Eesti ja NATO

NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 29 riiki. Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmesus NATOs on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaline strateegiline prioriteet, võimaldades tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt ja tõhusamalt tagada Eesti riigi kaitset.

Tänu liikmesusele NATOs ja Euroopa Liidus on Eesti julgeolek paremini kindlustatud kui kunagi varem. NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse väärtusruumi. NATO liikmesus kindlustab Eestile usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liitlastega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning osaluse suurendamisel rahvusvahelistes rahuoperatsioonides.

NATO julgeolekupoliitika põhialuseid täiendati ning uuendati 2010. aastal, kui Lissaboni tippkohtumisel võeti riigipeade poolt vastu uus NATO liikmesriikide kaitse ja julgeoleku strateegiline kontseptsioon. Dokumendis antakse hinnang üldisele julgeolekukeskkonnale, käsitledes nii konventsionaalseid kui ka uuemaid ohte (ballistilised raketid, küberjulgeolek, globaalsete hüvede ja ressursside kättesaadavus ning energiajulgeolek). Samuti sätestatakse NATO strateegilised eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud vahendid järgnevaks 10 aastaks. Kontseptsiooniga sõnastatakse kolm põhiülesannet – kollektiivkaitse, kriisiohje ja koostöine julgeolek – mis aitavad tagada liitlaste julgeolekut.

Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Sellest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused esile kerkinud mitmetes uutes valdkondades, nagu terrorism, energia- ning küberjulgeolek jms. Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded nii NATO kui ka Eesti jaoks.

 

NATO

Heidutus ja liitlaste kohalolek

Rahvusvaheline julgeolekuolukord on alates konflikti puhkemisest Ukrainas 2014.a märgatavalt muutunud, mistõttu otsustasid NATO liitlased 8.-9. juulil 2016.a Varssavis toimunud tippkohtumisel suurendada oma kohalolekut Läänemere regioonis. Piirkonna julgeoleku kindlustamiseks ning heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamiseks otsustati Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse paigutada NATO lahingugrupid. 

Tegemist on NATO liitlasriikide poolt moodustatud pataljonidega, kus lahingugrupi eest vastutav raamriik (framework nation) ja teised panustajariigid (contributing nation) aitavad tugevdada ühtaegu nii heidutust kui ka riigi iseseivat kaitsevõimet. Eesti lahingugrupi raamriik on Ühendkuningriik ning panustajariigid on Prantsusmaa ja Taani. Läti lahingugrupi raamriik on Kanada, Leedul Saksamaa ja Poolal USA.

Varssavi tippkohtumisel otsustasid liitlased arendada ka kohaldatud kohalolekut Kagu-Euroopas. Liitlaste kohaldatud kohalolek hõlmab aktiivsemat mitmerahvuselist õppustel osalemist Rumeenias asuva kagudiviisi peakorteri raamistikus. NATO arendab ka meetmeid, et suurendada kohalolekut Musta mere piirkonnas. 2016.a oktoobris toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku meetmed NATO kohalolekuks regioonis ning mitmed liitlased olid valmis panustama vägede ja muude võimekustega maal, merel ja õhus.

2017.a veebruaris toimunud kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO mereväe suurenenud kohalolek Mustal merel, mis hõlmab koolitusi, õppusi ja olukorrateadlikkuse suurendamist. Samuti sätestati NATO alaliste mereväeüksuste koordinatsioonifunktsioonid teiste liitlasvägedega Musta mere piirkonnas tegutsemiseks.

Rohkem teavet NATO kohaolekust Läänemere piirkonnas ja Kagu-Euroopas

Rohkem teavet liitlaste kohaolekust Eestis

Partnerlused

Partnerlussuhete arendamine alliansiväliste riikide ja teiste organisatsioonidega on tänaseks saanud NATO tegevuse loomulikuks osaks, aidates edendada ja tagada julgeolekut ja stabiilsust väljaspool alliansi piire. NATO partnerlused hõlmavad muu hulgas poliitikakujundamist ja kaitsevõime suurendamist, koostalitusvõime arendamist ja kriisiohjet. Samuti aitavad kahepoolsed programmid riikidel arendada oma kaitse- ja julgeolekuasutusi ja –jõudusid.

Partnerluste kaudu edendatakse ka julgeoleku laiapindsemat käsitlust, kaasates sellesse muu hulgas küsimused sugudevahelisest võrdsusest, korruptsioonist, relvastuskontrollist ja teaduskoostööst. Aastatega on NATO partnerluskoostöö laienenud nii geograafiliselt kui ka tegevuste poolest, hõlmates üha enamaid riike, paindlikumaid vahendeid ning uusi koostöö ja konsultatsioonide vorme.

Rohkem teavet NATO partnerlustest ja koostööst

Eesti osalemine rahvusvahelistes operatsioonides

Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on rahvusvaheline julgeolekukoostöö. Kuna rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on julgeolekukoostöö esmatähtis element osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. See on meie olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Eesti osaleb rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast.

Eesti lähtub põhimõttest, et rahu ja stabiilsuse loomiseks ei piisa üksnes sõjalistest operatsioonidest, vaid neid tuleb toetada ka tsiviilpanuste ja arenguabiga.

Rohkem teavet missioonide ja operatsioonide kohta

Õhuturve

Õhuturve on NATO definitsiooni kohaselt rahuaja missioon, mille eesmärk on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Kuna iseseisva õhuturbevõime väljaarendamine oleks Eesti jaoks väga kulukas, on alates Balti riikide liitumisest NATOga siinse õhuruumi turvalisust kindlustanud NATO Balti õhuturbemissioon. Tegemist on osaga NATO ühiskaitsest, mis on olnud alliansi nurgakivi alates organisatsiooni loomisest. Seega on NATO õhuturve Eesti jaoks tähtis nii praktilistel kui ka poliitilistel põhjustel.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kaitstakse Leedus Šiauliais asuvast lennubaasist ja Ämari lennubaasist. Eesti õhuväe lennubaas loodi Ämarisse 1997.a ning lennuväli ja baas renoveeriti põhjalikult aastatel 2004–2012. Koos liitlaste saabumisega 2014.a kevadel sai Ämari lennubaasist NATO Balti õhuturbebaas, kus paiknevad neljakuuliste rotatsioonide kaupa liitlaste hävitajad. Esimesena teenisid Ämaris Taani õhuväelased. Ämari lennubaas on üks Euroopa moodsamaid ja pakub väga häid teenistustingimusi. Kaitsevägi on valmis liitlaste lennukeid ja tugimeeskonda Ämaris ööpäevaringselt vastu võtma. 

Õhuturbelennukite pidev paiknemine Eesti, Läti ja Leedu territooriumil on Balti riikidele äärmiselt oluline, mistõttu hüvitatakse õhuturvet teostavale riigile kokkulepitud summa ulatuses missiooniga kaasnevad kulud. Vastuvõtva riigi toetus tähendab peale rahalise toetuse ja infrastruktuuri arendamise ka seda, et liitlastel on võimalik õhuturbemissioonil viibides teha väljaõpet ja osaleda regioonis toimuvatel õppustel.

Terrorismivastane võitlus

Terrorismi peetakse liitlaste üheks peamiseks julgeolekuohuks alates 1999.a vastu võetud NATO strateegilisest kontseptsioonist. Esimest ja siiani ainsat korda käivitati NATO artikkel 5 vastusena 9/11 terrorirünnakutele. Praeguseks peegeldub terrorismivastase võitluse element pea kõikides NATO tegevustes, näiteks väljaõppes, infojagamises, planeerimisprotsessides, võimearenduses, kerksuse tugevdamisel, partnerlussuhetes, operatsioonidel jne. 

NATO mandaat terrorismivastases võitluses on piiratud, sest põhivastutus oma sisejulgeoleku ja kerksuse tagamise eest lasub riikidel. NATO on pakkunud lisandväärtust eelkõige teadlikkuse tõstmise, võimete arendamise ja partnerluskoostöö kaudu. NATO mandaati ja seniseid ülesandeid piiritlevad terrorismivastase võitluse poliitilised juhtnöörid, sõjaline kontseptsioon vägede, inimeste ja vara kaitseks terrorismi eest ning Varssavi tippkohtumise deklaratsioon.

Liitlased on järjest enam panustanud lõunasuunast, sealhulgas vägivaldsest ekstremismist tulenevate ohtude ohjamisse, millega on kaasnenud soov tugevdada NATO rolli rahvusvahelises võitluses terrorismi vastu. Liitlaste ühise tahte väljendusena kiitsid NATO riigipead ja valitsusjuhid 2017.a mais heaks terrorismivastase võitluse tegevuskava, mis ühtlustab ja laiendab NATO tegevust rahvusvahelises terrorismivastases võitluses. Ühtlasi otsustati NATO kui organisatsiooni liitumine rahvusvahelise ISIL-i vastase koalitsiooniga.

Küberjulgeolek

NATO rollist küberkaitses saab pikemalt lugeda siin.

Suhtlemine avalikkusega

NATO pöörab üha rohkem tähelepanu avaliku diplomaatia arendamisele. NATO peakorteri avaliku diplomaatia osakonna (Public Diplomacy Division) ülesanne on meedia-, teadus- ja uurimisalane tegevus ning avalikkusele suunatud NATO-teemalise teabe levitamine. Programmide ja tegevuste kaudu aitab osakond liitlaste valitsustel ja partnerriikidel edendada NATO rolli ja poliitika mõistmist ja mõtestamist laiemas avalikkuses. NATO tegevust aitavad avalikkusele tutvustada ka liitlas- ja mitmetes partnerriikides tegutsevad NATO Ühingud, ka Eestis tegutseb NATO ühing.

1992.a töötati välja NATO kontaktsaatkondade süsteem, mida täiendati 2011.a partnerluspoliitika läbivaatuse raames. Kontaktsaatkonna eesmärk on teha partnerriigiga tihedamat koostööd NATOt puudutava teabe vahendamisel ja levitamisel. Konkreetsemalt võtab iga liitlasriik endale kohustuse esindada NATOt avaliku diplomaatia vallas ühes või mitmes partnerriigis läbi oma suursaatkonna. Kaheaastase esindusperioodi vältel selgitatakse regulaarselt NATO eesmärke ja tegevusi partnerriigi avalikkusele, akadeemilistele huvigruppidele, valitsusvälistele organisatsioonidele jt huvilistele, korraldades selleks seminare, loenguid ja visiite. Alliansil on infobürood Moskvas ja Kiievis ning kontaktsaatkonnad enam kui 40 partnerriigis.

Eesti on kontaktsaatkondade kaudu NATOt esindanud alates 2004.a septembrist, mil Eesti suursaatkond Helsingis alustas tegevust NATO kontaktsaatkonnana Soomes. Neid ülesandeid täitis esindus kuni 2007.a veebruarini. Eesti suursaatkond Stockholmis täitis NATO Rootsi kontaktsaatkonna ülesandeid vahemikus 2007–2010. Samu ülesandeid on Eesti suursaatkonnad täitnud veel 2011–2012 Soomes, 2013–2014 Valgevenes, 2015–2016 Kasahstanis ja 2017-2018 Valgevenes.

Energiajulgeolek

Energiajulgeolek kui riikliku julgeoleku üks komponent on NATO liitlaste puhul käsitletav ka kui alliansi kollektiivse julgeoleku element. Siin on NATOl piiratud pädevus, kuna energiajulgeoleku tagamine on esmaselt iga riigi enda ülesanne, mida allianss saab vaid teatud määral täiendada. Pakutav lisandväärtus hõlmab hinnangute andmist energiajulgeolekuga seotud riskidele ja arengutele, samuti energiajulgeolekualaseid konsultatsioone NATO partnerite ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Siiski – kuna energeetika on seotud suure taristuga, on NATO valmis seda liitlaste palvel kaitsma ja vastavaid kriise haldama (consequence management).

 

Viimati uuendatud: 5. Juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.