Eesti soovib Serbiale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist juba veebruaris

23.01.2012 | 18:04

Uudis

Nr 15-E
 

Tänasel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Brüsselis arutati Serbia saamist EL-i kandidaatriigiks, otsustati kehtestada Iraanile täiendavad sanktsioonid, vaeti Lähis-Ida rahuprotsessi hetkeseisu ning olukorda Süürias, Birmas/Myanmaris ja Valgevenes.

Eestit nõukogul esindanud suursaadik EL-i juures Matti Maasikas ütles, et Euroopa Liidu laienemisega edasiminek sõltub kõikide osaliste pingutustest ja kokkulepitud tingimustest kinnipidamisest. „Me hindame Serbia edu reformide läbiviimisel ja leiame, et Euroopa Liidul on aeg teha omapoolne samm ning anda Serbiale kandidaatriigi staatus juba veebruari üldasjade nõukogul. Nii tunnustaksime Serbia edasiliikumist nende Euroopa-teel ning ajastus arvestaks ka Serbias hetkel võimuloleva valitsuse Euroopa-meelsust,“ selgitas Maasikas. „Suhete parandamine Kosovoga jääb aga seejuures eelduseks, ootame, et Euroopa Liidu vahendatav dialoog kahe riigi vahel jätkuks,“ lisas ta.

Lähis-Ida rahuprotsessiga seonduvalt toetab Eesti tugeva sõnumi saatmist mõlemale poolele. Iisrael ja Palestiina peavad mõlemad täitma eelnevalt võetud kohustusi ja jätkama läbirääkimisi, et jõuda kokkulepitud lahenduseni vastavalt rahuneliku seatud kavale. Eesti tunnustab Jordaania pingutusi Iisraeli ja Palestiina läbirääkimiste edendamisel ning peab vajalikuks Euroopa Liidu tugevat toetust Jordaaniale vahendajana.

Olukorra kohta Süürias nenditi, et see on jätkuvalt väga murettekitav ning arutati võimalusi, kuidas Euroopa Liit saaks selle muutumisele kaasa aidata. Tapmised peavad lõppema ja humanitaarabi kättesaadavus paranema. Euroopa Liit mõistab hukka Bashar al-Assadi režiimi ja toetab Araabia Liiga rolli kriisi lahendamisel. Ka Euroopa Liit peab jätkama surve avaldamist Süüriale.

Seevastu arengud Birmas/Myanmaris on paremuse poole liikuvad. Opositsiooniparteil võimaldatakse osaleda valimistel ning osa poliitvange on vabastatud. Seetõttu võeti tänasel Euroopa Liidu välisasjade nõukogul suund piiravate meetmete leevendamisele ning ollakse valmis ka sanktsioone üle vaatama.

Põgusalt peatuti Valgevene keerulisel poliitilisel ja inimõiguste olukorral. „Euroopa Liit peab jätkama oma kahetasandilist poliitikat, kus ühelt poolt rakendatakse režiimi mõjutamiseks sanktsioone ja teisalt toetatakse Valgevene demokraatlikke jõude,“ sõnas Matti Maasikas. Valgevene ei ole ainult Euroopa Liidu mure, vaid puudutab ka meie idanaabreid, mistõttu EL peaks sel teemal rääkima samuti oma idapartneritega. Ametlik Valgevene arutelu toimub järgmisel välisasjade nõukogul.


Lähem info:
Helen Ennok, Eesti EL-i esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57

 

 

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
[email protected]