Euroopa Liit, Julgeolek
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Põhiseaduslik leping
If the proposed European Union constitution is not adopted, further enlargement of the 25-member club to include Turkey and other candidates will be impossible, the head of the socialist group in the European Parlia-ment said. "If the constitution does not come into ef-fect, we remain with the Treaty of Nice, and the whole of Europe agrees that Nice was not sufficient for enlargement," Martin Schulz told. Romania and Bulgaria are due to enter the EU in 2007 and Turkey is seeking membership. (AFP, 04.06)
Europe must avoid an ideological war between free-market capitalism and the welfare state after the rejection of the EU's constitution, Jose Manuel Barroso said. "What we need now is an intelligent synthesis be-tween the market and the state which can help Europe win and not lose in the face of globalisation," he said. “The EU should avoid getting locked into an ideo-logical battle, pitting free-marketeers against those supporting a strong social state, saying neither model offered an answer to the problems Europe is facing.” At their summit in Brussels on June 16-17, EU leaders will discuss how to move forward.(Reuters, 04.06)
France and the Netherlands voted against the new EU constitution earlier this week triggering concerns about the future of Europe's political, economic and monetary union even though the treaty is not linked to the euro. “The French and Dutch votes would not put an end to the common European currency”, Almunia reit-erated. "There is no reason for the political crisis to touch euro: the EU Constitution does not add any-thing to the rules regulating monetary union," Almu-nia said. (Reuters, 04.06)
Jose Manuel Barroso urged EU governments not to take any "unilateral initiatives" over the bloc's constitution crisis before a mid-June summit. In an apparent reference to reports that Britain could decide to suspend plans for a referendum, he said the 25-nation bloc's leaders should do nothing before coming to a joint decision at the June 16-17 summit. (AFP, 01.06)
Lawmakers in new EU member state Latvia on ratified the EU constitution despite the treaty's re-sounding defeat by French and Dutch voters, giving an overwhelming thumbs-up to a text they said would pay dividends to their Baltic state. (AFP, 02.06)
“The Baltic state, which joined the EU and NATO last year and which is one of the fastest-growing econo-mies in Europe, was sending a clear signal to the EU founding members that the constitution itself and EU expansion should continue”, Latvian FM Artis Pabriks said. (Reuters, 02.06)
Majandus
The European Union needs a quick deal on its contested long-term budget to show it is still in business despite Dutch and French referendum blows to its consti-tution, the EU budget commissioner said on Thursday. “We need a deal more than ever. Europe cannot be put on hold," Dalia Grybauskaite told. She voiced concern that an emergency debate on the fate of the proposed constitution would distract EU leaders from discuss-ing the 25-nation bloc's 2007-2013 budget at the June 16-17 summit, making an agreement even more unlikely. EU president Luxembourg made advances to the EU's six main paymasters - Germany, Britain, France, the Neth-erlands, Sweden and Austria - in a new compromise proposal trying to save the budget, diplomats said. (Reuters, 02.06)
Luxembourg PM Jean-Claude Juncker, the warned that failure to agree on a new long-term EU budget this month would turn a difficult political situation into a full-blown crisis. Juncker, who also chairs euro zone finance ministers, said the single currency shared by 12 EU countries had been weakened by the "No" votes to the European constitution in France and the Netherlands but was still overvalued compared to the dollar. (Reuters, 03.06)
Ühine julgeoleku- ja välispoliitika
Europe sought to reassure the US it remains a strong partner on foreign policy, particularly in the Middle East, despite a crisis over the EU's constitution. Since the French and Dutch rejection of the constitution this week, the 25-member bloc's leaders have tried to show the votes would not paralyze the EU and its foreign policy chiefs brought that message to Washington. "These are real, important, serious setbacks," EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. "But at the same time, of course, we continue to work and nothing does prevent us from carry-ing (on) all the important work in cooperation with the U.S… It is our view that a strong and united Europe that is able to act as a global partner with the United States ... will only serve to multiply the forces that are fighting for democ-racy," she said. This year, the two major powers have sought to stress their cooperation as they worked to heal the trans-Atlantic rift caused by the U.S.-led invasion of Iraq, which traditional allies such as France and Germany opposed. The United States has also supported the EU's planned enlargement further eastward as a way of spreading stability in the re-gion and has particularly advocated the inclusion of its military ally, Turkey. Rice said it was "extremely important" that Europe be "outward-looking not inward-looking." (Reuter, 02.06)
Swiss voters looked set to narrowly approve joining the European Union's passport-free "Schengen" zone, re-luctantly bringing the fiercely independent nation a step closer to its European neighbours. The Schengen agreements per-mit free movement between member states by doing away with systematic border checks on individuals. The Treaty of Dub-lin, for its part, regulates and streamlines asylum issues between member states. (Reuters, 05.06)
Vene Balti laevastiku varustamine ei sõltu Leedut läbivast sõjalisest transiidist, kinnitas Venemaa relvajõu-dude tagalaülem kindral Vladimir Isakov. Selleks ülesandeks kasutatakse õhujõudude transpordilennukeid ning Kroonlinna ja Baltiiski vahel liikuvaid abilaevastiku aluseid. Kindral lisas, et kaetakse täielikult mitte ainult laevastiku, vaid ühtlasi ka Ka-liningradi oblastis paiknevate sisevägede ja piirivalveüksuste ning FSB vajadused. (Interfax, 03.06)
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Pärast tõsist tagasilööki põhiseadusliku leppe ratifitseerimisele on nii USA kui ka Suurbritannia meedias ilmunud mitmeid analüüse ja arvamusi liidu tuleviku teemadel. Prantsusmaa “ei” on sundinud tervet Euroopat tekkinud olukorrale väljapääsu otsima. Anne Appelbaumi artikkel käsitleb EL institutsioonide seadustamist ja jõuab järeldusele, et hetkel valit-seb demokraatia defitsiit, mis on alguse saanud liidu esimestest päevadest alates. (Anne Appelbaum, The Washing-ton Post, 01.06) Sellises dramaatilises olukorras toetasid Euroopa ideed ainult enamik professionaale, kõrgharidusega ini-mesi ja pensionäre, ülejäänud seltskond: noored ja töölised olid Põhiseaduslikku leppe vastu. Enamik „ei” ütlejaid oli mures töötuse suurenemise pärast viimase viie aasta jooksul (10,2%), teised olid lihtsalt üleilmastumise vastu. Vaatamata sellele, mis saab edasi president Jacques Chiraci ohtlikust mängust, on ette näha segadust riigi poliitilises ja sotsiaalses süsteemis. (Juhtkiri, The Guardian, 31.05) Tony Blairil seisab ees keeruline ülesanne, lahendada tekkinud olukord positiivselt. Isegi Brüsselis saadakse aru, et Euroopa ei ole võimeline ühel ja samal ajal laienema ja tugevnema. ELi laienemine 2007. aastal nõuab selgust ja lihtsust, et olla tulevikus toimiv. Ei ole mõtet korraldada Suurbritannias referendumit surnud leppe üle. Vaja on uut nägemust Euroopast, mis peaks olema laiem, vabam ja praegusest tugevam. (Juhtkiri, The Times, 03.06)
Aafrika rahaline toetamine on oluline teema, mida hakkavad arutama G8 riigid eelseisval tippkohtumisel Edinburgis. Euroopa ettevõtted jätkavad oma röövlipoliitikat Aafrika nõrkades riikides. Valitsused ühe käega annavad raha ja ettevõtted teisega võtavad selle endale. (Juhtkiri, The Guardian, 03.06)
Saksamaa ja Šveitsi ajakirjandus
Saksakeelne ajakirjandus on suhtunud Prantsusmaa ja Hollandi referendumitulemustesse mitut moodi. Ühed auto-rid leiavad, et on toimunud katastroof, teised jällegi, et EL on alati kriisides vaevelnud ja seeläbi vaid tugevamaks muutunud, ehk “killud toovad õnne”. (Roland Vaubel, Die Welt, 1.06) Igal juhul on tegemist “poliitilise maavärinaga”, millel on otsene mõju ELi tulevikule. Nagu näha, ei huvita laiemat avalikkust saladiplomaatia ning lehmakauplemine, millega ELi polii-tikat edendada on püütud. “Ei” öeldi siiski pigem vormile kui sisule. Prantsusmaal on Euroopat alati kui kaitsevalli vä-lismaailma eest mõistetud. Selline protektsionism muutunud oludes enam ei kehti. Teenustedirektiiv, maksukonku-rents, palgadumpingu hirm, majanduslik liberalism ja konkurents – kõik see on prantslasi tõsiselt ehmatanud. Koguni presi-dent Chirac ei suutnud Iraagi sõja eel oma pahameelt tagasi hoida, kui uued liikmesriigid söandasid Prantsusmaa juhtrolli ELis kahtluse alla seada. Diskussioon Türgi liikmeksastumisest oli viimane tilk karikas. Prantsusmaa valitsus ei ole enam Euroopa mootoriks, vaid pigem piduriks. (Günther Nonnenmacher, FAZ, 31.05) Juhul, kui põhiseaduslik lepe ei jõustu, jääb võimalus võtta sellest välja mõned elemendid ning rakendada neid. Nagu näiteks välisministri institutsioon ja hääletamise reeglistik nõukogus. Ka see vajaks, muidugi, ratifitseerimisprotseduuri liikmesriikides. (Horst Bacia, FAZ, 31.05) ELi laienemine sundis vanu liikmesriike, eriti Prantsusmaad ja Saksamaad, oma senist majanduspoliitikat ümber vaatama. Raskustesse sattunud valitsused süüdistasid oma probleemides kergekäeliselt Brüsselit. Nõrgas majanduskasvus pole aga süüdi ei teenustedirektiiv ega stabiilsuspakt. Põhiseaduslikus leppes ühendati tegelikult nii liberaalsed majanduspõhimõtted kui ka sotsiaalsed põhiõigused. Seega ELi kujutamine “uusliberaalse” kollina on mõnevõrra eksitav. Hollandlased ei sea liberaalse majanduse põhimõtteid kahtluse alla, nendel olid teised motiivid. Nemad peavad end suurimateks ELi rahastajateks. Hirm Euroopa superriigi ees ja rahvusliku identiteedi pärast on Hollandis palju olulisem argument. (Werner Mussler, FAZ, 31.05) Prantslaste “ei” on muutnud põhiseadusliku leppe mõttetuks paberikuhi-laks, ehkki Prantsuse valitsuse jaoks ei ole referendumi tulemused juriidiliselt siduvad. Hollandis otsustati Euroopa, mitte globaliseerumise või valitsuse üle. Paljud hollandlased kardavad, et laienenud Euroopas degradeerub Holland pro-vintsiks. Hiljutised tagasilöögid multikultuurse ühiskonna ülesehitamisel on muutnud hollandlased enesesse sul-gunumaks. (Juhtkiri, FTD, 2.06) Erinevad kriisid läbi aegade on lõppkokkuvõttes aidanud Euroopal kokku kasvada. Kuid pragune kriis on teistsugune. Põhiseaduslik kriis kaasneb siseriiklike kriisidega üle kogu Euroopa. Ratifitsee-rimised algasid nagu hiidlaine, põhiseaduslik lepe aga upub kui kivi. Mingi katastroofiga siiski tegemist pole. Poliitika koos-neb teatavasti persoonidest ja tähtaegadest. 2007. aastal on nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal valimised. Mitte keegi pole Prantsusmaa presidendist ja Saksa kantslerist Euroopat oma rahvuslikes huvides rohkem kuritarvitanud. Euroopa seisab peagi uue ajastu lävel. (Stefan Kornelius, SZ, 3.06) Eestlased tegid targalt, et ei pannud põhiseadusliku leppe ratifit-seerimise tähtaega paika. Nüüd neil polegi seda enam vaja. Ratifitseerimistega jätkamist võib võrrelda kaartide avamisega pärast pokkerimängu. Nüüd on meil võimalus rääkida Euroopast ilma pateetikata. Võimalik on uus al-gus. Kuid mitte praeguste riigijuhtudega. (Moritz Schuller, Der Tagesspiegel, 3.06)
Prantslaste “ei” ei tulnud nüüd küll üllatusena. ELi poliitikud on ise aastaid lamenti löönud “kodanikest kaugenemi-se” probleemile viidates. Nüüd, kus rahvale hääleõigus anti, tuli karta, et tulemus ei lange kokku poliitikute ja ametnike sei-sukohtadega. Prantsusmaal arutleti põhiseadusliku leppe üle nii, nagu ei kusagil mujal. Olenemata tulemusest on seegi juba suur võit, arvab Luksemburgi peaminister Juncker. Tõenäoliselt tuleks kõigile kasuks võtta aeg maha ja mõelda järele, kuhu me jõuda tahame. (Hans-Rudolf Kamer, NZZ, 31.05) Paljude eurooplaste teadvuses välistavad mõisted “Euroopa rahvused” ja “Euroopa” teineteist. See muudab Euroopa rahvad taas vanadeks rivaalideks. Tegemist on arusaa-matusega, eksiarvamusega. Euroopa ei ole sulatuskatel. Euroopa on tegelikult rahvuste arengule kaasaaitav, mitte pidurdav faktor. Euroopa ühinemine on täiesti uuelaadne nähtus, kuid paljud ei ole vabanenud veel “rahvuse” ja “riigi” stampidest Eu-roopa ühiskodust rääkides. Piiriülene Euroopa avalikkus kui nähtus ei eelda rahvuslike kultuuride ja ühiskondade hävimist. Paljusus ja mitmekesisus on lahendus, mitte probleem. Euroopa ei saa sündida rahvusriikide varemetel. (Ulrich Beck, NZZ, 3.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Euroopa põhiseadusliku leppe rahvahääletusele järgnenud nädalal kajastati Prantsusmaal referendumitulemusi mit-mest aspektist, püüti prognoosida võimalikke tulevikustsenaariume nii Prantsusmaa kui ka EL jaoks laiemalt, sest ka Holland sai referendumi tulemuseks “ei”. Arvamusartiklite põhiseisukoht - Prantsusmaa ei jää “ei” tulemusega ELs margi-naalseks nähtuseks - kordus erinevates väljaannetes. Hollandis toimunud referendumi “ei” näitas ilmekalt, et tegemist pole erandliku juhtumiga, Prantsusmaad ei ähvarda oht jääda poliitilisse isolatsiooni. Hoolimata taolisest lohutusest viitab põhi-seadusliku leppe tagasilükkamine kahe riigi poolt kriisile ELs, mida on edaspidi võimatu ignoreerida. Kriis toob välja ühisjooned suure Prantsusmaa ja väikese Hollandi vahel – mõlemat maad vaevab tööpuudus, võimuladvik on silmnähtavalt kaugenenud ühiskonna teistest kihtidest. Hollandi puhul sai mõjukaks teguriks ka immigratsiooni temaatika. Mõlema riigi puhul lükati rahvahääletusel tagasi seni valitsenud visioon Euroopast. (Juhtkiri, Le Figaro, 2.06). EL pole pärast Prantsus-maa ning Hollandi hääletustulemusi surmavalt haavatud, küll aga tuleb kiiresti leida hoopis teistsugused lahendused tulevi-kuks kui seni kavandatud. Üks on selge: Prantsuse-Saksa telg on hetkel ühenduse mootorina vägagi nõrgestatud eeskätt kummagi riigi sisekriiside tõttu. Saksamaa kantsler Gerhard Schröderile ei ennusta praegu keegi enamat kui paari valitsemisekuud, Jacques Chiraci usalduskrediit on kodumaal langenud 24%ni. Ehk nagu kostis hääl Chiraci vastaste leerist: “Pärast 29. maid on selge, et Chirac pole enam see Chirac, tal on rohkem minevikku kui tulevikku”. Euroopa põhi-seadusliku leppe “uinutamiseks” kulus viis aastat, kujunenud kriisist väljatulekuks, eurooplaste usalduse taas-võitmiseks kulub vähemalt sama kaua aega. (Christine Fuvet-Mycia, Le Figaro, 3.06) “Ei” on vaieldamatult kõnekas ohu-signaal kogu Euroopale, võimatu on siinkohal prognoosida prantslaste meelestatust viie või kümne aasta pärast, kui päeva-korda tuleb Türgi, Ukraina ning Balkanimaade liitumine ELga, kuid 2005. aasta läheb ajalukku kui otsustav eitav seisukoha-võtt EL laienemise vastu. Prantsusmaa on jõudnud ühe arengutsükli lõppu, mille algus jääb 1950. aastate lõppu. Pa-ralleelselt Prantsusmaaga valitseb praegu kriis ka ELis. Ehkki lahenduskäigud on valdavalt teada, pole nende ellurakenda-mine iseenesestmõistetav. (Yves Meny, Le Monde, 1.06) Referendum, mis pidi olema vaid üheks lüliks ELi jätkuval arengu-teel, osutus tegelikkuses mõttepausi põhjustavaks faktoriks. Prantsusmaa “ei” kätkeb endas keeldumist jagada oma riigi suveräänsust 25-liikmelises ELis, mis teeb omakorda keeruliseks üksmeelele jõudmise ühenduse edaspidise laienemise küsimustes. Prantslaste kõhklused pole midagi uut, sarnaselt mõeldi ka Jean Monnet’ aegu 1950datel. Täna on Prantsusmaa otsus põhjustanud ELi arenguprotsesside pidurdumise. EK ei oma piisavalt mõjujõudu, et hetke-seisu järsult muuta. Mitte miski pole enam kindel. (Arnaud Leparmantier, Le Monde, 1.06) President Jacques Chirac ei võtnud eriti tõsiselt rahvahääletusele eelnenud sotsioloogiliste küsitluste tulemusi ja gallupeid, nüüd seisis ta raske valiku ees, sisepoliitiline kriis tipnes valitsusevahetusega. Chiraci otsus, usaldada peaministri ülesanded Dominique de Villepinile ning määrata siseministriks taas Nicolas Sarkozy, tuletab meelde 2004. aastat, mil Chirac lausus Sarkozyle viida-tes rahvuspüha puhul televisioonis ajaloolised sõnad: “Mina otsustan, tema juhib”. Nüüd valis president valitsusjuhiks oma lähedase liitlase, pakkudes ühtlasi Sarkozyle taas strateegiliselt tähtsat siseministri portfelli. (Philippe Goulliaud, Le Figaro, 1.06) Chiracil on õigus, Prantsusmaa referendumitulemus viitab senise anglosaksi majandusmudeli kõrvaleheitmise-le. Seekord ajendas rahvahääletuse tulemusi sotsiaalne ebavõrdsus, millel on pikk traditsioon. Kuni 1970. aastateni toimis riigi majandus skeemi järgi – tänased kasumid on homsed investeeringud ning ülehomsed vahendid. Hiljem, anglo-saksi mõjutustega kaasa minnes, hakati kasumeid rakendama ja nautima kohe, ootamata ära õiget tulevikuhetke, tänaseks on taas aru saadud stabiilse, pikaajalise investeerimise olulisusest ja vajalikkusest. (Jean-Louis Andreani, Le Monde, 5.06)
Skandinaavia ajakirjandus
Skandinaavia ajakirjandus jälgis huviga rahvahääletusi Prantsusmaal ja Hollandis. Rootsi peaminister Göran Persson avaldab kahetsust prantsuse „ei“ üle, kuid ei arva, et see põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsessi Rootsis kuidagi muudaks. Peaminister väidab, et EL on ka varem sarnases kriisis olnud, näiteks siis, kui kaks liikmesriiki, Taani ja Iirimaa, erinevate lepete vastu olid. Esialgu tekkisid küll suured probleemid, kuid hiljem need lahenesid ja nii võib juhtuda ka sel korral. Persson tõdeb, et prantslaste „ei“ näitab tugevat vastuseisu Chirac´le ja EL-le, aga prantslased Rootsi eest otsuseid ei langeta. Rahvapartei EP liige Cecilia Malmström arvab aga, et praegusel hetkel ei ole mõtet põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsessiga jätkata, vaid tuleks aeg maha võtta ning järele mõelda, mida edasi teha. Vasakpoolsete juht Lars Ohly leidis, et nende partei sai prantsuse rahvahääletusel võidu. Rootsi ajakirjandus leiab, et prantslased ja hollandla-sed hääletasid „ei“ sellepärast, et nad lihtsalt soovivad teistsugust Euroopat, kui põhiseadusega luua tahetakse.
Taani valitsus, sotsiaaldemokraadid ja radikaalid nõuavad Taani rahvahääletuse plaanipärast läbiviimist 27. septembril, Sotsialistliku Rahvapartei esimees Villy Søvndal seevastu jätab avatuks võimaluse selle tühistamiseks. Peami-nister Anders Fogh Rasmussen ei ole temaga sugugi nõus: “Protsess peab jätkuma. Lähtume seisukohast, et igal riigil ja igal rahval peab olema õigus oma tahet väljendada. /…/ Meil Taanis on traditsioon Euroopa küsimuste üle diskuteeri-da ja hääletada. Ma ei välista, et diskussiooni teemad kattuvad osaliselt Prantsusmaa omadega, kuid loodan, et diskussioon saab toimuma põhiseadusliku leppe, mitte kõikvõimalike muude küsimuste üle.” (Henrik Kaufholz, Jakob Nielsen, Politiken, 30.05) Ka sotsiaaldemokraatide esinaise Helle Thorning-Schmidti ja radikaalide juhi Marianne Jelvedi arvates on Prantsus-maa “ei” prantslaste endi probleem. Taani Rahvapartei juht Pia Kjærsgaard ei ole sellega nõus ja nõuab sarnaselt vasaktiiva eurovastastega koduse rahvahääletuse ärajätmist. Taani endine välisminister Uffe Ellemann-Jensen liberaalsest par-teist Venstre loodab, et Prantsuse „ei“ muudab hõlpsamaks Taani „jah“. Tema arvates peaks jätkuv „ei“ kaasa tooma EL-st lahkumise. Villy Søvndali Sotsialistliku Rahvaparteist pakkus välja sotsiaalse pakti idee Nimelt põhineb partei ettepa-nek sellel, et tööpuuduse, tolerantsiläve ja haridusstandardite pakt tõstaks põhiseadusliku leppe populaarsust EL kodanike hulgas. Välisminister Per Stig Møller aga kinnitab, et valitsus ei kavatse SF ettepanekut EL-le esitada.
Norra ajakirjandus leiab, et prantslaste ja hollandlaste „ei“ näitab, kui suures kriisis EL praegusel on. Pea-miselt on kriisi põhjuseks ELi suur laienemine, mis alles hiljuti aset leidis. Uued EL riigid on EL suhtes entusiastlikud ja vanad skeptilised. Seda illustreerib kasvõi fakt, et päev peale seda, kui Holland „ei“ hääletas, ratifitseeris Läti parlament EL põhiseadusliku leppe parlamendis suure poolhäälte arvuga. Kriis tuleb aga lahendada. Norra ajakirjandus leiab, et ilmselt tuleb 16.-17. juunil Brüsselis toimuval tippkohtumisel väga olulisi otsuseid teha, kuid keegi ei saa garanteerida, et ELi prob-leemidele seal ka lahendus leitakse. Kuigi EL on ka varem kriisidest välja tulnud, on poliitiline dilemma sel korral suurema kaaluga kui varem. Ilmselt peab EL lõpuks ikkagi otsustama, millises suunas liikuda soovitakse.
Soome ajakirjandus
EL asutajariigid peatasid ELi arengu. Rahvahääletused Hollandis ja Prantsusmaal näitasid, et eurooplased ei tunne end turvaliselt. EL ja selle otsused vajavad rahva toetust. Nüüd on rahva käest küsitud ja vastuseks on saadud, et liidu sellisel arengusuunal ei ole rahva toetust. Oleks vastutustundetu jätta tähelepanuta see, mida kahe asutajariigi rah-vas on öelnud. Ka põhiseadusliku leppe vastastel ei tasu rõõmustada, sest nad märkavad peagi, et Euroopa on endisestki haavatavam, kuna rahaliidu alused nõrgenevad, koostöö kannatab ja euro usutavus väheneb. Põhiseaduslik lepe oleks pa-randanud ELi võimet vastata globaliseerumise väljakutsetele. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 06.06) Euroopa ühinemine on ennegi saanud tagasilööke ja toibunud nendest, tihti endisest ehedamana. Kuigi negatiivsed hääletustulemused on tõsine tagasilöök, ei tähenda see ELi lõppu. Tuleb säilitada kannatlikkus ja leida lahendus, mis kindlustaks senised saavutu-sed. EN peab otsustama, mida teha põhiseadusliku leppega, vastu võtma otsuseid majanduse kasvu ja tööhõive paranda-miseks ja rahustama laienemise arutelusid. Euroopa on teelahkmel. ELi poliitiline ja majanduslik halvatust tuleb vältida sel-liste otsustega, mis annavad tagasi usu Euroopasse. (Olli Rehn, Helsingin Sanomat, 05.06) Soome välisministri Erkki Tuomioja arvates on pärast rahvahääletusi “Brüsseli bürokraatial” aeg vaadata peeglisse, kuna ei ole õpitud alandlikkust rahvaga suhtlemisel. Soome EL suursaadik Eikka Kosonen tunnistab, et EL käärib, rahva rahuolematust tuleb võtta tõsiselt. Kodanikke rahuldavaid vastuseid otsitakse pidevalt, kuid selget nägemust ei ole. See näitab, et Euroopal ei ole tugevaid juhte. On murettekitav, et lõhe EL ja selle liikmesriikide poliitilise eliidi ning rahva vahel on mitmes riigis tohutult suur. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 03.06) Poliitiline õnnemäng ja selle tagajärjel põhiseadusliku leppe tõrjumine ei jää vaid president Jacques Chiraci probleemiks, vaid tagajärjed on kahjulikud kogu Euroopale. Prantslased panid pea liiva alla ja eitasid globaliseerumise olemasolu. Rahvahääletused näitavad, et EL areng on olnud liiga kiire ja rahva arvamust ei ole arvestatud, näiteks ELi viimase laienemise suhtes. Viimase laienemise hinna maksis nüüd põhiseaduslik lepe. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 01.06) Euroopa arengu seisukohast ei või midagi hullemat juhtudagi. EL areng pea-tub nüüd pikaks ajaks. Kulub vähemalt kaks aastat, enne kui võib hakata proovima midagi tõsisemat ette võtta. Alles siis, kui Saksamaal ja Prantsusmaal on uued rahva valitud juhid, võib edasimineku peale mõelda. Ka siis vajatakse juhte, kellel on soovi ehitada Euroopat ja autoriteeti asju edasi viia. Selliseid ei ole ELi laua taga viimasel ajal palju nähtud. (Helena Petäistö, Kaleva, 03.06) Soome peaminister Matti Vanhaneni sõnul käsitleb Soome parlament põhiseaduslikku lepet algse plaani kohaselt sügisel. Soome valitsus on järjekindlalt tõrjunud rahvahääletuse. Üllatavalt mitu poliitikut on nõudnud ka Soomes rahvahääletuse korraldamist. Mis mõte aga oleks korraldada vastu algselt plaani rahvahääletust lepingu üle, mis sellisena ei või jõustuda. Soomes ei ole arutelu leppe üle veel hoogu saanud. Nüüd ollakse uues olukorras, kus tuleb võtta aeg maha ja järele mõelda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 05.06) Ratifitseerimisprotsessi ei tohiks peatada. Iga liik-mesriik peab saama hinnata lepingut oma vaatevinklist. Järeldused, nagu oleks kogu EL kriisis, on tehtud ülepeakaela. Sel-liste väidetega väljendatakse oma pettumust. (Anne Laitinen, Turun Sanomat, 02.06)
Soome valitsuse ja presidendi ühine nõudmine Venemaale Soome õhuruumi rikkumiste lõpetamiseks Soome lahel oli ebatavaliselt range. Venemaa lennukid on teel Kaliningradi kõrvale kaldunud rahvusvahelisest õhukorido-rist. Tahtlik provokatsioon tundub ebausutavana. Venemaa on ametlikult eitanud rikkumisi, kuid on neid praktiliselt siiski tun-nistanud, ning lubanud parandada oma tegevust ja hakanud esitama soomlastele lennuplaane. On hea, et Soome annab Moskvale selge sõnumi selle kohta, et Soome suudab valvata oma õhuruumi ja on vajadusel valmis seda näitama. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 02.06) On teretulnud, et õhuruumi rikkumistest räägitakse otsekoheselt ja et uued rik-kumised tehakse kohe avalikuks. Rahvusvaheline õhukoridor Soome lahel on küll kitsas ja tiheda liiklusega, kuid seal on võimalik püsida, kui soovitakse. Soome viis piiririkkumistele avalikult ja nähtavalt reageerida on uus. Kui Venemaal oli kavat-sus panna Soome proovile, on ta nüüd vastuse saanud. (Juhtkiri, Kaleva, 03.06)
Uudisteagentuurid
Eesti parlamendierakonnad jõudsid kokkuleppele toetuses Eesti-Vene piirilepingute võimalikult kiirele rati-fitseerimisele ning loobusid ühepoolse deklaratsioon lisamisest dokumendile. (Interfax, 02.06)
Opositsiooniline Isamaaliit saatis järelepärimise välisminister Urmas Paetile seoses 18. mail Moskvas Venemaaga sõlmitud piirilepingutega. Ministrilt oodatakse vastust küsimusele, kas ta andis oma kollleegile Sergei Lavrovile lubaduse dokumendi ratifitseerimisel Eesti poolt sellele ühepoolset deklaratsiooni mitte lisada. (Interfax, 30.05)
Eesti parlamendi juhatus võttis menetlusse 18. mail Moskvas Venemaaga sõlmitud piirilepingud. (Interfax, 30.05)
Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižov andis teada, et Venemaa Välisministeerium soovitab Riigiduumal ra-tifitseerida piirileping Eestiga peale selle ratifitseerimist Eesti poolt. (RIA-Novosti, 01.06)
Tallinnas toimub noorte aktsioon “Hall pass - häbiks Euroopale”, millega protesteeritakse kodakondsuseta isikute olukorra vastu. Ühe ürituse organisaatori Andrei Zarenkovi sõnul on mainitud elanikkonna kategooria jäetud ilma õigusest valida parlamenti ning ei saa vabalt Euroopas ringi liikuda. Ent hoolimata EN ja EL kriitikast on probleem seni lahenduseta. (Interfax, 02.06)
Eesti siseministeerium lükkas ümber massiteabevahendite edastatud uudise elamislubade andmisest Vene sõjaväepensionäridele EL direktiivi alusel. Siseministeeriumi pressisesindaja Maia Burlaki sõnul ei nõua mainitud direk-tiiv automaatset elamisloa andmist kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas endistele sõjaväelastele. Kõiki isikuid käsitle-takse individuaalselt ning EL liikmesriik võib keelduda elamisloa andmisest tulenevalt julgeolekukaalutlustest. (In-terfax, 01.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Eesti valis Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimise mooduseks parlamentaarse tee. Urmas Reinsalu, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ütleb kommenteerides Eesti poolset Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimist, et protseduur ei saa toimuda enne sügist, sest vajalik on eelnev ekspertanalüüs. Llisaks tuleb välja selgitada, kas leppe rati-fitseerimise järel on vajalikud ka muudatused Eesti põhiseaduses. (Le Nouvel Observateur, 3.06)
Belgia ajakirjandus
Lugejakirjas Belgia ajalehele Le Soir selgitab Eesti Vabariigi suursaadik Belgias Malle Talvet Eesti olukorda Teises maailmasõjas ning sellele järgnenud perioodil, paludes seejuures avaldada Eesti peaminister Andrus Ansipi kõ-ne katke 8. mail Kloogal toimunud mälestustseremoonial – Eesti riik pole tahtnud Teist maailmasõda, eestlased on sarnaselt teiste rahvastega pidanud selle sõja tõttu kannatama. (Malle Talvet, Le Soir, 28.-29.05)
Soome ajakirjandus
Res Publica uueks juhiks valiti Taavi Veskimägi. Juhan Parts lausus oma sõnavõtus, et Res Publica ja tema valit-sus saatsid Eestis palju head korda. Res Publica tulek poliitikasse oli raske, kuna uus erakond ei meeldinud vanadele ja liiga palju energiat kulus erakonna tugevate külgede tõestamiseks. Taavi Veskimägi kritiseeris praegust valitsust, kes on loobu-nud paljudest vajalikest uuendustest. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 05.06)
Kümned tuhanded Eestis elavad endised N. Liidu ohvitserid ja nende pereliikmed võivad kergendatult oha-ta. Järgmise aasta jaanuaris jõustub EL direktiiv, mille abil saavad nad riigis alalise elamisloa. Praegu kehtiv välis-maalaste seadus seda ei luba. Sellele lisaks avanevad EL riikide piirid viisavabaks reisimiseks kolmeks kuuks aastas. EL direktiiv muudab oluliselt Eesti välismaalastega seonduvat. Püütakse leida kompromiss direktiivi ja Eesti seadusandluse vahel ning arvesse võtta Eesti ajaloo eripära. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 02.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
1,4 miljonilise rahvaarvuga Hollandi suuruse pindalaga väike Eesti on osanud Nõukogude ajast edukalt eemal-duda. Näiteks riigieelarve defitsiit küündib üksnes 4,7%ni, samal ajal kui Prantsusmaal ja Saksamaal on samad näitajad 60%, Itaalias ja Belgias koguni 100%. Majandust toetab taasiseseisvumisjärgne arukas riigikorraldus, edukuse võti peitub kindlasti ka liberaalses ettevõtluskliimas, välisinvesteeringute hulk on Eestis 24%…Loogiline jätk oleks Euroopa ühisraha euroga liitumine 2006. aastal. (Enjeux les Echos, 1.06)
Soome ajakirjandus
Soome jaoks ei ole Rootsi enam eeskuju. Maksunduse küsimustes võetakse malli Eestilt. Ettevõtlusmaksu pisut langetati aastavahetusel, kuid eraisikud maksavad senini kuni 55% tulumaksu. Alates aastast 2004 Soome olulisimaks naaberriigiks muutunud Eestis on olud hoopis teised. Eesti mudelit ei taheta küll tervikuna üle võtta, kuid kindlasti õpitakse nüüd pigem eestlastelt kui rootslastelt. Ettevõtete asutamine ja kasumi teenimine võiks olla Soomes senisest lihtsam ja at-raktiivsem. (Miriam Koch, Die Presse, 2.06)
Suurbritannia ajakirjandus
David Dollar, kes on Sash Window Workshop puitaknaid tootva ettevõtte juht, räägib Eesti tööjõu kvaliteedist. Te-ma arvates on eesti puusepad, kes töötavad tema ettevõttes, väga professionaalsed. David Dollari meelest on nad toonud ettevõttele edu ja toodangukvaliteedi tõusu. (Peter Marsh, Financial Times, 03.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Tallinn, üks Baltimaade pealinnu, kuulus kunagi Hansa Liitu, ehitisedki meenutavad siin minevikku, segune-vad eri arhitektuuristiilid – gootika, barokk ja renessanss, tõeline õnn filmitegijale, kes otsib autentset taustakujundust. Erili-selt kenad on Laia, Nooruse ja Pika tänava fassaadid, mis pärinevad linna kõige vanemast perioodist. (Madame Figaro, 4.06)
Saksamaa ajakirjandus
Pikem reisikiri Narvast. Jaanilinna nimetatakse “Vene poolele jäänud Narva eeslinnaks”. Meenutatakse 1990. aastate alguse autonoomianõudeid Ida-Virumaal ning 1999. aasta veevarustuskriisi, mille tõttu Jaanilinnas Eestiga ühinemise meelolud tekkisid. Kirjeldatakse Stalini ajal lõhutud Vabadussõjas hukkunute hauamonumenti Narva-Jõesuus. Autor viibis ka Peipsi ääres ning meenutab Jäälahingut ja Aleksander Nevskit, samuti 1938. aastal tehtud filmi, millega Stalin venelasi sakslastevastasele sõjale häälestas. Kõige salapärasemaks muudavad Peipsi-äärse aga vanausulised, kes on suutnud üle elada kõik tagakiusamised, alates Peeter Suurest ning lõpetades Staliniga. (Jakob Grasselli, FAZ, 2.06)
Rootsi ajakirjandus
Liiklus Kapellskäris Roslagshamneni sadamas kasvab. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas reisijate arv Paldiski ja Kapellsäri vahel kolmekordselt. Oodatakse veelgi suuremat kasvu. Samas ei ole kaubavahetus Eestiga kasvanud sama kiirelt kui Soome ja Venemaaga. Eesti on aga rootslaste hulgas populaarne reisisiht, palju käiakse ostureisidel. Peaaegu kõik on Eestis odavam, palju ostetakse alkoholi, aga ka teisi kaupu. (Christer Bergström, Uppsala Nya Tidning, 03.06)
Taani ajakirjandus
Taani kaitsepoliitikas pööratakse tähelepanu Baltikumilt Balkanile. Balti riigid on nüüdseks ELi ja NATO liik-med ning saavad sealt abi. EL ja NATO liikmelisus on pikemas perspektiivis ka Balkani riikide eesmärk. Seni antakse Balka-ni riikidele võimalus osaleda erinevatel missioonidel Taani vägede koosseisus. Selline võimalus oli varem ka Balti riikidel. (Mads Stenstrup, JP, 30.05)
Soome ajakirjandus
Tallinnas sündis poiss, kelle sündi jälgis interneti kaudu otse umbes 20 000 inimest. Selleks spetsiaalselt avatud kodulehekülje üheks eesmärgiks oli kannustada noori naisi sünnitama. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 03.06)