Sa oled siin

Afganistan

 

Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele.
Suureks probleemiks on hariduse ja arstiabi kättesaamatus ning naiste-tüdrukute olukord. Elatustaseme näitajad on Afganistanis maailma madalaimate hulgas, suur osa elanikkonnast kannatab eluasemete, puhta vee, elektri, tervishoiuteenuste ja töökohtade puudumise pärast.
Kuid suurimaks arenguprobleemiks on juba aastaid kestev ebastabiilsus ja julgeoleku puudumine, mille saavutamine on jätkusuutliku arengu eelduseks.
Rahvusvaheliste jõudude lahkumine Afganistanist alates 2014. aastast on sealset julgeolekuolukorda veelgi halvendanud. Majanduskasvu takistavad infrastruktuuri puudumine, nõrk juhtimine ja valitsuse raskused kindlustada õigusriik Afganistani kõikides osades.

Ent väljakutseid, millega Afganistan ja kogu rahvusvaheline üldsus silmitsi seisab, ei saa lahendada ainult sõjaliste vahenditega. Riigi ülesehituse õnnestumiseks on hädavajalik tsiviil- ja militaarpoole tihe koostöö. Eesti peab seejuures väga oluliseks erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostööd.

Abivajadused Afganistanis on suured ning Eesti panus selle maailma ühe vaeseima riigi abistamiseks on väga oodatud. Afganistan on olnud alates 2006. aastast üks Eesti kahepoolse arengukoostöö olulisemaid sihtriike, kuhu Eesti on panustanud nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka kahepoolse koostöö kaudu. Sellele aitas kaasa Eesti erimissiooni töö Kabulis aastatel 2006–2014. Valdkondadest on Eesti arengukoostöö Afganistanis keskendunud julgeolekule, haridusele, naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele läbivalt IT võimekuse edendamine.

Pidades silmas Eesti pikaajalisi rahvusvahelisi kohustusi Afganistanis, jätkub aastatel 2016–2020 koostöö nii rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabil kui ka kahepoolselt, sõltuvalt riigi julgeolekuolukorrast ja kohapealsetest võimalustest.

2017. aastal on välisministeeriumi arengukoostööprojektide elluviimiseks Afganistanis planeeritud 900 000 eurot. Kokku on aastatel 2002-2016 Eesti toetus Afganistanile olnud üle 8 miljoni euro. et Eesti plaanib jätkata Afganistani tsiviilrahastamisega aastani 2020 (nn Tokyo raamistik) ligikaudu praeguses mahus (ca 1 meur aastas).

Arengukoostöö raames hetkel suuremad projektid Afganistaniga: 

-    Kabuli Ülikooli IT teaduskonna õppejõudude doktoriõpe TLÜ Informaatika Instituudis Infoühiskonna tehnoloogia õppekaval 

-  IT-alase magistriõppekava rakendamine Kabuli Ülikooli Informaatika teaduskonnas ajavahemikul 2016-2018 ning Afganistani kõrghariduse parendamise eest vastutavate riigiametnike koolitus Eestis

-  Sünnitusabi kvaliteedi ja kättesaadavuse ning tüdrukute hariduse parandamine Põhja-ja Ida-Afganistanis

 

Täpsema ülevaate kõikidest Eesti toetustest Afganistani suunal leiab Eesti arengukoostöö andmebaasist.

 Eesti panus Afganistani keskvalitsuse tugevdamisse

2010. aasta Kabuli konverentsil võttis Eestis kohustuseks aastaks 2012 suunata vähemalt 50% arenguabist läbi Afganistani keskvalitsuse. Seoses sellega toetab Eesti iga-aastaselt Maailmapanga poolt hallatavat Afganistani ülesehituse usaldusrahastut ARTF. ARTF-i kaudu finantseeritakse väga erinevaid valdkondi üle Afganistani, sh Eesti arengukoostöö jaoks olulisi valdkondi nagu tervishoid ja haridus. ARTF toel on nt rajatud on üle 800 uue kooli ja välja koolitatud on üle 45 000 õpetaja. Taastatud on rohkem kui 3000 km autoteid maapiirkondades ja suurt rõhku on pandud riigi energiavarustussüsteemide renoveerimisele.

Eesti erimissioon ja tsiviilametnikud Afganistanis

2006. aasta septembris lähetas Eesti Afganistani Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah'is paikneva rahvusvahelise ülesehitusmeeskonda (PRT – Provincial Reconstruction Team) esimese tsiviileksperdi ja diplomaadi, kelle ülesandeks oli osaleda nii PRT töös kui ka täita Eesti diplomaatilise esindaja rolli Afganistanis. 2007. aasta sügisel avati Eesti erimissioon Kabulis, mille kaudu oli Eestil võimalus saada kohapealt vahetut infot, analüüse ning ettepanekuid, millistesse abi-projektidesse ja kuidas saab Eesti edaspidi Afganistani arengu toetamiseks parimal moel panustada. Kabuli erimissioon lõpetas töö 2014. aasta novembris.

Eesti mitteresideeruv suursaadik Afganistanis on Väino Reinart.

2008. aasta märtsist 2012. aasta juulini panustas Eesti tervishoiuekspertidega (Health Thematic Head) Suurbritannia poolt juhitavas Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonnas PRT (Provincial Reconstruction Team). Eesti ekspertide ülesanneteks oli koordineerida Eesti ja rahvusvahelisi arengukoostööprojekte ning nõustada Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Tervishoiuekspertidena töötasid Afganistanis Argo Parts, Anu Raisma, Priit Paju ja Siim Nemvalts. Nende tubli töö kaasabil on tervishoiuteenuste kättesaadavus Helmandis oluliselt paranenud ja praeguse seisuga antakse järjest rohkem vastutust üle afgaanidele.

 

 

 
Viimati uuendatud: 9. August 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.