Sa oled siin

Eesti liitumisläbirääkimiste kogemus

Liitumisläbirääkimised Eesti ja ELi vahel algasid 31. märtsil 1998 Brüsselis avatud liitumiskonverentsiga. Kinnitati läbirääkimiste üldpõhimõtted ja lepiti kokku protseduurireeglid. ELi ja Eesti esindajatest loodi liitumiskonverentsi sekretariaat. ELi eesistuja rõhutas liitumiskonverentsi avaettekandes liitumiseelse strateegia (Euroopa lepingu sätted ja liitumispartnerluse eesmärgid) järgimise tähtsust ning EL õigustiku (acquis’) ülevõtmise vajadust.

Liitumisläbirääkimiste eesmärk oli saavutada Eesti liitumiseks soodsamad võimalikud tingimused. Seejuures oli eelduseks Eesti valmisolek võtta liitumisest alates omaks ELi põhimõtted, poliitika ja õigus ning tagada nende rakendamine.

ELiga liitumisläbirääkimiste pidamiseks moodustati Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1998.aasta korraldusega delegatsioon, mille juhiks määrati välisminister ning asejuhiks Välisministeeriumi asekantsler ELi küsimustes. Delegatsioon koosnes põhidelegatsioonist ja 34 töögrupi juhist, kelle ülesanne oli muu hulgas nõustada delegatsiooni juhti ja asejuhti. Delegatsiooni kaasati kõikide ministeeriumide (välja arvatud Kaitseministeerium) esindajad, Riigikantselei Eurointegratsiooni büroo juhataja ja Eesti alalise esinduse juht ELi juures.

Delegatsiooni juhile tehti ülesandeks informeerida Vabariigi Valitsust üks kord kuus läbirääkimiste ettevalmistamisest ja läbirääkimiste käigust. Eesti seisukohtade kujundamisel peeti konsultatsioone ka valitsusväliste asutustega (ettevõtted, kutseliidud, sotsiaalpartnerid).

Põhidelegatsiooni liikmed suunasid ja koordineerisid oma haldusalasse kuuluvate töögruppide tegevust ja vastutasid koos töögruppide juhtidega läbirääkimiste ettevalmistamise eest oma töövaldkonna piires. Töögruppide ülesanne oli teha põhjalik ELi õiguse ja Eesti õigusaktide võrdlev analüüs (nn sõelumine), mis võimaldas töötada välja läbirääkimiste ettepanekud, et kujundada Eesti lähteseisukohad.  Samuti koostati töögruppide raames läbirääkimisteks vajalikke dokumente, mis esitati nii valitsusele kui ka ELile. Töögrupid vastutasid ka läbirääkimistel võetud kohustuste elluviimise ja Eesti õigusaktide acquis’ga ühtlustamise eest.

Läbirääkimiste delegatsiooni ja selle juhi abistamiseks loodi Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonda liitumisläbirääkimiste büroo, kelle ülesandeks oli koordineerida töögruppide ja läbirääkimisdelegatsiooni tööd, korraldada läbirääkimisi ning valmistada koos töögruppidega ette valitsusele esitatavad materjalid (Eesti seisukohtade ettepanekud ja teave läbirääkimiste käigu kohta).

Välisministri 29. novembri 19999. aasta käskkirjaga moodustati ELiga liitumisläbirääkimiste delegatsiooni juhi konsultatiivnõukogu, mille eesmärk oli aidata kujundada liitumisläbirääkimistel Eesti seisukohti, analüüsida ELiga ühinemise tõenäolisi mõjusid Eestile ja selgitada neid avalikkusele. Konsultatiivnõukogu koosolekutel esitatud seisukohad ja ettepanekud tehti teatavaks liitumisläbirääkimiste põhidelegatsioonile ning vajaduse korral edastati ka valitsusele ja Riigikogule. Konsultatiivnõukokku kuulusid ELi asjatundjad ning teadusringkondade, kutseliitude ja avalikkuse esindajad.

Riigisisese eurokoordinatsiooni eest vastutas peaministrile alluv Riigikantselei Eurointegratsiooni büroo, kelle pädevusse kuulus vastavalt liitumisläbirääkimiste käigule teha acquis’ ülevõtmiseks muudatusi Vabariigi Valitsuse tegevuskavasse ning jälgida tegevuskava täitmist.

Hinnanguliselt tegeles Eestis igapäevaselt ELga liitumise küsimustega kokku umbes 700 inimest.

Läbirääkimiste aluseks oli ELi õigustiku ülevõtmine. Lihtsustamise mõttes oli acquis’ jagatud valdkondade järgi 31 peatükiks. Läbirääkimistel hinnati Eesti suutlikkust ja võimalusi acquis’ üle võtta ja seda täies mahus rakendada liitumisest alates. Sel eesmärgil selgitati välja:

  • ELi õigusaktid, mis võetakse üle Eesti õigusakti muutmise või vastuvõtmisega;
  • ELi nõuded, mille ülevõtmiseks ja rakendamiseks vajatakse rohkem aega (üleminekuperioodil);
  • ELi nõuded, mis ei ole Eestile vastuvõetavad (alaline erand acquis’ rakendamisest).

Üleminekuperioodide või erandite taotlused esitati suuremalt jaolt valdkondades, mis vajasid suuri investeeringuid, olid sotsiaalselt või poliitiliselt keerulised või tekitasid majandusraskusi. Lisaks Eesti taotustele esitasid üleminekuperioodide kehtestamise taotlusi ka liikmesriigid neile probleemsetes valdkondades (näiteks isikute vaba liikumise, transport ja põllumajandus).

Protseduurilisest küljest oli läbirääkimiste esimeseks etapiks sõelumine(screening), mida tehti mitmes jaos. Sõelumise aluseks olid ELi õigusaktid, EL esitas Eestile nn A-nimekirja (kohustuslikud aktid) ja B-nimekirja (soovituslikud aktid). EL sai sõelumiskohtumiste tulemusel omakorda ülevaate Eesti õigusaktide olukorrast ja nende muutmise kavatsustest.

Esimesele sõelumisele järgnes veel neli sõelumisringi.

Kuni ühinemislepingule allakirjutamiseni vastuvõetud acquis’ suhtes taotletud üleminekuperioodide kohta langetas nõukogu otsused ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal.

Pärast ühinemislepingu allakirjutamist said kõik uued liikmesriigid nn vaatleja staatuse ning kehtestati informatsiooni ja konsultatsiooni protseduur, millega tagati ka uute liituvate riikide seisukohtade kaitsmine pärast ühinemislepingu allakirjutamist vastuvõetava acquis’ suhtes.

Esimese sõelumisringi tulemuste põhjal koostas Eesti kõikides peatükkides (välja arvatud institutsioonid ja muud teemad) lähteseisukohad, mis esitati liitumiskonverentsile.

Vastuseks Eesti seisukohale esitas EL ühisseisukoha, millele järgnesid kahepoolsed läbirääkimised.

Tehniliste küsimuste selgitamiseks ja lahendamiseks pidasid konsultatsioone Euroopa Komisjon ja Eesti Eksperdid.

Läbirääkimisdelegatsioonide juhid ja asejuhid kinnitasid peatükkides saavutatud kokkulepped liitumiskonverentsidel. Üldjuhul peeti üks kord poolaastas liitumiskonverentsi delegatsiooni juhtide kohtumised ning vajaduse järgi, enamasti kaks korda poolaastas asejuhtide kohtumised. Viie aasta jooksul peeti kokku 37 liitumiskonverentsi kohtumist, neist 13 välisministrite ja 24 asejuhtide tasemel.

Läbirääkimistulemused, mis saavutati on järgmised. Eesti oli valmis rakendama ELi õigustikku täies mahus liitumisest alates ega vajanud üleminekumeetmeid konkurentsipoliitika, majandus- ja rahaliidu, statistika, sotsiaal- ja tööpoliitika, tööstuspoliitika, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete, teaduse ja teadusuuringute, hariduse, kutseõppe ja noorsoo, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia, kultuuri ja audiovisuaalpoliitika, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise, tarbija- ja tervisekaitse, justiits ja siseküsimuste, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, finantskontrolli, finants- ja eelarvesätete, institutsioonide ning muude teemade peatükkides.

Üleminekuperioodid ja acquis’ rakendamise erandid lepiti kokku järgmistes peatükkides - kaupade vaba liikumine, isikute vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus, põllumajandus, kalandus, transport, maksustamine, energeetika, keskkond.

Läbirääkimisi alustati n-ö lihtsamatest peatükkidest, mille puhul Eesti ei taotlenud üleminekuperioode ega erandeid, kuna oli suuteline asjakohased õigusaktid täies mahus üle võtma ja neid rakendama ELiga ühinemise päevast alates. Omaette raskuspunktiks oli säilitada peaaegu viie aasta jooksul läbirääkimiste intensiivsus ja kiirus, mis sõltus kandidaatriikide erinevast arengutasemest ja valmisolekust edasi liikuda, riikide erinevatest huvidest ning läbirääkimiste tulemustel liitumiskonverentsil üles kerkinud probleemide tõsidusest ja hulgast.

Eesti läbirääkimisdelegatsiooni oluline ülesanne oli teavitada läbirääkimiste küsimustest ja käigust avalikkust ning saada tehtava suhtes tagasiside. Läbirääkimisi kajastati pidevalt Välisministeeriumi veebilehel. Sõelumis- ja liitumiskonverentsi kohtumiste järel peeti regulaarselt pressikonverentse nii Tallinnas kui ka Brüsselis. Delegatsiooni liikmed andsid arvukalt intervjuusid, kirjutasid artikleid, osalesid infopäevadel, esinesid seminaridel jms. Läbirääkimiste tulemuste laiemal selgitamisel oli oluline koht Riigikogu Euroopa asjade komisjonil, välisministri konsultatiivnõukogul ning Euroopa Liidu infosekretariaadil.


Loe põhjalikumalt siit (1.05 MB, PDF).

Viimati uuendatud: 14. Juuni 2005

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.