Sa oled siin

2. MAJANDUSE ISELOOMUSTUS

Iseloomustus ja põhinäitajad

Hispaania oli üheks EL liikmesriigiks, kus 2008. aastal USA finantskriisist alguse saanud majanduskriis end kõige tugevamalt tunda andis. 2009. aasta Hispaania majanduslanguseks kujunes -3,8% SKP-st, mis küll vähenes 2010. aastal -0,2%-ni SKP-st ja pöördus 2011. aastal isegi korraks positiivseks (0,1% SKP-st), kuid majanduse struktuursetele probleemidele  leevendust siiski ei toonud. Peamised murekohad on jätkuvalt (ehitussektori liiga suur osakaal SKP-st, kinnisvaramulli tekkimine ja lõhkemine, kodumajapidamiste ja erasektori kõrge võlatase, majanduse madalam tootlikkus ja konkurentsivõime teiste arenenud tööstusriikidega võrreldes). Majanduskasvu aeglustumisele aitasid kaasa ka tooraine ja kütuse hinna tõus maailmaturul.

Sotsialistliku Töölispartei valitsuse liiga hilise reageerimise tõttu süvenesid probleemid majanduses aastatel 2008-2010 veelgi, mis kutsus 2011. aasta novembriks esile erakorralised üldvalimised. 2011. aasta majanduskasv kujunes tervikuna küll positiivseks (0,4% SKP-st), kuid 2012. Hispaania oli üheks EL liikmesriigiks, kus 2008. aastal USA finantskriisist alguse saanud majanduskriis end kõige tugevamalt tunda andis. 2009. aasta Hispaania majanduslanguseks kujunes -3,8% SKP-st, mis küll vähenes 2010. aastal -0,2%-ni SKP-st ja pöördus 2011. aastal isegi korraks positiivseks (0,1% SKP-st), kuid Hispaania majanduse struktuursetele probleemidele  leevendust siiski ei toonud. Peamised murekohad on jätkuvalt (ehitussektori liiga suur osakaal SKP-st, kinnisvaramulli tekkimine ja lõhkemine, kodumajapidamiste ja erasektori kõrge võlatase, majanduse madalam tootlikkus ja konkurentsivõime teiste arenenud tööstusriikidega võrreldes) see leevendust ei toonud. Majanduskasvu aeglustumisele aitasid kaasa ka tooraine ja kütuse hinna tõus maailmaturul. oodatakse taas majanduslangust (valitsuse prognoos -1,3% SKP-st). Seega on Hispaanias teostumas kahepõhjalise majanduslanguse stsenaarium. Analüütikute hinnangul pöördub Hispaania majandus taas tõusuteele 2013. aasta viimases kvartalis.

Kuni kriisini oli majanduskasvu „mootoriks“ ehitus- ja kinnisvarasektor, sest immigrantide sissevooluga riiki nõudlus kinnisvara järele ainult kasvas. Kinnisvarabuumi tulemusena ehitati Hispaania Päikeserannikule (Costa del Sol) arvukalt  kinnisvarahooneid, mis aga siiani tühjana seisavad, sest kinnisvaranõudlus on  kõrge tööpuuduse ja vähenenud sissetulekute tingimustes pärsitud. Kinnisvaramulli lõhkemine tekitas mitmetele Hispaania pankadele likviidsusprobleeme, sest kahjumlikeks osutunud kinnisvaralaenude maht pangatehingute portfellis oli märkimisväärne. Pankade olukorra leevendamiseks eraldas EL 2012. aasta lõpus Hispaaniale Euroopa Stabiilsusmehhanismist laenuna 39,5 mld eurot, mis omakorda eeldab ulatuslikku restruktureerimist finantssüsteemis. 2011. aasta lõpus riigijuhtimise üle võtnud Rahvapartei valitsuse üheks oluliseks väljakutseks on finantssektori reform edukalt lõpuni viia.

Survet Hispaania majandusele suurendas ka eurotsooni  võlakriis, mille tulemusena langes rahvusvahelistel rahaturgudel üldine usaldus Hispaania majanduse jätkusuutlikkuse vastu. Rahalaenamine muutus keerulisemaks liiga kõrgele kerkinud võlakirjade riskimarginaali tõttu, mis tekitas omakorda spekulatsioone võimaliku riikliku päästepaketi vajalikkuse üle. 2013. aasta alguseks on kindlustunne euro ja Hispaania osas taastumas ning ka valitsus on kinnitanud, et riiklikku abi EL-ilt ei vajata. 

Hispaaniat on viimaste aastate jooksul iseloomustanud kõrge tööpuudus, mis on valitseva majanduskriisiga seoses hüppeliselt tõusnud. 2013. aasta alguseks oli töötute osakaal 26% tööealisest elanikkonnast. Vanusegruppide põhjal on töötus kõige suurem alla 25-aastaste noorte seas, kellest on tööta rohkem kui pooled (55%). Tööpuuduse leevenemist uute töökohtade loomise näol loodab valitsus 2012. aastal heaks kiidetud ulatuslikust tööreformist, mis muutis tööseadusandlust ettevõtjatele oluliselt paindlikumaks ja liberaalsemaks. 

Tööjõukulud on Hispaanias jätkuvalt madalamad kui EL-is keskmiselt. Miinimumpalk on 2013. aasta seisuga 645 eurot. Keskmine palk oli 2010. aasta andmetel 1899 eurot kuus. Hispaania tööturgu on viimasel kümnendil oluliselt mõjutanud sisserände kasv. Kui 1996. aastal oli Hispaanias kõigest pool miljonit immigranti, siis praeguseks  on see arv juba 5,6 miljonit ehk ligi 12% elanikkonnast. Seoses üha süvenenud majandusraskustega on viimasel paaril aastal aga  ilmnenud vastupidine tendents, kus üha enam sisserännanuid soovib naasta kodumaale.

Hispaania valitsus on püüdnud hoida ranget eelarve poliitikat ja riigivõlga pidevalt vähendada, kuid majanduskriisi tingimustes ei ole see õnnestunud. Väga suure eelarvepuudujäägiga lõpetati 2009. aasta, mil see moodustas 11,2% SKP-st. 2011. aastaks suudeti defitsiiti vähendada 9,4%-ni SKP-st, mis on aga kaugel EL-is lubatud 3% piirist. Uus valitsus on võtnud eesmärgiks alandada eelarvepuudujääk 2014. aastaks 3%-ni. Ka avaliku sektori võlg on viimase kolme aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud – kui 2009. aasta lõpus moodustas see 43,1% SKP-st, siis 2012. aasta III kvartali seisuga juba 77,4% SKP-st. Hispaania jooksevkonto defitsiit seevastu on viimasel paaril aastal seoses ekspordimahtude suurenemise ja ülejäägiga teenustemajanduses (eriti turismis) oluliselt vähenenud ning prognooside kohaselt jõuab 2014. aastal plusspoolele.

Piirkondlik majandusareng on Hispaanias erinev. Hispaania Statistikaameti andmetel ületab SKP inimese kohta EL keskmist seitsmes piirkonnas: Madridi autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal, Navarras, La Riojas, Aragonis ja Baleaari Saartel. Hispaania kesk- ja lõunaosas on SKP inimese kohta väiksem.

Konkurentsivõime suurendamiseks peab valitsus oluliseks tootlikkuse kasvu, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige uutesse tehnoloogiatesse ja infoühiskonna arendamist. Hispaanias on 80 tehnoloogiaparki, kus tegutseb 5115 ettevõtet.

Väliskaubandus

Majanduskriisi tingimustes oluliselt vähenenud sisetarbimise tõttu on Hispaania ettevõtted viimase paari aasta jooksul üha aktiivsemalt asunud oma tooteid välisturgudele suunama. Vastavalt WTO 2012. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 14. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania maailma 7. eksportija ja 9. importija.

Hispaania väliskaubandus aastatel 2006-2012 II kvartal (mld eurot)

PERIOOD EKSPORT IMPORT BILANSS
2006 170,4 262,7 -92,2
2007 185,0 285,0 -100,0
2008 189,2 283,4 -94,2
2009 159,9 206,1 -46,2
2010 186,5 240,0 -53,2
2011 214,5 260,8 -46,3
2012 II kvartal 110,0 128,6 -18,6

Hispaania ekspordist moodustasid 2012. aasta II kvartali seisuga masinad ja seadmed (19,6%), sõidukid (14,9%), toidukaubad (14,8%) ja keemiatooted (14,5%). Imporditi eelkõige kütuseid ja õlisid (23,8%), masinaid ja seadmeid (16,6%) ning keemiatooteid (15,5%).

Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2012. aasta II kvartali seisuga eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 63,1% Hispaania ekspordist. Väljapoole EL-i riike on peamised ekspordipartnerid Ladina-Ameerika ja Aafrika (Maroko). Import Euroopa Liidu liikmesriikidest moodustas 2012. aasta II kvartalis 50,9%. Hiina osakaal oli 6,6% ja USA 4,1%.
 

Hispaania peamised kaubanduspartnerid 2012. aastal (II kvartali seisuga)

EKSPORT IMPORT
1. Prantsusmaa 1. Prantsusmaa
2. Saksamaa 2. Saksamaa
3. Itaalia 3. Hiina
4. Portugal 4. Itaalia
5. Suurbritannia 5. Madalmaad

Välisinvesteeringud

Hispaania on maailma 9. ja EL-i 5. välisinvesteeringute vastuvõtja. 2011. aastal tehti Hispaaniasse bruto otseinvesteeringuid 28,4 mld euro väärtuses (2010. aastaga võrreldes 18,4% enam).

Suurimad investeerijad on traditsiooniliselt OECD (94,2%) ja EL liikmesriigid (83,5% kõigist välisinvesteeringutest). 2011. aastal tulid suurimad investeeringud Suurbritanniast (30%), Prantsusmaalt (25,1%) ja Madalmaadest (6,6%). Väljaspool Euroopat asuvatest riikidest investeerisid 2011. aastal Hispaaniasse enim Ameerika Ühendriigid (6,4%) ja Araabia Ühendemiraadid (1,8%). Välismaised otseinvesteeringud suunati 2011. aastal peamiselt telekommunikatsiooni sektorisse (23,2%), transpordi- ja logistikasektorisse (19,7%), tööstussektorisse (18,6%) ja finantssektorisse (12,3%). Valdav osa välisinvesteeringutest on koondunud Madridi ümbrusesse (55,7%) ja Katalooniasse (13,4%).

Hispaania enda bruto otseinvesteeringud välismaale moodustasid 2011. aastal 30,6 mld eurot (2010. aastaga võrreldes 21,9% vähem). Hispaania investeeris 2011. aastal märkimisväärselt Türki (17,6%) ja Poola (16,6%), aga ka Suurbritanniasse (16,0%) ja Brasiiliasse (15,9%).

Vaata lisaks:

Hispaania välisinvesteeringute andmebaas

http://www.comercio.mityc.es/es-es/inversiones-exteriores/informes/flujos-inversion-directa/paginas/detalles-flujos-inversion-directa.aspx (hispaania keeles)

Peamised majandusharud

2011. aastal oli Hispaanias kokku 3,2 miljonit ettevõtet, 1,6% vähem kui eelneval aastal. Ettevõtluse struktuuri iseloomustab väikeettevõtete (sh eelkõige pereettevõtete) suur osakaal.

2011. aastal ei kasutanud 55% ettevõtetest palgatööjõudu, 27% ettevõtetest olid 1-2 töötajaga. Valdav osa kõikidest töökohtadest luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Ligemale pooled ettevõtetest on koondunud Kataloonia (18,5%), Madridi (15%) ja Andaluusia (15,1%) piirkonda. Tegevusalade lõikes oli 2011. aastal enim ettevõtteid teenuste sektoris (54,6%), mille alla kuuluvad hotellimajanduse, transpordi ja logistika, infotehnoloogia ja kommunikatsiooni, hariduse, tervishoiu, finants-, kindlustus- ja kinnisvaraga seotud tegevused. Kaubandussektoris tegevate ettevõtete osakaal moodustas 24,2%, ehitussektoris 14,5% ja tööstuses 6,7%.

Vaata lisaks:

 http://www.ine.es/prensa/np732.pdf (PDF) (hispaania keeles)

Teenused

Sarnaselt teistele arenenud riikidele moodustab suurima osa Hispaania SKP-st (2011. aastal 62,6%) teenuste sektor, kus on hõivatud 63,5% töövõimelisest elanikkonnast. Üle poole Hispaania ettevõtetest tegutseb kaubanduse, toitlustuse ja majutuse alal. Järgnevad finants- ja äriteenuseid osutavad ettevõtted.

Turism - Hispaania tähtsaim majandusharu on turism, mis moodustab 10% SKPst ja millega seotud aladel töötas 2011. aastal 11,8% tööealisest elanikkonnast. 2012. aastal külastas Hispaaniat 57,9 miljonit turisti, kellest vaid väike osa olid ärireisijad. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu. Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine (näiteks golfi- ja suusaturism, konverentsiturism, SPA-d ja terviseturism, kultuuriturism jne). Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamenkoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud nn. maaturism. Kuna viimase kümne aasta jooksul on toimunud muutused turismi iseloomus (eelkõige individuaalturismi osakaalu suurenemine ja suurem nõudlus maa- ja alternatiivturismi järele), on Hispaanias aset leidnud hotellikohtade ületootmine. See on viinud ka Mallorca ja Costa del Soli osade hotellide ümberkujundamisele elamuteks.

Vaata lisaks:

http://www.iet.tourspain.es/es-ES/estadisticas/analisisturistico/balantur/anuales/Balance%20del%20turismo%20en%20Espa%C3%B1a.%20A%C3%B1o%202011.pdf (PDF) (hispaania keeles)

Kinnisvaraarendus - Kinnisvaraarendus on viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud. Mõned aastad tagasi muutus väga populaarseks Hispaaniasse nn "teise kodu" soetamine, mille tulemusena ostsid paljud põhjapoolsemate Euroopa riikide elanikud endale Hispaania rannikule suvekodu. Aastatel 2000–2005 suurenes välisinvesteeringute hulk kinnisvarasse 147%, samas kui 2011. aastal moodustasid investeeringud kinnisvarasse vaid 6,3% kõigist välisinvesteeringutest.  2011. aasta seisuga oli turul jätkuvalt 676 000 müümata eluaset, neist ligi pooled Valencia, Andaluusia ja Kataloonia piirkonnas.

Kaubandus - Üle 80% Hispaania kaubandus- ja teenindusettevõtetest on alla kahe palgatöötajaga väikeettevõtted. Kaubandus moodustab teenuste sektori kogukäibest 62%.

Finantsteenused - Hispaania tegutseb kolme liiki krediidiasutusi, milleks on kommertspangad (Banco), hoiupangad (olenevalt piirkonnast Caja, Caixa või Kutxa) ja laenukooperatiivid. Hoiupangad ja laenukooperatiivid teenindavad eelkõige füüsilisest isikust hoiustajaid või väikeettevõtjaid, pangad aga enamjaolt suurettevõtteid. Hoiupangad on mittetulundusettevõtted ning seetõttu suunavad palju raha kultuuri, haridusse ja sporti. Hispaania suurimad pangad on Banco Bilbao Vizcaya Argentaria (lüh. BBVA) ja Banco Santander. Suurimad hoiupangad on La Caixa ja Caja Madrid, mis kuulub 2011. aasta juunis seitsmest hoiupangast moodustatud  Bankia gruppi. Lisaks tegutseb riigis mitmeid välismaiseid panku, kes pole tugeva konkurentsi tõttu pangandusturul üldjuhul edu saavutanud.

Vaata lisaks: http://www.bde.es/

Ehitus

Ehitussektor moodustas 2011. aastal 10,5 SKP-st ja oli kuni kriisini üks dünaamilisemalt arenevaid valdkondi. Ehitussektori kasv aeglustus seoses kinnisvarabuumi lõppemisega. Ehitusettevõtteid oli üle 193 000, millest enamus on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ning nüüd on 1/3 neist pankrotistunud. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine.

Hispaania Ehitusettevõtete Assotsiatsioon (SEOPAN) koondab eelkõige infrastruktuuride ehitusega tegelevaid ettevõtteid, seetõttu leiab nende veebilehelt http://www.seopan.org/ infot riigihangete kohta. Sarnase profiiliga on ka teine suurettevõtteid koondav organisatsioon, Sõltumatute Ehitusettevõtete Assotsiatsioon (ANCI – http://www.ancisa.com/). Infrastruktuuri arendamisega tegelev riigiasutus on Hispaania Arenguministeerium http://www.fomento.gob.es/mfom/lang_castellano/.

Riiklik Ehituskonföderatsioon (CNC - http://www.portal-cnc.com/) koondab laiemalt ehitusega seotud organisatsioone ja assotsiatsioone (ehitusmaterjalide ja –tehnika tootjad, kinnisvaraarendajad, kaevetööde spetsialistid jms) ning pakub nõustamisteenust. Olulisemad ettevõtted on ACS Grupp, FCC, Ferrovial, Acciona, Obrascón-Huarte Lain ja Sacyr-Vallehermoso, kellest mitmed ka Euroopa suurimate ehitusettevõtete seas.

Tööstus

Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Kui varem olid Hispaania tööstuses valdavad suured riigi haldusettevõtted (kaevandus, laevaehitus, terase- ja energiatootmine), siis viimastel aastakümnetel on riik aktiivselt tegelenud erastamisega ning seetõttu riigi roll tööstuses pidevalt vähenemas. Tööstussektoris, nagu üldiselt Hispaaniale iseloomulik, tegutseb arvukalt väikeettevõtteid (ca 15 000). Tööstuse areng on toimunud kõrgtehnoloogilisema tootmise suunas, varem iseloomulik olnud rasketööstus hakkab taanduma.

Autotööstus - Hispaania autotööstus andis 2011. aastal 6,1% SKP-st. Hispaania on maailma üheksas ja Euroopa Liidu teine mootorsõidukite tootja, mootorsõidukid on Hispaania suurim ekspordiartikkel. 2011. aastal toodeti Hispaanias 2,37 mln mootorsõidukit, millest 89% eksporditi. Mootorsõidukeid eksporditakse peamiselt teistesse Euroopa Liidu riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale ja Portugali. Hispaania autotööstus on peamiselt rahvusvaheliste kontsernide omandis. Ford España, Opel España ja Seat (WV Grupp) on Euroopa 10 suurima tehase hulgas. Autotööstusega seotud allhankesektoris tegutseb üle 900 ettevõtte. Toodetud varuosadest ja komponentidest umbes pool eksporditakse, kuid autode komponendid on ka olulised impordiartiklid. Hispaania autotööstuse viimase aja probleemiks on oht, et rahvusvahelised kontsernid viivad tootmise üle riikidesse, kus palgakulud on madalamad ja sageli ka soodsam maksusüsteem. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile.

Täpsem ülevaade autotööstusest asub Hispaania Autotootjate Assotsiatsiooni (ANFAC) veebilehel http://www.anfac.es.

Keemiatööstus on Hispaania suurim tööstusharu, moodustades 11% SKPst. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt viies. Keemiatööstuses tegutseb 7971 ettevõtet ja sektor tagab töö 254 000 inimesele. Sektori käive on ca 36 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid, värvained ja pigmendid, orgaaniline ja anorgaaniline keemia, väetised, kumm ja plastik toorainetena, kiud), 27% kuulub farmaatsiatööstusele ja taimekaitsevahendid ning 35% tarbekeemia. Keemiatoodete ekspordist moodustavad 46% tööstuskeemia tooted. Kõige kiiremini areneb farmaatsiatööstus, mis on koondunud Madridi ümbrusse ja Katalooniasse.

Infot keemiatööstuse kohta leiab Hispaania Keemiatööstuse Föderatsiooni (FEIQUE) veebilehelt http://www.feique.org/.

Elektroonikatööstus on üks dünaamilisemaid tööstusharusid. Näiteks on Hispaania Euroopa juhtivaid telerite tootjaid ja eksportijaid. Hispaaniasse on rajanud oma tootmisüksusi paljud rahvusvahelised elektroonikaettevõtted nagu Alcatel, Ericsson, General Electric, Pioneer, Philips, Siemens, Sony ja Samsung. Hispaania elektroonika, IT ja telecomi nn hüpersektori ettevõtete käive moodustab 7% SKP-st.

Lisainfot Hispaania Elektroonika, IT ja Telecom ettevõtete Assotsiatsiooni kodulehelt: http://www.ametic.es/.

Toiduainetetööstus on Hispaania üks elujõulisemaid tööstusharusid. Hispaania on maailma kolmas veinitootja ja suuruselt teine oliiviõlitootja. Euroopas ollakse kolmandal kohal õlletootmise poolest. Tähtsal kohal on ka kalatööstus. Toiduainetetööstuses on peamiselt tegevad väikesed, alla  10 töötajaga ettevõtted. 2011. aastal moodustas toidukaupade eksport kogu ekspordist 14,8%. Eestis on Hispaania toiduainetetööstus esindatud aastast 2004, mil oma esinduse avas Hispaania suurte toiduainetetööstuste ühisesindus "Calidalia".

Lisainfot leiab Hispaania Toidu- ja Joogitööstusettevõtete Föderatsiooni (http://www.fiab.es/) ja Hispaania Köögiviljade, Puuviljade, Lillede ja Elustaimede Tootjate-Eksportijate Assotsiatsioonide Föderatsiooni kodulehtedelt (http://www.fepex.es/).

Tekstiilitööstuse toodang on viimastel aastatel vähenenud seoses üldiste arengutega maailmaturul (tekstiilikaubanduse liberaliseerimine, väiksemate tootmiskuludega maade toodangu pealetung). Suurim tekstiilitööstuse ettevõte on Inditex S.A (Zara). Hispaania rõivatööstuse tuntuimad kaubamärgid Zara, Mango, Estradivarius ja Bershka on esindatud ka Eestis.

Lisainfot: http://www.consejointertextil.com/

Biotehnoloogia sektor on üks kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid Hispaanias. Kõige arenenum ala biotehnoloogia sektoris on biomeditsiin. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 213 ettevõtet, mis tegutsevad tervishoiusektoris, toiduainetetööstuses ja  keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted, mis on koondunud Madridi, Kataloonia ja Valencia ümbrusse.

Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku Biotehnoloogiakeskuse (http://www.cnb.csic.es/index.php/es/) ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni (http://www.asebio.com/es/index.cfm) veebilehed.

Lisainfot ärivõimalustest– biomeditsiini sektoris:
http://www.interes.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261749_6279208_0,00.html

Alternatiivenergeetika - taastuvenergiate tootmise arengule pööravad suurt tähelepanu nii keskvalitsus kui ka piirkondlikud võimud, püüdes luua ettevõtetele võimalikult soodsat tegutsemiskeskkonda. Ettevõtted on koondunud Hispaania Taastuvenergia Tootjate Assotsiatsiooni (http://www.appa.es/). Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja ja neljas päikeseenergia tootmisel. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja.

Lisainfot: http://www.renovablesmadeinspain.com/index/len/en/

http://www.interes.org/icex/cda/controller/interes/0,5464,5322992_6261773_6279208_0,00.html

Põllumajandus, kalandus ja metsandus

Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust väga suure osa. Põllumajanduse kogutoodangust ligi poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Kalastamine on oluline Atlandi rannikul – Galicias, Astuurias, Kantaabrias, aga ka Vahemerel.

Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.

Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Seetõttu impordib Hispaania suurema osa tööstuses vajaminevast puidust. Huvi tuntakse ka Eesti puidu ja puidust valmistatud toodete vastu, kuigi viimasel ajal on hinna poolest konkurentsivõimelisemad Ukraina ja Poola ettevõtted.

Infrastruktuur

Lennundus - Hispaania on oluline sõlmpunkt Ladina-Ameerika ja Euroopa vahel. Riigis on 49 lennuvälja, sh 28 rahvusvahelist. Suurimad on Madridi, Barcelona ja Palma de Mallorca lennuväljad. Reisijateveo poolest on Hispaania Euroopas kolmandal kohal Suurbritannia ja Saksamaa järel.

Meretransport - Hispaania rannajoone pikkus on 8000 km, mis moodustab peaaegu kolmandiku Euroopa Liidu liikmesriikide rannajoone kogupikkusest. Riigis on 46 rahvusvahelist sadamat. Meritsi liigub 51% ekspordist ja 78% impordist. Sadamad on olulised ka reisijateveo, sh turismi seisukohalt. Kataloonia autonoomse piirkonna presidendi Jordi Pujol’i Eesti visiidi käigus 2001. aasta juunis kirjutati alla Tallinna ja Barcelona sadamate koostööleping. Koostööd meritsi kaubavedude osas teevad ka Gijóni Sadam Astuurias ja Tallinna Sadam.

Raudteetransport - Geograafilisest eripärast sõltuvalt pöörab Hispaania suurt tähelepanu raudteevõrgu väljaarendamisele. Raudteevõrgu kogupikkus on 13 853 km. Suuremate keskuste vahel peavad ühendust ülikiirrongid AVE (Madrid-Sevilla, Madrid-Barcelona, Madrid-Malaga jt. kiirusega kuni 350 km/h) ja Talgo. Tulevikus on kavas Hispaania kiirrongisüsteemi ühendamine Prantsusmaa samalaadsega TGV süsteemiga ja kiirrongi ühenduse loomine Madridi ja Lissaboni vahel. Suurim Hispaania rongioperaator on Renfe (http://www.renfe.com/EN/empresa/index.html).

Maanteetransport - Hispaania maanteedevõrgu kogupikkus on 665 000 kilomeetrit, sellest pea 11 000 km kiirteid. Eesmärk on rajada 15 000 km pikkune kiirteede võrgustik.

Telekommunikatsioon ja infotehnoloogia

Hispaania majapidamistest 67,9%  omab 2011. aasta seisuga internetiühendust, mis on 8% rohkem kui 2010. aastal. 22,3% inimestest kasutavad e-kaubanduse teenuseid. Kõige enam internetiühendusega majapidamisi on Madridis (78%) ja Baleaari saartel (74%).

Lisainfot: http://www.ine.es/prensa/np738.pdf (PDF) (hispaania keeles).

Hispaanias on mitmeid internetiteenust pakkuvaid firmasid, tuntumad neist on Movistar, Orange, Vodafone,  Jazztel.

Dial-up interneti teenus on Hispaanias tasuta ning paigaldatakse telefonipaketiga. Valida on võimalik ADSL või kaabliga ühenduse vahel, kuid tuleb silmas pidada, et mitte terve Hispaania ei võimalda kaabliga ühendust.

Traadita internet on muutunud aina populaarsemaks ning praeguseks on pea igas linnas ka internetikohvikuid, mis võimaldavad interneti kättesaadavust hinnata suhteliselt heaks.

2012. aasta alguse seisuga omavad 97,5% firmadest, kellel on 10 või rohkem töötajat, internetiühendust. Seitse firmat kümnest omab veebilehekülge.

Lisainfot: http://www.ine.es/prensa/np718.pdf (PDF) (hispaania keeles).

Rohkem kasutatakse erinevaid IT lahendusi ettevõtluses Madridis, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras ning tunduvalt vähem Extremadura, Castilla La-Mancha ja Kantaabria piirkonnas. 2011. aastal müüsid oma tooteid või teenuseid läbi interneti 14,2% äridest (75,7% sellest moodustasid majutusteenused). Viimastel aastatel on e-kaubanduse ning ka üldise internetikasutuse osakaal kõvasti suurenenud ning sama tendentsi jätkumist oodata ka tulevikus.

Vaata lisaks: http://www.ametic.es/
 

Viimati uuendatud: 1. August 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.