Välisminister Urmas Paeti sõnavõtt EL Läänemere strateegia konverentsil

18.01.2012 | 00:00

Uudis

18. jaanuaril 2012
Tallinna Ülikoolis

Head koosolijad

Üleskutsetel olla lisaks eestlastele ka eurooplased on meie kultuuri- ja poliitikaloos üpris pikk ja huvitav ajalugu. Palju napim ja hüplikum on meie ühiskonnas aga mõttevahetuse selle üle, mis jääb sinna vahele. Mõnikord jääb mulje et meie identiteediotsingud piirduvadki valdavalt nende kahe tasandiga. Aga ometi on ju olnud Balti keti aegade solidaarsustunne Läti ja Leeduga, on olnud ettepanekud liitriigi loomisest Soomega, on olnud vaidlused üleskutse peale saada igavaks põhjamaaks ja nii edasi. On ka olnud minu arvates ebatäpseid arvamusi, et Eesti ei panustavat suhetele oma lähinaabritega ning et see olevat lausa julgeolekurisk.

Midagi on siin lahti pildiga avalikkuses. Informatsiooni oleks nagu küllaga - kõikvõimalikke koostööformaate ja üritusi on rohkesti ja info nende kohta on lahkesti saadaval. Arvan, et eelseisval aastal võiksime teha suure sammu edasi Eesti regionaalse koostöö, samuti piirkondliku poliitika ja identiteedi küsimuste laiemas plaanis ühiskonnas selgemaks rääkimisel. Aastal 2014 on Eesti 3 Balti riigi koostöö, Põhja-Balti 8 riigi koostöö ja aasta teisest poolest ka Läänemeremaade Nõukogu eesistuja. See annab meile nii suured võimalused kui nõuab ka suurt tööd ettevalmistamisel, muuhulgas silmas pidades EL Läänemere strateegia kiirenevat arengut ja mõju muudele koostöövormidele.

Regionaalsel tasandil on kindlasti oma osa meie riigi julgeolekupoliitikas ja näiteks 3 Balti riigi koostöös on see valdkond üks edukamaid ja olulisemaid. Julgeolekuasjades vahetatakse mõtteid ja tehakse koostööd ka Põhja-Balti raamistikus. Samas on siiski selge, et meie julgeoleku tagamisel on esmatähtis koostöö NATO laiemas raamistikus, kasvab ka Euroopa Liidu tähendus. Piirkondlik koostöö ei saa neid rolle asendada, aga samas loomulikult on tihedam koostöö ja stabiilsus regionaalses ulatuses toetavad. Mõnikord püütakse luua muljet et meil oleks võimalik valida kas tagada julgeolekut transatlantiliste ja EL sidemete või hoopis regionaalse koostöö kaudu. Sellist valikut meie geograafilises asukohas ei ole.

Majandusliku ning muu koostööga oma piirkonnas on Eesti paljude näitajate järgi üsna sügavalt hõlmatud. Eesti ekspordist läks 2011.aasta esimese 11 kuuga Balti riikidesse 12 protsenti, Põhjamaadesse 37 protsenti ja Läänemere piirkonda kokku sh Venemaa, Norra ja Island 66 protsenti. See on väga kõrge integreerituse aste võttes arvesse, et Eesti ekspordi suhe rahvuslikku koguprodukti on üpris kõrge. Impordis on piirkondlik seos veelgi tugevam ja ulatus samal perioodil lausa ligemale 71 protsendini Läänemere piirkonna peale kokku. Meie suurimad väliskaubanduspartnerid ongi meie lähedal ja nende osakaal nii suur et vaevalt need numbrid kunagi enam palju kõrgemale tõusevad. Eesti eripära on see- juures just Põhjamaade kõrge osakaal väliskaubanduspartneritena.

Analoogiliselt võime analüüsida välisinvesteeringute liikumist. Eestisse tehtud välisinvesteeringutest oli mullu suvise seisuga 3 protsenti Balti riikidest, 64 protsenti Põhjamaadest ning kokku Läänemere piirkonna riikidest ligemale 73 protsenti. Seejuures iseloomustab Eestit üks piirkonna kõrgemaid välisinvesteeringute tasemeid rahvusliku kogusprodukti suhtes. Mahulised numbrid on muljetavaldavad- meile on tehtud 13 miljardi euro ulatuses väliskapitali mahutusi ja sellest 4,3 miljardi ulatuses Rootsist ning 3,1 miljardi eest Soomest. Edukusest välisinvesteeringute saamisel sõltub paljuski meie majanduse üldine käekäik. Ka Eesti ise investeerib ning taas valdavalt naabrite juures- mullu suvise seisuga 4,7 miljardist eurost Eesti kapitalimahutustest välismaale tuli 1,5 miljardit Leedu ja 1,2 miljardit Läti peale. Vaatamata sellistele muljetavaldavatele numbritele ei ole olukord aga kaugeltki nii hea kui tahaks - kaubavahetuses avaldab suurt mõju suhteliselt madala tehnoloogilise tasemega alltöövõtt, investeeringutes samuti.

Kui välispoliitilisi kohtumisi loetledes või majanduses on arvudega lihtne pilti luua, siis sellistes valdkondades nagu kultuur, teadus ja sotsiaalteemad pole see lihtne. Aga üldine pilt on sarnane- meil on üsna palju kontakte, külaskäike, mõttevahetusi. Õppurite, õppejõudude ja teadlaste mobiilsus kasvab. Vähem on aga koostööd mingite konkreetsete ülesannete üheskoos lahendamisel. Tervikuna on Eesti EL erinevaid finantsinstrumente üsnagi edukalt kasutanud, nüüd on uue eelarveraamistiku vahendite kasutamise Eesti kava ettevalmistamisel vaja tõhusamalt katta ka regionaalse koostöö vajadused.

Seega on käes aeg panustada nii mõtte kui teoga erinevate piirkondliku koostöö formaatide arendamisesse, nähes paremini nende võimalusi ning eripärasid ja taotledes üha tõsisemaid praktilisi tulemusi. Eesti osaleb terves reas piirkondliku koostöö formaatides - Balti 3 riigi koostöö, Põhja-Balti 8 koostöö, Läänemeremaade Nõukogu, EL Põhjamõõde ja viimasena uusim, kuid suure potentsiaaliga EL Läänemere strateegia. Paiknemine Läänemere ääres ei tähenda veel et siinsed riigid näeksid end üheselt - Saksamaa ja Poola räägivad näiteks enda Kesk-Euroopa identiteedist ja pole pidanud Läänemere suunda esmaseks. Põhjamaad panustavad ka Arktika Nõukogus ning Barentsi koostöös. Erinevatel riikidel on erinevad poliitilised rõhuasetused formaatide osas- on ju üldteada Soome aktiivne roll EL Põhjamõõtme juures ja Poola huvi Weimari koostöös Saksamaa ja Prantsusmaaga.

Riike ja töösuundi on üsna palju ja seetõttu oleks ilmselt liiga raske kui mitte võimatu saavutada mingit püsivat, ranget ja ülimalt tõhusat süsteemi, pigem peakski lähtuma formaatide tänasest paljususest ja nende arengust vastavalt osaliste panustamisele. Läänemere strateegia taotleb Läänemere puhtust, piirkonna riikide paremat sidusust ning heaolu kasvu- sarnaseid eesmärke seatakse ka muudes formaatides. Praegu käib arutelusid selle üle, milline on erinevate piirkonna koostööstruktuuride tulevik, neid liidetakse ja muudetakse igatsorti mõtteskeemide raames. Pole tekkinud midagi sellist et kõik üheskoos ütleksid -- see ongi too ideaal. Seega peaksime täna panustama kõigi võimaluste ärakasutamisele, altpoolt tulevate algatuste võistlusele erinevates koostööformaatides.

Balti 3 riigi koostöös on aastate jooksul tehtud mitmeid reforme ja nende suund on olnud töö keskendamine just peamistele, ühist tegevust nõudvatele valdkondadele nagu riigikaitse, energia, transport. Balti Ministrite Nõukogu struktuure annab veelgi kaasajastada. Loodame et 3 riigi parlamendid leiavad tee Balti Assamblee remondiks- täna on meie Riigikogu arvates selle tegevus nõrgalt seotud rahvusparlamentide päevakorraga ning liiga deklaratiivne.

Põhja-Balti koostöös on käimas otsingud edasiminekuks ja kindlasti on siin hea alus Birkavs-Gade raport aastast 2010 mis esitab terve rea praktilisi ettepanekuid. Selles pakutust võiks elluviimise käigus teha ka enamat, seejuures on vaja taas märkida vajadust hakata Eesti ja muude Balti riikide poolt enam panustama oma vahenditega. Me jälgime huviga loomulikult ka Põhjamaade Nõukogus arenevaid mõttevahetusi selle töö kaasajastamise osas. Põhja-Balti majandussuhted on üsna tihedad, kuid majanduste põhjalikust integreeritusest veel vara rääkida. On olnud ka tagasilööke, kus mõned Põhjamaade firmad on välja tõmbunud oma projektidest Läänemere idakaldal. Algne hoog on paiguti raugenud kohalike omavalitsuste koostöö vallas, kus kriisiaja rahanappuse mõjul on samuti tagasilööke.

Oma 20 aastapäeva tähistav Läänemeremaade Nõukogu on viimastel aastatel lähenemisi muutnud ja käsitab end eelkõige foorumina erinevate koostöövõrgustike kohal, eelkõige projektipõhise ühendusena. Paljudele on tähtis et LMN korraldab foorumeid kus Venemaa eri tasemete esindajatega on võimalik kontakte sisse seada. Edukamad valdkonnad on üha selgemini nähtavad- eelkõige Läänemere puhtuse ja õnnetuste vältimise teemad. Otsest kasu on kasvanud koostööst võitluses kuritegevusega, eriti selle piiriüleste vormidega. Inimkaubanduse ohtude teadlikkuse tõstmine ja ohvriabi andmise kvaliteedi ühtlustamine piirkonnas on aastate pikku olnud selle koostöö oluline osa. Taas läbimõtestamist vajab energeetikakoostöö tulevik Nõukogu raames - teema tähtsust rõhutab selle arutamine LMN välisministrite kohtumisel Saksamaal Plönis veebruaris.

Euroopa Liidu Põhjamõõtmes on saavutatud edu keskkonnavallas. Nüüd on kasvanud aktiivsus ka muudes tegevussuundades kuid samaväärset progressi muudes valdkondades pole kerge saavutada. Just Põhjamõõtme ja Läänemeremaade Nõukogu vahel on mitmeid selgitamist vajavaid tööjaotusküsimusi.

Nüüd aga põhjalikumalt EL Läänemere strateegiast. Arvestades osaliste ja valdkondade rohkust ja seda, et tegemist on olnud EL esimese makroregionaalse strateegiaga, pole üllatav, et nö täiskiiruse saavutamine on võtnud aega.

Novembris võttis strateegia kohta vastu järeldused Euroopa Liidu Nõukogu. Nende alus oli Komisjoni suvine raport Läänemere strateegia edenemisest. Järeldustes tunnustatakse strateegia elluviimisel tehtut ning märgitakse vajadust muuta see tõhusamaks ning enam tulemustele suunatumaks. Selleks on vajalik kõigi võimutasemete poliitiline toetus ja territoriaalse aspekti jälgimine erinevate EL poliitikate raames. Nõukogu kinnitas vajadust järgmise EL eelarveperioodi kavandamisel arvestada strateegiaga kõigil tasmetel ja valdkondades. Järeldustes kutsutakse Euroopa Komisjoni suurendama oma panust strateegia elluviimisesse. Ühtlasi märgitakse järeldustes taas kolme ei põhimõtet- ei uusi EL fonde, ei täiendavaid EL lisastruktuure ja ei uut EL seadusandlust. Nõukogu kutsub üles looma paremaid sidemeid Läänemere strateegia peamiste panustajate ja erinevate finantsvahendite administreerijate vahel. Selle taustal on tõsiasi et projektide rahastamisel on seni kasutatud vaid umbes iga seitsmendat võimalikku EL rahastamisinstrumenti. Just selle eesmärgi saavutamiseks on oluline et järeldustes ette nähtud strateegia tegevuskava uuendamine toimuks kiiresti ja viidaks lõpule selle aasta suvel. Tegevuskava ülevaatamine peab andma meile olukorra, kus vähese perspektiiviga või napi huviga kavad piisavalt vara jäetakse kõrvale ning keskendutakse eelkõige neile projektidele kus on näha selget perspektiivi. Kokkuvõttes- EL Läänemere strateegia tuleb ette valmistada oma esimeseks tõeliseks finantsperioodiks ja saavutada, et selle vajadused on hästi seostatud 2014-20 uue eelarvelahendusega.

Strateegia edu hakatakse analüüsima Komisjoni raporti alusel iga 2 aasta tagant so järgmine kord 2013. aastal, siis vaadatakse üle kõik makroregionaalsete strateegiate osas tehtav. Teatavasti on alates 2011.aastast olemas ka EL Doonau strateegia, mõtted liiguvad veel uute loomise suunas. Nõukogu seadis ülesande töötada välja indikaatorid, et paremini mõista strateegia tulemuslikkust- vastav töö käib.

Nõukogu osutas vajadusele tugevdada strateegia tutvustamist avalikkusele ja luua võimalusi uute panustajate kaasamiseks. Nõukogu toetas strateegia aastafoorumi pidamist- viimati leidis see aset oktoobris Gdanskis kõrvuti Läänemeremaade Nõukogu raames toimuva Läänemere Arengufoorumiga. Rohkearvulise osavõtuga foorum annab häid võimalusi nii arutlusteks kui uute kontaktide leidmiseks. Osavõtt Eestist võiks aktiivsem olla. Järgmine võimalus selleks on tänavusel foorumil Taanis.

Teatavasti on Eesti juhtriik Läänemere strateegia 15-st prioriteetsest valdkonnast ühe osas- siseturu temaatikas, täpsema formuleeringuga kõrvaldada tõkked siseturu arengule Läänemere piirkonnas kaasa arvatud koostöö parandamine tolli ja maksude valdkonnas. Me oleme täitnud oma kitsas mõttes koordinaatorirolli – veab seda tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samas tahaksime loomulikult saavutada enam ja see tähendab mitte üksnes koordinatsiooni, vaid ka meie poolset algatuslikkust.

Siseturu ning eriti digitaalse siseturu temaatika on EL päevakorras praegu olulisel kohal ja seega tekib siin uusi eurootsuseid üsna palju. Oluline on need otsused meie piirkonnas kiiresti ellu viia. Me pole ju endiselt rahul, et äriringkondade tegevust naabrite juures takistavad rohked tülikad regulatsioonid. Piirkonna riikides on kohati raske registreerida uut ettevõtet. Väga palju on probleeme ehituslubade saamisega, mis on keeruline ning võtab palju aega. Isegi selline asi nagu elektritarbijaks saamine võtab palju aega. Maailmapanga ja IFC Doing Business indeksi kohaselt võtab ehitusloa saamine strateegia riikides aega tähtsaimas majanduskeskuses 66 kuni 301 päeva, elektri saamine ettevõttele 17 kuni 148 päeva. Näiteks ehituslubade osas võiksime teistelt ilmselt õppida, kuna Eestis on need perioodid raporti kohaselt üsna pikad.

Nende kõrval on aga ka mitteformaalsed tõkked - Eestist vaadates umbusk meie majanduse suhtes, tunnustatud maksesüsteemide kartus klientide ees Läänemere idakaldalt ja nii edasi. Nende kartuste ületamise nimel töötavad reas piirkonna riikides meie majandusdiplomaadid ja EAS-i esindajad. Kuid ka siin on veel palju teha - oma panuse saavad anda ka kohalikud omavalitsused kasutades erinevaid kontakte ja projekte.

Palju kasu saab tuua meie koordineeritava valdkonna MKM poolt veetav piiriülese digitaalse identifitseerimise lipuprojekt. Ka selles vallas on palju tõkkeid ja erinevaid lähenemisi. Kui sageli arvatakse, et Eestis on regulatsioon lõdvem ja liberaalsem, siis näiteks antud valdkonnas on meie ID kaardile tuginevad lahendused tihti palju suuremate turvalisustasemetega kui mõnes teises riigis kasutatav identifitseerimine.

Paljud Läänemere strateegia olulised teemad on seotud keskkonnaga- nii Läänemere seisundi parandamisega kui muude küsimustega. Tähtsaim toimija on selles valdkonnas Helcom, mille tegevus on tihedalt nüüd integreeritud Läänemeremaade Nõukogu raamidesse. Tuleb märkida, et neis asjades nähakse enamasti ikka koormaid ja piiranguid, vähem aga võimalusi. Ometi on keskkonnatehnika- ja tehnoloogia valdkonnad, kus meie äriringkondadel oleks võimalus leida täiendavaid tegevusvõimalusi nii koduturul kui väljapool.

Uue Euroopa eelarvekava oluline element on suurte summade suunamine liikmesriike ühendava taristu arendamisele. Rail Baltic-ust ja muudest projektidest räägitakse üsna palju, samas ei ole täna näha veel omavalitsuste ja äriringkondade selget huvi ja võimaluste otsimist projektist kasu saama hakata ja seda oma majanduskavadega siduda, sealhulgas Läänemere strateegia võimalusi kasutades.

Või võtame olulised strateegia töösuunad seoses mereliikluse ohutuse parandamisega - see on ju samuti nii väljaminekud kui võimalused meie firmadele ja teadlastele. Samal lainel jätkates - energia kokkuhoid, mis täna omavalitsustele väga oluline teema. Jällegi võimalused edukaid lahendusi erinevate projektide raames mujal kasutada, sealhulgas kaasates erasektorit.
Läänemere strateegia on väga kompleksne ettevõtmine ja see paneb neile vähestele inimestele, kes Eesti väikeses riigiaparaadis sellega tegelevad, suure koormuse. Täiesti õigustatud on olnud ka küsimus Euroopa Komisjoni tehnilisest abist seda näiteks just prioriteetsete valdkondade koordinaatoritele. Mõningaid vahendeid on Komisjon ja Euroopa Parlament saanud eraldada aga see teema päris laualt ära ei ole. Usun et vaatamata “ei uuele rahale” põhimõttele on siin mingeid edasisi samme vaja kaaluda, et lahendus oleks süsteemsem ja jätkusuutlikum.

Läänemere strateegia alles kogub hoogu ja seetõttu on nii suur tähelepanu korralduslikule poolele ning finantseerimisele üsna loomulik. Kuid edu saavutamiseks on peamine ikkagi töö projektidega. Kusjuures vajame kahepoolset lähenemist- ühelt poolt nö altpoolt tulevad ideed erinevatest projektidest, teisalt aga on siiski vaja Komisjoni ja liikmesriikide teatud sihiseadmisi et strateegia oleks hästi integreeritud EL2020, rahvuslike reformikavadega jne. Eriti oluline on siinkohal ka võimalike partneritega arvestamine teistes strateegia riikides, kontaktid vastavate valdkondade prioriteetvaldkonna koordinaatoritega. Igapäevased mured keerulises majandusolukorras nõuavad loomulikult palju tähelepanu kuid perspektiivitunnet peab olema, seda ka kaasfinantseerimistele mõeldes. Ministeeriumites LMS-i eest vastutavad inimesed saavad kindlasti abiks olla.

Soovin sisukaid arupidamisi omavalitsuste ja ülikoolide temaatika arutamisel, sarnaselt vajavad mõttetööd ka muud valdkonnad. Igal juhul tänu korraldajatele.

Tänan kuulamast