Sa oled siin

EESTI MAJANDUS- JA KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA

Eesti ja Hiina majandus- ja kaubandussuhted

Eesti majandus on riikidega kaugete turgudel nagu Hiina, Jaapan, India, Brasiilia käesoleval hetkel seotud väga vähesel määral. Kõik eelpool kirjeldatud riigid, eriti Hiina, omavad aga suurt ekspordipotentsiaali ainuüksi sealse suure elanikkonna kui potentsiaalsete tarbijate arvu tõttu. Hiinal on ka suur potentsiaal välisinvesteeringute kaasamise juures. Siiski on Hiina ja Eesti majandussuhted viimastel aastatel olnud tagasihoidlikud ja vaatamata kasvule on trend olnud väga kõikuv. Enamus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks kätkeb Hiina turg nii hulganisti võimalusi kui ohtlike riske. Kauge vahemaa, võõras ärikeskkond, raskused kontaktide otsimisel, usaldusprobleemid, Eesti ettevõtete suurus ja rahalised võimalused suurte riskide võtmiseks ning ka Hiina riigi suur roll majanduses muudavad Eesti ettevõtjatele Hiina turul tegusemise keerukaks. Lisaks nõuab Hiina kohati regiooniti üsna erinevat lähenemist ning Hiina suurusest tingituna on vajalik just keskenduda pigem regioonile või linnale.

Vajalik on ka tavalisest suurem Eesti riigi poolne tugi. 2012 aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud riiklik Aasia programm ja Riigikogu väliskomisjoni poolt koostatud Aasia raport on loonud esmase visiooni Eesti suhestatuse kohta Aasia riikidega aastani 2020. 2013 aastal MKMi poolt koostatud „Made in Estonia 3.0“ integreerib Aasia programmi tegevused, hoides neid ühe osana laiemast välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavast. Samuti loob Eesti diplomaatilise esindatuse suurem kohalolek kaugetel turgudel ettevõtjatele täiendavaid tugivõimalusi. Hiina pealinnas Pekingis avati 2014. aasta esimeses pooles uus saatkonnahoone, mis loob mh uusi võimalusi turundusürituste, vastuvõttude ja seminarida korraldamiseks. Diplomaatilistele delegatsioonidele kaugetesse sihtriikidesse kaasatakse ka ettevõtete esindajaid, et seeläbi sealsete ettevõtete ja avaliku sektori esindajatega suhteid luua. Hiinas on EAS-i rahvusvahelistumise divisjonis esindaja Šanghais, kelle tegevuste fookus on investeeringute meelitamine Eestisse, kuid kes konsulteerib ka teisi ettevõtteid. EAS-i eestvedamisel korraldatakse ettevõtetele vähemalt üks õppe- või kontaktreis aastas.

Eesti ettevõtete edu võti keerulisel Hiina turul seisneb suuresti nišitoodete otsimises või kindlale turusegmendile keskendumises. Brändi sissetöötamine väga suurte turgude puhul on enamasti liiga kulukas. Eesti konkurentsivõime on suurem valdkondades, mis põhinevad kohalikul keskkonnasäästliku ja/või orgaanilisel toorainel ning mille järele on Hiina turul reaalne vajadus (näiteks erinevad puitmaterjalist valmistatud tooted, toiduained). Teine oluline edutegur kaugetel ja suurematel turgudel on Eesti ettevõtjate omavaheline koostöövõime ja ühiste turundustegevuste elluviimine (näiteks klastrid ja erinevad ühisturunduse projektid). Eesti ettevõtete parema müügialase koostöö arendamisel kaugematel turgudel on suur roll siinsetel erialaliitudel.

Hiina turg pakub kasvavat huvi eesti toiduainetetööstusele (hetkel eksporditakse: mereannid, külmutatud marjad, kanatiivad- ja varbad, viin, pärm, mesi, jm) ja puidutööstusele ning kõrgkvaliteetsete ja kõrgema hinnaklassiga nišitoodete müüjatele. Luksuskaubad ja disainitooted on arvestatava jõuka tarbijaskonna tõttu samuti suureks turuvõimaluseks. Hiina varasemalt konkurentsivõimeline tööjõu ja tootmise hind on viimastel aastatel järkjärgult tõusma hakanud ning seega on kahanemas Hiina atraktiivsus kaupade hankekohana. Samal ajal on mitmed Euroopa riigid liikunud teenuste eksportimise poole (haridus, keskkonnatehnoloogia, IT). Eestis on teenuste eksport Aasiasse olnud eelkõige logistikasektori eesmärgiks. Eesti sadamaid, raudteesid ja maanteid kasutava konteinerkaupade transiidikanali loomine on olnud meie logistikaettevõtete eesmärgiks juba mitmeid aastaid.

Hiina huvi Eesti vastu tugineb eelkõige Eesti soodsale geograafilisele asendile, EL/Schengen/Euro liikmelisusele, headele transporditingimustele ja tugevale teaduslik-tehnilisele potentsiaalile. Hiinlased on väljendanud huvi koostöö vastu transiidi, elektroonika, puidu-, toidu- ja ehitusmaterjalitööstuse ning põlevkivi töötlemise vallas.

Eesti ja Hiina majanduspoliitilised suhted

Eesti ja Hiina suhete arenguks on loodud soodus pinnas kahepoolsete majanduslepingute näol:

·         Kaubandus-ja majanduskoostöö leping (jõustus 1993);

·         Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 1994);

·         Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 1999);

·         Tsiviillennundusleping (jõustus 2000).

Eesti ja Hiina vahelised kahepoolsed majandussuhted on keskne aruteluteema nii erinevatel kõrgema- ja madalama tasemega poliitikute kohtumistel kui ka umbes 1,5-2,5 aastaste vahedega toimuvatel Eesti-Hiina majandus-ühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas ja tööstustootmises. Lisaks on arutluse all olnud Eesti kaupade turustamise küsimused Hiina turul. Viimati külastas Eesti majanduskomisjon Hiinat 2010 augustis (see regulaarne protsess hetkel seiskunud).

Viimasel paaril aastal on kahepoolsed suhted arenenud aktiivsemalt Hiina poolt algatatud Kesk- ja Ida Euroopa ning Hiina koostööraamistikus (KIE16+1). KIE16+1 formaat kinnistati septembris, 2012 toimunud sekretariaadi piduliku asutamiskoosolekuga Pekingis. Sekretariaat asutati selleks, et koordineerida ja edendada koostööd KIE riikidega vastavalt Hiina eelmise peaministri Wen Jiabao esitatud nn 12. koostööpunkti kavale. Sekretariaadi peasekretäriks on hetkel Hiina välisministeeriumi Euroopa-suuna asevälisminister Wang Chao. Formaadi töös osaleb 16 riiki: 5 Lääne-Balkani ja 11 EL liikmesriiki.

KIE formaadi fassaad võimaldab edendada kahepoolset koostööd ja parandab ligipääsu Hiina kõrgematele liidritele ja investeeringutele. Kuigi Eesti suhtub regionaalsesse formaati tagasihoidlikult, on KIE16 fassaadi ära kasutatud kahepoolse koostöö edendamiseks. Näiteks osaledes kultuurifoorumil, millest eraldiseisvalt toimus EE-CN kultuuriministrite kohtumine, kus allkirjastati kahepoolne kultuurialane koostööleping. 2013 a. novembris kohtus peaminister Andres Ansip KIE16 tippkohtumise raames Hiina uue peaministri Li Keqiang’iga – kohtumine, mis ilma KIE raamistikuga tõenäoliselt palju raskem korraldada. 2014 juunis osales väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling KIE16+1 kaubandusministrite tippkohtumisel Ningbos, mille raames kohtus viimane Hiina kaubandusministriga ning mille kõrval toimus suur tarbekaupade mess, kuhu EAS juhtimisel osales ministriga kaasa reisiv 12-liikmelise äridelegatsiooni (mh Estonia Klaverivabrik, Krimelte, Saku Õlletehas, Salvest, Mainor Ülemiste, FORS MW, Woodbright, Adek, Cicero Capital, Wiruvili, Revala ja Mativesi) Lisaks messil osalemisele oli ettevõtjatel mitu võimalust kontaktkohtumisteks võimalike Hiina partneritega nii Ningbos kui ka Pekingis.

Transiidikoostöö

Hiinale on huvipakkuv Eesti hea transpordiinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada Eestit ümberlaadimispunktina teel Lääne-Euroopasse, aga ka Venemaale. Hiinlastel on huvi kaubavahetuse hoogustamiseks oma kaupa Eesti sadamatesse vedada ja suunata see siia rajatavate ladude ja jaotuskeskuste kaudu edasi lõpptarbijale. Muuga ja Sillamäe sadama vabatsoonid annavad võimaluse kohapeal ümberpakitud ja lõpptarbija vajaduste järgi komplekteeritud kaubasaadetised ilma suuremate piirisekeldusteta edasi saata. Eesti on huvitatud Hiina poolsetest investeeringutest ja Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamisest Hiina firmade poolt.

Transiidialase koostöö konkretiseerimiseks külastas Eestit 4.-7.12.2005 transpordiekspertide delegatsioon, kuhu olid kaasatud spetsialistid transpordiministeeriumist, tehnilised eksperdid ja Hiina juhtivate sadamate ning kaubandusfirmade esindajad. Külalised väisasid Tallinna Sadama Muuga ja Paldiski sadamat, Paldiski Põhjasadamat; tutvusid Eesti Raudtee ja Sillamäe sadama võimalustega. 14.-19.05.2006 külastas Hiinat esinduslik Eesti transiididelegatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sadamate, Eesti Raudtee, Sadamaoperaatorite Liidu ja Tuleviku Uuringute Instituudi esindajate osavõtul. Külastati maailma suurimat konteinersadamat Yangshanis ja sadamat Tianjinis ning Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam tegid ühisesitluse konverentsil „China Ports Summit 2006” 22.-27.10.2007 külastas esinduslik transiididelegatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi juhtimisel ja Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning operaatorfirmade esindajate osalusel Hong Kongi, Ningbo’d ja Daliani. Külastati sadamaid, kohtuti äripartneritega, kolmes kohas anti seminar Eesti majanduskeskkonna tutvustamiseks. Minister Partsil ja Eesti Raudteel olid kohtumised vastavalt transpordi- ja raudteede ministeeriumis Pekingis. 6-12.05.2010. külastas sarnane, logistikasektori delegatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi juhtimisel Šanghaid ning osales transpordi- ja logistikamessil.

05.12.2001 kirjutasid Hiina raudteede aseminister Liu Zhijun ning Eesti teede- ja sideminister Toivo Jürgenson alla ministeeriumide vahelisele koostöö kokkuleppele. Juba 1998. a oli allkirjastatud koostööprotokoll Eesti Raudtee ja Shanghai Raudtee vahel. Jaanuaris 2007 sõlmiti Tallinna Sadama ja Ningbo Sadama vahel leping sõbralike suhete sisseseadmiseks; oktoobrikuise visiidi käigus sõlmiti koostöömemorandum Tallinna ja Daliani sadamate vahel. Perspektiivikas on lennundusalane koostöö. 1999. aasta märtsis allkirjastasid Eesti ja Hiina lennunduslepingu, mille tulemusel võiks hakata toimuma otselennuühendus Eesti ja Hiina vahel.

Kaubandussuhted

Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on 2000ndete alguses olnud märkimisväärne. Aastatel 2000–2005 suurenes kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda, sealjuures eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda. Viimastel aastatel on kaubandusmahud Hiinaga on olnud madalad, saldo negatiivne ning väga kõikuv (sõltudes paarist suuremast eksportöörist). 2013. a seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias, olles riikide üldjärjestuses 10. kohal (557,9 mln eurot mis moodustab 2,2% kogu väliskaubanduskäibest/). Hiina on Eesti suuruselt 9. impordipartner saatjariikide arvestuses (3,3% impordist) ja Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse veelgi rohkem, sest paljud kaubad jõuavad siia läbi teiste riikide vahendajate. Eksport Hiinasse on aga mitu korda väiksem kui import (kaubandussaldo 2013 a: -359,9 mln eurot). Hiina eksporditi 2013. aastal enim elektriseadmeid, mineraalkütust, mehaanilisi seadmeid, puitu ja puittooteid. Peamiselt on tegemist n-ö vanade toodete ja ärimudelitega, mis on eksportööride jaoks turgude uudsust arvestades ka mõistetav.

Ekspordist moodustasid 2013.a. masinad ja seadmed 28,9%, pabermass (ja tooted sellest) 15,1% ning mineraalsed tooted 14,2%.

Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 64,1%, tekstiil ja tekstiiltooted 10,9%, metall ja metalltooted 6,3%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 4,9%.

Kaubavahetus Hiinaga põhikaubanduse järgi (mln eurot):

Aasta

Eksport

Import

Bilanss

2011

 

 

-251,7

2012

101,2

480,6

-379,4

2013

99,0

458,9

-359,9

Tähtsamad ekspordi-impordi kaubagrupid 2013. a:

Eksport

mln eurot

% koguekspordist

Masinad ja seadmed

28,6

28,9

Paberimass ja tooted sellest

14,9

15,1

Mineraalsed tooted

14,1

14,2

 

 

Import

 

mln eurot

 

% koguimpordist

Masinad ja seadmed

294,1

64,1

Tekstiil ja tekstiilitooted

49,8

10,9

Metall ja metalltooted

28,7

6,3

Muud tööstuskaubad

22,3

4,9

Välisinvesteeringud

Hiina investeeringud riigist välja on kasvamas eksponentsiaalselt ühes riigi majanduse tugevnemisega. Veel mõned aastad tagasi olid investeeringud enam kui tagasihoidlikud ja seda mitmetel põhjustel. Hiina investorid on ettevaatlikud uutele, nende jaoks veel tundmatutele turgudele investeerimisel, kuna sealsete inimeste jaoks on usalduse tekkeks väga tähtsad isiklikud, äraproovitud suhted ning samuti on ettevõtluskliima sageli tundmatu. Kuni lähiajani on arenev Hiina majandus oma hiiglasliku turuga pakkunud piisavalt suuri ja kasumlikke investeerimisvõimalusi ka siseriiklikult. Kõige tähtsam põhjus on aga olnud valitsuse kontroll kapitali liikumise üle välismaale ja tendents on selle lõdvendamise suunas, kuid protsess toimub sammhaaval. Vastavalt Hiina valitsuse poolt rakendatavale „väljamineku strateegiale“, mille üheks osaks on ettevõtete uutele turgudele minek, on Hiina riigi välisinvesteeringud kasvamas. Hiina puhul on välisinvesteeringute kasvatamise puhul kõige olulisemaks eesmärgiks majanduse konkurentsivõime tõstmine läbi tarnekanalite kontrollimise; varade soetamise; ressursside kindlustamise; tehnoloogia ning intellektuaalomandi soetamise; läbi uute turgude ja uute ärimudelite leidmise oma toodete müügiks; ja logistiliste- ja tootmisvõimaluste leidmise.

Eesti Panga andmetel oli 2013 a Eestisse Hiinast tulnud otseste välisinvesteeringute (FDI) positsioon 3 mln eurot.  Eesti investeeringud Hiinasse moodustasid 2013 a 2,9 mln eurot. Väikese riigina ei ole Eesti küll turu mõistes atraktiivne, kuid „väravana“ Euroopasse, testturuna ning logistikakeskusena võib olla atraktiivne paik Euroopasse laienevatele ettevõtetele. Käesoleval hetkel on Eesti võrreldes muude Euroopa riikidega investeeringute tegemise atraktiivsust arvestades jäänud pigem tagaplaanile. Sellest tulenevalt on investeeringumahud jäänud üsna tagasihoidlikuks. Samas oleme stabiilse majanduskeskkonna, innovaatiliste IT-lahenduste, edukate start-up’ide ning soodsa geograafilise asukohaga tõusmas tugevamalt Aasia ettevõtete huviorbiiti.

 

FDI Hiina

FDI Hiinast

2011

2,2 mln EUR

7,1 mln EUR

2012

2,8 mln EUR

9,2 mln EUR

2013

2,9 mln EUR

3 mln EUR

Seni kõige suuremaks edusammuks võib pidada 2012 a Hiina firma Jilin New Energy Investment Co ja EASi vahel allkirjastatud lepingut, mille kohaselt eelmainitud firma investeerib Eesti taastuvenergia projektidesse (peamiselt puitpelletid ja tuuleenergia) 130 mln EUR. Jilin New Energy rajas Eestisse ka oma Euroopa peakorteri.

MKMi Aasia programmis on tõstetud esile Eesti jaoks sissetulevate välisinvesteeringute potentsiaal järgnevates tegevusharudes: logistika- ja transpordisektor; elektroonika/masinaehituse testturg/tootmiskeskus; teadus- ja arenduskoostöö keskus/tugiteenuste keskus; riskikapitali investeeringud Eesti iduettevõtetesse. Eesmärkidena välisinvesteeringute valdkonnas on programmis ette nähtud, et aastaks 2015 on tõusvate Aasia rahvusvaheliste firmade poolt Eestisse tehtud 5 võtmetähtsusega välisinvesteeringut ja aastaks 2020 võiks Eesti olla ettevõtete jaoks värav ELi ja Läänemere regiooni turule.

2014 a alguses MKMi poolt valminud „Made in Estonia 3.0“ raames rõhutatakse vajadust teha riskikapitali investeeringute toomiseks enam koostööd naaberriikidega (Soome, Läti, Leedu), et saavutata kriitiline mass projektideks, mida riskikapitali fondidele esitleda. Lisaks võetakse eesmärgiks Eesti läheduses juba tegutsevate Aasia ettevõtete sihtimine tööstusinvestori leidmiseks – kontaktide loomine Põhjamaades ja Venemaal juba tegutsevate Aasia ettevõtetega ja nende allhankijatega.

Kuigi Eestisse tehtud investeeringute maht on väike, on Hiina kaubandusministeeriumil valminud Eesti kohta põhjalik investeerimisjuhis (leitav siit) .

Turism

Turismikoostöö jaoks Hiinaga on suur potentsiaal. Hiina rahva seas kasvab huvi turismi vastu jõudsalt koos keskklassi ja viimase jõukuse kasvuga. Hetkel teeb iga aasta välisreisi juba 80 mln hiinlast ja see arv on kasvamas – järgmise 10 a jooksul teeb iga aasta vähemalt 25 mln hiinlast oma esimese välisreisi. Samuti on Hiina turist järjest suurem kulutaja, eriti luksustoodetele.

Samas on tegemist väga keerulise turuga, kus tulemusteni jõudmine võtab aega ja nõuab ka oluliselt kallimai investeeringuid. Lisaks annab vähese reisikogemusega Aasia turist, kes võõrkeeli ei valda ja tahab, et kõik oleks ette-taha ära korraldatud, kõvasti rohkem tööd.

Hiina turistide numbrid moodustavad vaid murdosa Eestit väisavate turistide arvust. Hiina turistid moodustasid 2012. a 0,32% Eesti majutusettevõtetes majutatud välisturistidest ja nende ööbimised 0,27% välisturistide veedetud öödest. Siit ka põhjus, miks turismi arengukavas aastateks 2014–2020 ei ole Hiina arvatud Eesti peamiste sihtturgude hulka.

Siiski kasvas 2013 a 8 kuu kokkuvõttes Eesti majutusettevõtetes ööbinud arv 39% ehk 1588 võrra, kokku 5639-le. 45% ehk 10417-le kasvas Hiina turistide siin veedetud ööde arv.
EASi prognoosi järgi on aastaks 2020 ööbimisi 25 000.

EASi Hiina turu eelarve 2014. aastal on 30 000 eurot, mille eest on plaanis: infopäev Hiina reisikorraldajatele Pekingis koos MTÜga Expoturism, Hiina reisikorraldajate tutvumisreis Eestisse (koos Läti ja Leeduga), veebi arendamine ja uudiskirjad. Olemas on hiinakeelne Eestit turismisihtkohana tutvustav trükis, millest tuleb tuleval aastal uuendatud versioon. MTÜ Expoturism on loonud Hiina sotsiaalmeediasse Weibo Eesti lehe ja annab välja uudiskirja.

Via Hansa on Hiina turule aktiivselt panustanud üle kuue aasta – tutvustanud Hiina reisikorraldajatele Eestit ja teisi Balti riike. Firma on avamas uut esindust Pekingis.

Eesti on turismisihtkohana väga väike ja tundmatu. Suuremat potentsiaali nähakse Eesti turundamises koos Põhjala või Balti riikidega, kuna kaugelt saabunud hiina turisti Eesti külastuse võiks edukalt ühendada teiste Balti riikide, Põhjala ja Venemaa külastusega.  Eestit väisab praegu peamiselt just see Hiina (grupi)turist, kes tahab ühe reisiga külastada mitut riiki ja on tuntumad kohad Euroopas läbi käinud. Konkurents Hiina turistile on tihe ja seetõttu on just ­õige aeg jalg ukse vahele saada, et meelitada Eestisse need hiinlased, kel esimene “kohustuslik” Euroopa ring Berliin–Pariis–Rooma juba tehtud.

Turismi arengule Põhjala suunas aitab kaasa Finnair, kes lisab pea iga aasta oma lennusihtkohtadesse mõne uue Hiina suurlinna (hetkel Beijing, Šanghai, Chonagqing ja Xi’an) ja on seega saanud peamiseks Aasia turisti piirkonda toojaks. Lisaliiklust toovad Aerofloti lennud Moskva kaudu.

Weibo Eesti lehekülg              

Tallina hiina keelne turismiinfo (PDF)

Visit Estonia hiina keelne lehekülg

Viimati uuendatud: 26. September 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.