You are here

Üldine soodustuste süsteem (GSP) kaubavahetuse edendamiseks arenguriikidega

Kaubandus on üks efektiivsemaid arenguinstrumente. Tihedam kaubavahetus arenguriikidega suurendab nende sissetulekuid ekspordist, aitab kaasa tööstuse arengule ja majanduse mitmekesistumisele. Klassikaline vahend kaubanduse hoogustamiseks on tollisoodustuste tegemine. Madalamad tollitariifid on importijatele stiimuliks tuua sisse enam kaupu sealt, kus neid saab odavama hinnaga, mis omakorda annab soodussüsteemi alla kuuluvatele arenguriikidele võimaluse osaleda aktiivsemalt maailmaturu konkurentsis.

Ajalugu

1968. aastal tegi ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) ettepaneku luua üldine soodustuste süsteem (Generalized System of Preferences, edaspidi GSP),  mille raames kohaldavad arenenud tööstusriigid ühepoolset soodustollimaksu vähem arenenud riikidest pärinevale kaubale. Vastuvõetud resolutsiooni kohaselt on soodustussüsteemi eesmärgid eelkõige:

  1. suurendada vähem­arenenud riikide ekspordist saadavaid tulusid;
  2. edendada nende riikide industrialiseerimist;
  3. kiirendada nende riikide majandusarengut.

Iga riik kehtestab oma individuaalse süsteemi - kaupade loetelu, millele soodustust antakse ja soodustuste ulatuse. Soodustus väljendub enamasti enamsoodustusrežiimi (MFN) tollitariifi alandamises teatud protsendi võrra kuni tollivaba turulepääsu võimaldamiseni. Soodustuse andmisel järgitakse UNCTAD-is kokku lepitud põhimõtteid, millest olulisemad on:

  • soodustus on ajutise iseloomuga;
  • soodustuse andmine pole siduv kohustus;
  • soodustus on ühepoolne;
  • soodustuse saajatele tagatakse võrdne kohtlemine.

Milliseid riike nimekirjadesse kanda, on soodustuseandja enda otsustada. Üldiselt on soodustuseandjad kehtestanud vähemalt kaks riikide nimekirja, millest ühele (arenguriikidele) rakendatakse osalist tollimaksuvabastust ja teisele (vähem­arenenud riikidele - LDCd) täielikku tollimaksuvabastust.

EL praegune GSP süsteem hakkas kehtima 1. jaanuaril 2006. a. (v.a. GSP+, mis rakendus 2005. a. 1. juulist). Sellele eelnes pikk ja põhjalik süsteemi reformimise protsess, et muuta seda lihtsamaks, läbipaistvamaks ja liberaalsemaks. Samuti olid praeguse süsteemi välja töötamisel olulised aspektid jätkusuutliku arengu soodustamine ja heade valitsemistavade järgimine soodustusi saavate riikide poolt. Iga 3 aasta järel vaadatakse vastava EL Nõukogu määruse (980/2005) alusel läbi selle rakendamine.

GSP süsteem on oluline arenguriikidega kaubavahetuse edendamise mehhanism.  Euroopa Liit on maailma vaesematele riikidele tähtsaim kaubanduspartner - 40% EL impordist tuleb arenguriikidest ning EL tarbib 20% arenguriikide ekspordist. Samuti on Euroopa Liit maailma suurim arenguriikide põllumajandustoodete importija, edestades USAd, Jaapanit ja Kanadat.

Euroopa Liidu uus GSP süsteem

Euroopa Liit rakendab GSP skeemi alates 1971. aastast.

Uue GSP määruse võttis EL vastu 31. oktoobril 2012. Süsteemiga kohanemiseks oli antud aasta ning uus GSP jõustus 1. jaanuaril 2014 Euroopa Parlamendi ja Ülemkogu määruse 978/2012 alusel. Uue määruse alusel keskendutakse veelgi enam soodustuste andmisele nendele riikidele, kes seda tõepoolest vajavad. Soovitakse vähendada soodustuse saajate ringi ja lihtsustada GSP+ režiimi taotlemise korda.

Uue süsteemi peamised erinevused eelmisega võrreldes:

  • enamsoodustussüsteem ei kehti enam riikidele, mis
    • omavad vähemalt sama vaba juurdepääsu ELi kui GSP puhul (näiteks on ELiga sõlmitud vabakaubandusleping),
    • on Maailmapanga arvestuse alusel saavutanud elaniku kohta kõrge või üle keskmise sissetuleku taseme,
    • on meretagused rigid ja piirkonnad (overseas countries and territories –  OCTs), millel on arenenud riikide turgudele pääsemiseks sõlmitud alternatiivsed kokkulepped;
  • tugevdatakse stiimuleid, mis ajendavad läbi GSP+ süsteemi austama põhilisi inim- ja töötaja õigusi, keskkonnakaitse standardeid ja hea valitsemise tavasid;
  • tugevdatakse kaubandussoodustuste efektiivsust vähimarenenud riikide jaoks läbi EBA süsteemi;
  • suurendatakse läbipaistvust, ettearvatavust ja stabiilsust. GSPga seotud asjaajamisprotsessid muudetakse lihtsamaks, juriidilised protsessid määratletakse selgemalt ning kriteeriumid objektiivsemalt.

Uus määrus kehtib kümme aastat (välja arvatud EBA, mis ei aegu) ning see vaadatakse üle iga kolme aasta tagant.

 

GSP ja Eesti

 

Eesti hakkas GSPd esmakordselt rakendama alates 1. jaanuarist 2003. aastal. Euroopa Liiduga ühinedes võtsid uued liikmesriigid, sh. Eesti üle Euroopa Liidu kohustused kolmandate riikide ees ning seega ka EL GSP süsteemi.

 

 

Vaata lisaks:

Euroopa Komisjoni Kaubanduse peadirektoraadi kodulehekülg

 

Last updated: 20. February 2017

About Estonia

Get closer acquainted with Estonia, coming here for a visit, studies, business or investments!

Official Estonian Gateway

Get closer acquainted with Estonia and see what are the most important facts and main areas of activity here.

Digital Society

Estonia has
transformed itself into
one of Europe’s business success stories of the last decade, mainly thanks to the sophisticated e-solutions available here.