopa Komisjon (regionaalarengu peadirektoraat). LMSi Eesti rahvusliku kontaktpunkti ülesandeid täidab ja Eesti ametkondade tegevust koordineerib Välisministeerium (Euroopa osakond, tel 637 7260).

Strateegiaga seotud küsimusi arutatakse riigisiseses töörühmas, mida juhib Välisministeerium ning kuhu kuuluvad ministeeriumide ja ametite esindajad.

Eesti huvi on, et nii EL-i ühtekuuluvuspoliitika ja territoriaalse koostöö vahendite, kui muude rahastusvahendite planeerimisel ning kasutusel arvestaksid nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid perioodil 2014-2020 muu hulgas Läänemere strateegia prioriteetseid eesmärke ja uuendatud tegevuskava. See aitab kaasa piirkondlikult strateegilise tähtsusega projektide ühisele planeerimisele ja elluviimisele ning EL-i ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele tervikuna.

Üha suuremat rolli mängib strateegia arengus liikmesriikide rahvuslike koordinaatorite grupp, peale Rootsi on muud riigid selles esindatud välisministeeriumite töötajatega. Eesti oli LMS rahvuslike koordinaatorite grupi töö juht 2014 teisel poolaastal ning täidab neid kohuseid taas juulist 2017 kuni juunini 2018.

Eestis avalikkuses teatakse Läänemere strateegiat küllaltki hästi, seda kinnitab 2017.aasta suvel avaldatud Euorobarometer uuring - informeeritud oli 51% küsitlusel vastanutest.

Seemneraha

 

Seemnerahaga toetatakse selliseid projektialgatusi, mis aitavad kaasa Läänemere strateegia (LMS) eesmärkide täitmisele. Põhjalikum info on saadaval www.seed.eusbsr.eu

Kui projekt osutub kestlikuks, saab hiljem projekti edasi arendada muudest Euroopa Liidu või riiklikest vahenditest, sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2014–2020.

Projektialgatuse kavand peab sisaldama tegevuste kirjelduse ja eesmärgid, partnerite loetelu, eelarve ja rahastamisvõimaluste analüüsi. Kui projekt keskendub investeeringutele, siis on võimalik taotleda ka projekti otstarbekuse ja eelinvesteeringute uuringute rahastamist. Kavandis peab kirjeldama, kuidas plaanitakse tagada projekti kestlikkus pärast esialgse rahastuse lõppu.

Projektialgatus peab kaasa aitama ühe 17st strateegia tegevuskavas loetletud poliitika- või horisontaalvaldkonna eesmärgi elluviimisele. Vajalik on valdkonna koordinaatori toetuskiri.

Seemneraha antakse kuni üheks aastaks. Tähtaega on võimalik pikendada kokku kolme  kuu võrra (kaks kuud enne lepingu sõlmimist lepingusse puutuvate asjaolude korraldamiseks ning üks kuu pärast projekti lõppemist, et valmistada ette lõpuaruanne ja teha viimased maksed).

Seemneraha saavad taotleda avalik-õiguslikud asutused, avaliku õiguse alusel tegutsevad asutused ja teised kehamid, mis on loodud avaliku või eraõiguse alusel konkreetse eesmärgiga üldiste huvide täitmiseks. Projektis peavad osalema vähemalt kolm partnerit kolmest LMSi kaasatud riigist (8 strateegiaosalist + Norra, Valgevene ja Venemaa). Raha saab taotleda aasta ringi.

Seemnerahaga on võimalik rahastada personalikulusid, sisseostetavaid teenuseid  ja ekspertide kulusid, samuti kulusid, mis on seotud  reisimise, majutuse ja kohtumiste korraldamisega.

Projekti võidakse rahastada 30 000–50 000 euroga, erandkorras ka kuni 100 000 euroga. Omafinantseering peab olema minimaalselt 15%. Näiteks kui projekti kogueelarve on kuni 30 000 eurot, siis abiraha ei tohi ületada 25 500 eurot ning omafinantseering ei tohi olla väiksem kui 4500 eurot.  

Otsuse seemneraha taotluse rahuldamise kohta teeb Seemneraha Komitee. Otsuseid tehakse kuni neli korda aastas. Küsimuste tekkimisel võib ühendust võtta Seemnerahastuse Sekretariaadiga.

LMS rahastamise üks oluline kanal on EL regionaalse koostöö vahendid vt lähemalt – http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/cooperation/. Kasulikku teavet leiab ka INTERACT Turku kodulehelt http://www.interact-eu.net/about_us/about_interact/22/2911 ja Rahandusministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/euroopa-territoriaalne-koostoo/?highlight=el,territoriaalne,koostöö

Üheks LMS projektide rahastamisallikaks on Eestis kujunenud Rootsi Instituut. Neil on regulaarsed  taotlusvoorud. Vaata lähemalt https://eng.si.se.

 

Aastafoorumid

 

Läänemere Strateegia oluline element on Aastafoorum. Esimene aastafoorum peeti Tallinnas 2010.aastal. Viimane aastafoorum toimus Berliinis 13-14.juunil 2017. Järgmine LMS aastafoorum leiab aset taas  Tallinnas 4-5.juunil 2018. 

Lingid

  1. Euroopa Komisjoni (EK) regionaalarengu peadirektoraadi veebileht LMSi kohta
  2. Läänemere strateegia (LMS) veebileht
  3. Läänemere strateegia inglise keeles (2 MB, PDF)
  4. LMSi puudutavad dokumendid: EU Strategy for the Baltic Sea Region - Library - EU Regional Policy
  5. Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt konverentsil „Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealhulgas maksejõuetuse valdkonnas“ Tallinna Ülikoolis 08.11.2012
  6. Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt: "Läänemere strateegia ja teised piirkonna koostöövormid" Tallinna Ülikoolis 18.01.2012
  7. Mihkelson, Marko. Eesti peaks EL-i eesistujana keskenduma Läänemere strateegiale. Eesti Päevaleht, 16.09.2010.
  8. Paet, Urmas. Sea, saunas, beer and a chance to revive the Baltic region (2.21 MB, PDF). European Voice, 23 July 2009.
  9. Paet, Urmas. Opening remarks by Minister of Foreign Affairs Mr. Urmas Paet at the 18th BSSSC Annual Conference Qualifying the Region for the Future - Implementing the EU Baltic Sea Strategy, 13 October 2010, Tallinn
  10. President Ilves Läänemere strateegia konverentsil Stockholmis. 18.09.2009.
  11. 11. Janne Jõesaar-Ruusalu "The European Union Strategy for the Baltic Sea Region- where do we stand today?” , Baltic Rim Economies Expert Articles 2012 (PDF)

 

Viimati uuendatud: 4. Juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.