(Tõlge soome keelest)
Matti Mörttinen, AamulehtiVargsi on möödunud aasta sellest, mil Eesti ja teised Baltimaad liitusid Põhja Atlandi kaitsealliansi NATOga. 29. märts oli meie naabermaale nii mõneski mõttes tähtsam verstapost kui eesseisev volbripäev, mil täitub aasta liitumisest Euroopa Liiduga.
Aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi. Meie naabrid on pidanud harjuma sellega, et ELiga liitumine tähendab nii saamist kui ka andmist.
NATOsse kuulumise kohustustest tahtis uus liikmesriik endale eriti üht, mille ta ka möödunud aasta septembris sai. Nimelt on Eesti nüüd vaateaknaks ning hääletoruks oma lähimale partnerriigile – Soomele, kes ei ole NATO liikmesriik. Praktiliselt tähendab see muuhulgas seda, et Eesti suursaatkond Helsingis teavitab soome meediat sõjalise liidu tegemistest.
* * *
Külma sõja järgne maailm on täis "ma ei oleks 15 aastat tagasi uskunud" –jutte. Siin lisaks veel üks: Ei oleks 15 aastat tagasi uskunud, et 2005. aasta kevadel kuulavad soomlased eestlaste tarkust sellest, kuidas on olla NATOs.
Kuidagi on siis järjestus nüüd ümber pöördunud. Omal ajal oli Soome eestlastele oluliseks õhuauguks läände. Nüüd on vähemalt ühest aspektist saanud Eestist vaatepilu läände soomlastele.
Pisiparadoksi on mõttetu liialdada. Ometi tundub väga kentsakana, et meie lõunanaabrid on meist märgatavalt enam NATO otsuste tegemise juures kui meie. Soome on ikkagi aktiivse rahupartnerlusmaana, kõik liikmesmaad kaasa arvatuna, kõige tähelepandavam panustaja NATO rahvusvahelistesse operatsioonidesse, kui suhestada panused rahvaarvuga.
NATO ei ole aga tähendanud eestlastelegi üksnes pidu. Riigis peetakse pingsat vaidlust kaitsekulutuste tõstmisest kahele protsendile rahvamajanduse kogutoodangust. Sest nii on olulistest liikmekohustustest järeldatud.
Paljud eestlased vaatavad ka oma maa osalemisele Iraagi operatsioonis kui ühele NATO-kohustusele, ehkki sõja alustas Ühendriikide eraldi koondunud blokk. Mitmest küljest võib siis lõunanaabrit pidada NATO eeskujulikuks õpilaseks selles seoses, kus Soomet mainitakse vähemalt aeg-ajalt jätkuvalt ELi "kõvaks tuupijaks".
* * *
Omapoolse kingitusena viib Eesti sõjalisse liitu innukalt kaasa infotehnoloogia võidusõnumi. Elektroonilises demokraatias ja e-valitsuses tegi Tallinn juba eelmisel aastakümnel hüppe maailma tippu ning näitab nüüd oma oskusteavet teistele. Meenub taas, et see pidi ju olema soomlaste keskne oskusteave.
Eestlased kiitlevadki, et NATO liikmeksolemine pakub turge ka riigi ettevõtetele. Meie peame muret tundma siis mitte ainult Hiina-nähtuse pärast, vaid ka selle pärast, et IT-ettevõtetel on Eestis väljavaateid, mida mitteliitunud Soomel pakkuda ei ole.