Sa oled siin

Eesti humanitaarabi andjana

Humanitaarabi on inimestevahelise universaalse solidaarsuse põhiline väljendusvorm ja moraalne kohustus, mistõttu on humanitaarabi andmine, sealhulgas humanitaarabi missioonidel osalemine Eesti välispoliitika oluline osa. Humanitaarabi andmise ja selle koordineerimise eest vastutab Välisministeerium. Humanitaarabi missioonidel osalemisel teeb Välisministeerium tihedat koostööd Siseministeeriumi ja Päästeametiga.

Humanitaarabi andmist näevad ühe Eesti rahvusvahelise tegevusena ette Riigikogus 15. jaanuaril 2003 heaks kiidetud Eesti arengukoostöö põhimõtted. Eraldi tegevusvaldkonnana käsitleb humanitaarabi temaatikat põhjalikult ka Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aastateks 2016-2020 (PDF).

Humanitaarabi andmise õiguslik alus on Eestis sätestatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määruses nr 8 Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord [1] (vt §§-id 12 ja 13).  Humanitaarabi andmise viisi ja ulatuse otsustab eelmainitud korra § 13 alusel välisminister. Sama säte näeb ette, et ministeerium hindab  iga humanitaarabivajadust eraldi ja osutab abi viisil, mis on asjakohases olukorras kõige vajalikum ja kooskõlas ülejäänud abiosutajate tegevusega.  

Kui arengukoostöös on Eestil viis prioriteetset riiki, kellega koostööd tehakse (Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene ja Afganistan), siis humanitaarabi puhul selline lähenemine mõistlik ei ole. Eesti lähtub abi andmisel abivajajate tegelikest vajadusest, tuginedes enamasti ÜRO, Euroopa Ühenduse Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või riikide otsestele abipalvetele. Akuutsetest kriisidest olid 2014.a. märksõnadeks Ukraina, ebola viirus Lääne-Aafrikas, jätkuv Süüria konflikt ning taifuuni tagajärjed Filipiinidel. Pikaaegsetest kriisidest toetas Eesti Kesk-Aafrika Vabariiki ja Lõuna-Sudaani. Kokku eraldas Välisministeerium 2014.aastal humanitaarabiks 2,7 miljonit eurot. Suurem osa toetustest anti ÜRO organisatsioonide kaudu (OCHA, UNCHR, UNICEF, UNRWA, CERF, WHO, WFP), millele järgnesid annetused ICRCle ja teistele rahvusvahelistele abiorganisatsioonidele. Siseriiklikest partneritest olid peamised Päästeamet, MTÜ Mondo, MTÜ Eesti Punane Rist, MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus, kes on aktiivsed nii humanitaarabi kohaletoimetamisel Ukraina konfliktis kannatanutele kui tegelevad Süüria ja Iraagi konfliktide eest pagenud tsiviilelanikega Jordaania pagulaslaagrites.

 

Humanitaarabi annetused rahvusvahelistele organisatsioonidele

1998. aastal tegi Eesti oma esimese vabatahtliku annetuse rahvusvahelisele humanitaarabi organisatsioonile, milleks oli erapooletu ja sõltumatu Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC). Seda võib pidada hetkeks, mil Eesti hakkas doonorina teadlikult toetama globaalse humanitaarabisüsteemi toimimist.

Eesti on aastaid kasvatanud toetust ÜRO-le ja Punasele Ristile kui globaalse humanitaarabisüsteemi kesksetele panustajatele. Suurema osa humanitaarabist eraldab Eesti ÜRO abiorganisatsioonidele ning Rahvusvahelisele Punasele Ristile. Seda eelkõige põhjusel, et enamasti on need rahvusvahelised organisatsioonid katastroofi/kriisiolukorras kohapeal esindatud. Seetõttu tunnevad nad  kohalikke olusid, suutes abi tõhusalt ja kiiresi ohvriteni suunata. Lisaks suudavad need organisatsioonid erinevate doonorite panuseid kohapeal kiiresti   koordineerida.

Eesti toetab iga-aastaselt vabatahtlike annetustega järgmiste rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide tegevusi:  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA), ÜRO Hädaabi Keskfond (CERF), ÜRO kriiside hindamis- ja koordineerimismeeskond (UNDAC), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)  ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC).

Eesti Päästemeeskond

Eesti on aastate jooksul saavutanud rahvusvahelistele standarditele vastava pääste- ja humanitaarabi osutamise võimekuse, mis lubab Eestil saata vajaduse korral katastroofipiirkonda Eesti Päästemeeskonna (Estonian Disaster Relief Team, EDRT).

Eesti Päästemeeskond on osa pääste- ja kriisireguleerimisvaldkonna väljaõppe, koolituse ja ettevalmistuse süsteemist, millel on Eesti välispoliitikas täita oluline roll: selle põhieesmärk on Eesti Vabariigi valmisoleku tagamine rahvusvahelistel pääste- ja  humanitaarabioperatsioonidel osalemiseks.

Tegu on vabatahtlikkuse alusel moodustatud pidevas valmisolekus oleva meeskonnaga, mis reageerib vajaduse korral rahvusvahelistele suurõnnetustele. Eesti Päästemeeskonna lähetab missioonile Välisministeerium koostöös Päästeametiga ÜRO, ELi või kannatanud riigi esitatud abipalve alusel.

Iga üksiku missiooni tarbeks pannakse meeskond kokku konkreetsetest vajadustest lähtudes. Eesti Päästemeeskonda kuuluvad spetsialistid on peamiselt tuletõrje- ja päästeteenistusest, kuid liikmeid on ka piirivalvest, politseist, meditsiiniasutustes ja teistest valitsusasutustest. Operatiivsest võimekusest on moodustatud otsingu- ja päästerühm (USAR), meditsiinirühm (MED), pumbarühm (PUMP) ja keemiarühm(CHEM). Peale selle kuuluvad meeskonda ka toetusrühm (SUP) ja ekspertide grupp (EXP), mis toetavad ja korraldavad meeskonna tööd missioonil, õppusel ja igapäevategevuses.[2] Eesti Päästemeeskonna eksperdid on osalenud humanitaarabi missioonidel Namiibias, Pakistanis, Indoneesias, Haitil, Filipiinidel, Sierra Leones aga ka lähemal –  Bosnia ja Hertsegoviinas, Ukrainas, Moldovas, Poolas ning Lätis, kus takistati Daugava jõel õlireostust.

Tänaseks on Eesti Päästemeeskond tõestanud end maailmatasandil arvestatava ja tõsiselt võetava professionaalide meeskonnana. Üha sagedamini kutsutakse selle liikmeid rahvusvaheliste õppuste planeerimis- ja hindamismeeskondadesse. Eesti on saatnud oma spetsialiste nii ÜRO (United Nations Disaster Assessment and Coordination, UNDAC) kui ka Euroopa Liidu katastroofide hindamis- ja koordineerimismeeskondadesse, mille ülesanne on anda esmane hinnang kriisi ulatusest.  Aastate jooksul on eestlased ekspertidena osalenud missioonidel Kõrgõzstanis, Gruusias, Iraanis, Sudaanis, Venemaal, Turkmeenias, Indoneesias, Pakistanis, Surinamis, Laoses, Namiibias, Tadzhikistanis ja Ugandas. 2014. aastal on Eesti eksperdid osalenud UNDAC missioonil Türgis ja Libeerias ning 2015.a. alguses Malawis.

Eesti osalemine rahvusvahelises päästekoostöös

Humanitaarabi on sageli kõige tõhusam anda riikide ressursse ja teadmisi ühendades. Eesti Päästemeeskond osaleb ka rahvusvahelises päästekoostöös. Alates 2006. aastast on Eesti Rahvusvaheline Humanitaarpartnerluse  (International Humanitarian Partnership, IHP) liige. Tegemist on siduvate lepinguteta mitteametliku organisatsiooniga, mille põhieesmärk on teostada ühiselt humanitaarabi andmist – seda peamiselt läbi ÜRO ja selle allorganisatsioonide humanitaarabi missioonide toetamise. Lisaks korraldatakse ühiseid õppuseid. Ühisjõudude rakendamisel kooskõlastatakse omavahel humanitaarabi andmine ja saavutatakse suurem abi andmise võimekus. IHP liikmete hulka kuuluvad lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia ja Saksamaa. Võrdväärse IHP liikmena on Eestil võimalus üha sagedamini osaleda ühiselt koos teiste partneritega erinevatel rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.

Eesti on osalenud IHP ühismissioonidel 2010. aastal Haitil ning 2010-2011 Pakistanis. 2012-2013. aastal andsid Eesti eksperdid logistilist abi UNHCR pagulaslaagris Dollo Ados, Etioopias ning UNHCR Süüria pagulaslaagri ehitusel Azraq’i linnas Jordaanias. Alates 2014.a. detsembrist osaleb Eesti Päästemeeskonna ekspert humanitaardoonorluse IHP raames Norra päästeasutuse DSB ja UK (DFID) meeskonnaga missioonil Sierra Leones Moyambas WHO egiidi all töötavas ebola ravikeskuses.

Rahvusvaheline humanitaarpartnerlus on Eestile olnud operatiivseks ja nähtavaks koostööformaadiks Päästemeeskonna ekspertide lähetamiseks humanitaarmissioonidele. EL liikmesriigina peab Eesti oluliseks abi koordineerimist Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ning toetab samaaegselt humanitaarkatastroofidele ühtsel reageerimisel ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA) keskset rolli.


[1] Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määrus nr 8 Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord. RT I 27.01.2010, 5, 15. https://www.riigiteataja.ee/akt/115022013004

[2] Maailmaparandaja Teejuht, lk. 66-67.

Viimati uuendatud: 19. Aprill 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.