Eesti headusest arvude keeles

19.01.2012 | 09:25

Uudis

Eesti Päevaleht 19. jaanuar 2012
Urmas Paet, välisminister

Me Eestis teame ise päris hästi, mis on meie ühiskonna puudused ja tugevused ning mida saab ja tuleb paremini teha. Seetõttu kiputaksegi Eestis endas Eesti olukorda ja positsiooni ühes või teises valdkonnas mõnikord subjektiivselt kahtluse alla panema ja naeruvääristamagi.

Hinnanguid teistele ühiskondadele anname me ennekõike välise vaatluse põhjal ja mõnikord võtame abiks usaldusväärsete sõltumatute hindajate kokkupandud edetabelid. Nii teevad ka teised meiega. Kui midagi muud neist pingeridadest ei tulene, siis kaks järeldust ometi: vaatamata igapäevastele muredele on Eestil läinud hästi, aga samal ajal on veel ruumi liikuda edasi, nii et Eesti ühiskond seda ka selgelt tunnetaks ega alahindaks. On palju asju, mida me peame Eestis täiesti loomulikuks, kuid millest suur osa maailma elanikest saab vaid unistada.

Neist olulisemateks pean ma kõikvõimalikke vabadusi: sõna- ja mõttevabadust ning sellest tulenevat hirmutundmise mittevajalikkust. Eesti liigitub maailmas vabade riikide hulka, kus on tagatud nii inimeste poliitilised õigused kui ka kodanikuvabadused, sealhulgas ajakirjandusvabadus.

Freedom House’i 2011. aasta vabaduse uuring liigitab riike vabaduse ulatuse järgi – poliitilised õigused ja kodanikuvabadused – reitinguga 1–7, kusjuures 1 on kõrgeim ja 7 madalaim. Eesti liigitub täiesti vabade riikide hulka: maksimaalne reiting 1 nii poliitiliste õiguste kui ka kodanikuvabaduste osas.

Eraldi hindab Freedom House ajakirjandusvabadust ja Eesti on vaba ajakirjandusega maa. 196 riigi hulgas on Eesti 23. kohal. Näiteks Suurbritannia, Kanada ja Tšehhi jagavad 26. kohta, Leedu on 36., Läti 54., Venemaa 173. ja Hiina 184. kohal. Ajakirja Economist Intelligence Unit demokraatia uuringu kohaselt on Eesti demokraatia arengutasemelt maailmas 33. kohal kohe Prantsusmaa ja Sloveenia järel. Leedu on 41. ja Läti 48. kohal. Esimesed neli on Norra, Island, Taani ja Rootsi. Venemaa on 107. ja Hiina 136. kohal. Heritage Foundationi selle aasta uuringu järgi on Eesti internetivabaduse poolest maailmas esikohal ning Eestile järgnevad USA ja Saksamaa.

Transparency Internationali uuringu järgi, mis mõõtis ühiskonna läbipaistvusele vastanduvat korruptsiooni tajumise taset, on Eesti 26. kohal, olles sellega kõige läbipaistvam nn uus Euroopa Liidu liikmesriik. Läbipaistvaim riik on Taani, Soome on 4., Rootsi 5., USA 22., Prantsusmaa 25., Leedu 46., Läti 59. ja Venemaa 154. kohal.

Majandusvabaduse poolest on Eesti maailmas 14. ja konkurentsivõime poolest 33. kohal, olles sellega Euroopa Liiduga 2004. aastal või hiljem liitunud riikide liider. Eestis esineb küll Põhjamaade ja Saksamaaga võrreldes rohkem varanduslikku kihistumist, kuid selle tase ei ole kõrgem kui mitmes teises Lääne-Euroopa riigis.

World Economic Forumi maailma maade konkurentsivõime edetabeli järgi on Eesti maailmas konkurentsivõimelt 33. kohal, olles sellega kõige konkurentsivõimelisem uus Euroopa Liidu liikmesriik. Euroopa Liidus on Eesti 12. kohal. Maailma kõige konkurentsivõimelisem riik on Šveits, järgnevad Rootsi, Singapur, USA, Saksamaa, Jaapan ja Soome.

Kui vaadata sissetulekute ebavõrdsuse taset, siis perekondade sissetulekute jaotust mõõtva Gini indeksi järgi, kus 0 tähendab täielikku võrdsust ja 100 täielikku ebavõrdsust, on Eestis sissetulekute ebavõrdsuse tase 31,3. Võrdluseks: Norras on see 25, Soomes 26,8, Saksamaal 27. Eestist kõrgem on kõnealune indeks näiteks Prantsusmaal 32,7, Suurbritannias 34, Poolas 34,2, Leedus 37,6, Lätis 35,7.

ÜRO arenguprogrammi inimarengu raporti kohaselt on Eesti inimarengu tasemelt maailmas 34. kohal, kuuludes väga kõrge inimarengu tasemega riikide hulka. ÜRO analüüsi kohaselt on inimarengu seisukohalt maailma kõrgeima inimarengu tasemega riik Norra. Rootsi on 10., Soome 22., Leedu 40. ja Läti 43. kohal.

Selline on eri hindajate keel selle mõõdupuu järgi, millega mõõdetakse suurt osa maailma riikidest. Eestil ei ole põhjust häbeneda ega ka arvata, et paremini enam ei saa. Saab küll ja seda saavad toetada nii kindlustunne oma sõbraliku ühiskonna ja riigi suhtes kui ka suhtumine kaasinimestesse ja ikka ka iseendasse.

Hoolimata neist päris headest hinnangutest ja arvudest on peamine siiski see, kui hästi igaüks meist end Eestis tunneb, ja seda on võimatu arvude keeles täiuslikult mõõta.

Igapäevase märkamise ning avatud ja empaatilisema suhtumisega saaksime kõik ühiskonnasisest elukvaliteeti veelgi tõsta. Selleks on olemas kõik vabadustest tulenevad võimalused, millele lisandub tore tõsiasi, et meie riik on mugavalt ja sõbralikult väike. Seega ei peaks siin jääma kohta tuimusele ja ükskõiksusele. Eesti-suguses riigis ei tohiks ükski tõeline hädaline tähelepanu alt välja jääda. Selle vältimiseks on näiteks hoomatava suurusega omavalitsused, kelle peaeesmärk on seista hea kõigi oma kogukonna liikmete eest. Eesti on päris hea paik siin ärevas maailmas ja siinse meeleolu saame luua ikka ennekõike ise, arvestades seda vabaduste määra ja arengukiirust, mille meie ühiskond üheskoos on saavutanud.