Nädal välismeedias 10-30. jaanuar

10.02.2005 | 14:13

Uudis

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek 

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

 

EUROOPA LIIT

Siseareng

EL kaalutleb natsisümboolika keelustamist. EK justiitsasjade volinik Franco Frattini on nõus taolist võimalust arutama, märkides samas, et olulisem on võidelda mitte sümbolite, vaid ideedega, mis nende taga seisavad. (Interfax, 17.01)

“Economic migrants are an opportunity rather than a risk, but we need clear rules, a clear framework." EU Justice, Freedom and Security Commissioner Franco Frattini told a news conference. Frattini said governments would retain their national right to set immigration quotas but the overall European approach could still be made more coherent. (Reuters, 11.01)

The European Parliament overwhelmingly endorsed the EU's first constitution. The EU legislature voted 500 to 137 for a resolution backing the constitutional treaty, with 40 abstentions. (Reuters, 12.01)

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel warned the Czech against rejecting the EU constitution, saying such a move would harm small and medium-sized members of the EU. "This would be a major step backward for Europe and for the country which would bear responsibility for it," he told a joint press conference with Czech PM Stanislav Gross. (Afp, 20.01)

EC President José Manuel Barroso presented his objectives for the next five years, putting a drive for stronger European economic growth and job creation at the top of the agenda. The key objectives are: prosperity, solidarity, Europe as a world partner. (Reuters, 26.01)

EU president Luxembourg will push to add Nazi symbols to a proposed ban across the 25-nation bloc on hate crimes motivated by racism and xenophobia. The EU owed it to millions of victims of Nazi death camps during World War Two to agree a ban on racism and xenophobia, under consideration since 2001, Luxembourg Justice Minister Luc Frieden said. (Reuters, 28.01)

The EC warned that plans by Britain's opposition Conservative Party to impose quotas for asylum seekers would be illegal under EU law. A spokesman for EU justice commissioner Franco Frattini said the plan, outlined as part of the Conservatives' campaign for a general election expected in May, would run counter to the 1951 UN convention on refugees. (Afp, 24.01)

EU lawmakers called for January 27 to be commemorated throughout the EU as a Holocaust memorial day, as world leaders marked the 60th anniversary of the liberation of Auschwitz. In a resolution passed unanimously, the EP condemned ignorance among the young concerning "the most shameful and painful pages of the history of our continent. (Afp, 27.01)

Commissioner Franco Frattini published his proposals as EU justice and interior ministers gathered for two days of talks in Luxembourg that will include plans for a Europe-wide criminal record database. "If criminal gangs think that the EU has a soft touch on crime then they are making a big mistake," Frattini said. (Reuters, 27.01)

Italy risks turning into a sanctuary for Islamic militants following a judge's decision to drop terrorism charges against three North Africans, EU Security and Justice Commissioner Franco Frattini said. Milan judge Clementina Forleo sparked a political storm when she acquitted the men accused of recruiting suicide bombers for Iraq, arguing they were guerrillas rather than terrorists. (Reuters, 26.01)

The upper house of the Dutch parliament voted in favor of a referendum to ratify the European constitution following a similar pronouncement by the lower house. (Afp, 25.01)

Välis-ja julgeolekupoliitika

Luksemburgis kohtunud ELi liikmesriikide ning Venemaa välisministeeriumide esindajad arutasid dialoogi arendamise võimalusi, sealhulgas koostöömeetmete kompleksi Kaliningradi küsimuses. Samuti oli kõne all olukord Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. (Interfax, 24.01)

Venemaa välisministeeriumi pressiosakonna kommentaaris märgitakse, et ametkond jälgib huviga Läti president Vaira Vike-Freiberga kommentaare oma otsusele osaleda 9.-10. mail toimuvatel üritustel Moskvas. Tundub, et Läti president teeb kõik selleks, et Moskva ise kutse tagasi võtaks, öeldakse välisministeeriumi avalduses. (Ria-Novosti, 31.01)

The EC welcomed Cuba's decision to renew ties, and said it would quickly send a top official to discuss future bilateral relations.The decision by Havana "should open new possibilities in the relations between the Union and Cuba," EC President José

Manuel Barroso said in a statement. Brussels will send humanitarian aid and development commissioner Louis Michel to Havana soon to discuss bilateral relations. (Afp, 10.01)

Israel should maintain contact with new Palestinian President Mahmoud Abbas in spite of renewed violence, the EU said in advance of a visit by EU officials to the region. Israeli PM Ariel Sharon has cut ties with recently elected Abbas because of his failure to reign in Palestinian militants carrying out attacks on Israel. "I ask Israel to give him (Abbas) a chance," Luxembourg FM Jean Asselborn said. "Mr Sharon and Mahmoud Abbas should meet urgently to discuss the roadmap," he added (Reuters, 18.01)

The EC vowed to pursue diplomatic negotiations with Iran for as long as possible, saying it shares Washington's goal to restrict Tehran's nuclear plans but not its methods. The EC remained tightlipped about a report that US commandos have been inside Iran selecting suspected weapons sites for possible air strikes, noting only that Washington has denied it. "The goal is a militarily non-nuclear Iran. We are as Europeans working through a process of engagement to attain that goal... We hope that there will be no need to consider any other option," said spokeswoman Emma Udwin. (Afp, 18.01)

British Foreign Secretary Jack Straw said the EU would have to work to ease tensions with the US over the likely lifting of an embargo on arms sales to China. Straw said EU and US officials would have to "manage those differences" in the next few months. He said Britain continued to back firmly plans to lift the 15-year-long EU embargo. "The presentational problem we have in Washington is the people read the headline 'They've lifted the embargo' and it then takes time to explain that the embargo has a very limited application," he said. Straw has said he believes the embargo could be lifted during Luxembourg's current tenure at the rotating presidency of the EU, which end in June. (Afp, 19.01)

British Foreign Secretary Jack Straw expressed hope for a code of conduct linking arms exports to human rights ahead of an expected decision later this year to lift the EU arms embargo on China. "The result of any decision (to lift the arms embargo) should not be an increase in arms exports from EU member states to China, either in quantitative or qualitative terms," Straw said. (Reuters, 21.01)

The EU played down the threat of a US strike on Iran, saying that a diplomatic solution to Tehran's nuclear ambitions would ultimately be found. EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner told a German newspaper that ultimately the EU and the US wanted the same outcome to discussions with Iran. "Negotiations will be difficult, but I firmly believe that diplomatic efforts will be successful," Ferrero-Waldner said. "I am not sure that President Bush made a direct threat," the commissioner said (Afp, 22.01)

The EU told Ukraine that it had a long-term future in Europe but should concentrate for now on building closer ties through political and economic reform. "I believe that the future of Ukraine is in Europe, but now the agenda is the European Neighbourhood Policy," EC President José Manuel Barroso told after a first meeting with new President Viktor Yushchenko at the World Economic Forum in Davos. (Reuters, 29.01)

The EC said it would propose ways of deepening Ukraine's relations with the EU next week, but stressed it was premature to discuss Kiev's application to join the bloc. A day after pro-Western President Viktor Yushchenko's inauguration, the EU executive did not rule out eventual consideration of an EU membership bid, but warned the ex-Soviet state must first prove it can meet European standards. "We are of course aware that Ukraine would like to see a more concrete prospect of moving towards Europe," said a spokeswoman for the EU commission in Brussels. "But there's not yet been a decision taken on this subject," she added. (Afp, 24.01)

The EU should not rush into "premature steps" to bring Ukraine into the 25-member bloc, EU External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner told the EP. (Reuters, 25.01)

Ukraine's President Viktor Yushchenko was taking his campaign for the EU to embrace his former Soviet nation to the heart of the EU. Yushchenko was due to address the EP, which is keen to hold out the prospect of EU membership to a country only just emerging from months of political turmoil. "Our strategic aim, our vision is membership in the EU," Yushchenko told the parliamentary assembly of the Council of Europe. (Reuters, 28.01)

Europe and the U.S. should boost information exchanges on terrorists, the EU's Justice, Freedom and Security Commissioner Franco Frattini said ahead of U.S. President George W. Bush's visit to Europe. Bush will meet all 25 EU leaders in Brussels on Feb. 22 for the first time, and security issues are likely to be high on the agenda. (Reuters, 29.01)

Europe and the U.S. could mend transatlantic relations that were strained by the Iraq war by working together to resolve development problems such as those in Africa, the EU's aid chief Louis Michel said. (Reuters, 28.01)

The EC pledged an extra 200 million euros for Iraq's postwar reconstruction, before the country's landmark elections. The offer brings total EU aid to Iraq to over half a billion euros and is part of Europe's efforts to show it is helping rebuild Iraq. (Reuters, 28.01)

EU foreign policy chief Javier Solana warned that it would be a "catastrophe" if Sunnis do not vote in this month's landmark elections in Iraq. A call to boycott the January 30 polls by the influential Committee of Muslim Scholars and the Islamic Party has raised fears that Sunnis will be alienated in Iraq's new political order dominated by Iraq's Shiite majority. "I don't think that Iraq (could be) stable if the Sunnis do not participate in the political process," Solana told the foreign affairs committee of the EP. "If there were no Sunni representative, it would be a catastrophe," he added. (Afp, 25.01)

The EU is looking favourably at a plan to train top Iraqi policemen and judges as part of efforts to mend ties with Washington strained by the U.S.-led war there, Cristina Gallach, spokeswoman for EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 27.01)

EU officials are to discuss the UN-run Serbian province of Kosovo with the U.S. president when he visits Brussels in February, the EU's enlargement commissioner Olli Rehn said. "My intention and the intention of (EU foreign policy envoy) Javier Solana is to have the Western Balkans and especially the question of Kosovo also on the agenda of the next visit of American President George W. Bush to Brussels," Olli Rehn told. (Afp, 25.01)

EU foreign ministers meeting will decide to drop the measures as Cuban President Fidel Castro has released political prisoners and restored diplomatic ties with eight EU states earlier this month. (Reuters, 28.01)

The EU could make an immediate contribution to Israeli-Palestinian peace by building factories in Palestinian industrial zones, Israeli Vice PM Shimon Peres said. (Reuters, 29.01)

France, Britain and Germany have told Iran it would be unacceptable for Tehran to keep its uranium enrichment programme since it could be used to develop atomic weapons, according to a confidential EU document. (Reuters, 26.01)

Iran's Supreme Leader accused EU nations of not showing a desire to resolve a row over whether Iran is pursuing nuclear arms. Ayatollah Ali Khamenei said Iran was committed to talks with Britain, France and Germany, but signalled frustration that they were making little headway. (Reuters, 29.01)

The EC voiced deep concern about the fate of three aid workers abducted at gunpoint in a rebel-held area of Sudan's troubled Darfur region. The abduction of relief workers undermines basic humanitarian principles that are designed to relieve suffering in conflict zones," said EU aid commissioner Louis Michel. (Afp, 27.01)

Laienemine

Accession talks with Croatia were likely to begin in March, Luxembourg PM Jean-Claude Juncker told a news conference, presenting his agenda for his country's six-month rotating presidency of the EU. (Reuters, 10.01)

The EC said it was premature to talk of Ukraine joining the bloc after EU lawmakers called for stronger relations with a view to Kiev's eventual entry. The EC said that the focus now was on implementing an "action plan" for Ukraine in the context of the EU's "neighbourhood policy" (Afp, 14.01)

The EU’s foreign policy chief opened the door to eventual Ukraine membership, and said it was up to president-elect Viktor Yushchenko and his people to work towards joining the trade bloc. "We think Ukraine is making a tremendous effort and is a good friend of the EU," Javier Solana said. EU membership, he said, was "a possibility for the Ukrainian people. You have to do the job. You have to have the energy and the mobilisation of the country, the reforms necessary to get as close as possible to Europe. Nothing is impossible for Ukraine." (Reuters, 21.01)

Newly-inaugurated President Viktor Yushchenko told a vast crowd of supporters in Kiev's main square he aimed to secure Ukraine a fully-fledged place in a united Europe. "Our way to the future is the way of a united Europe. We, along with the people of Europe, belong to one civilisation. We share similar values," Yushchenko said. "Our place is in the EU," said Yushchenko. "We are no longer on the edge of Europe. We are situated in the centre of Europe." (Reuters, 23.01)

The U.S. must respect the EU and let it advance at its own pace in EU membership talks with Turkey, EU Enlargement Commissioner Olli Rehn said. "I presume that the Americans are smart enough to understand that this really is an issue that concerns Europe, not the U.S.," Olli Rehn said in an interview with the Finnish state broadcaster YLE. (Reuters, 17.01)

The Croatian parliament pledged its support for talks on the country's membership of the EU in order that they be concluded under the best possible terms and as soon as possible, national radio reported. It is in Croatia's national interest to conclude EU accession talks, due to open in March, under the best conditions possible and that it becomes a full-fledged EU member as soon as possible, said a declaration on principles of Zagreb's accession into the EU, adopted late Wednesday. The document stressed that Croatia wanted to be ready to join the 25-nation bloc by 2007. (Afp, 20.01)

Turkey's bid to join the EU is an example for the Islamic world, EU justice commissioner Franco Frattini said, underscoring the need for the 25-member European bloc to support Muslim forces that want to modernize their institutions. "We have the duty to stimulate forces in the Islamic world that want to modernize their institutions, but do not accept a model imposed in a paternalistic way," he told. (Afp, 24.01)

Turkish PM Tayyip Erdogan pledged there would be no delay in signing a document extending Turkey's agreement with the EU to all new EU members, including Cyprus. (Reuters, 28.01)

EMU, majanduspoliitika

Berliinis toimunud rahvusvahelisel messil “Roheline nädal” Venemaa delegatsiooni juhtinud põllumajandusminister Aleksei Gordejevi sõnul kaotas Venemaa ELi laienemise tagajärjel 300-500 miljoni euro suuruse turuosa toidukaupade müügis. (Interfax, 21.01)

EC President José Manuel Barroso said the EU was "ready for a compromise" in a trade dispute with the US over subsidies to European aircraft maker Airbus and its US rival Boeing in a joint press conference with Luxembourg PM Jean-Claude Juncker. (Afp, 10.01)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said at a joint press conference with EC President José Manuel Barroso the Stability and Growth Pact setting strict rules for deficits in the eurozone must be more flexible during economic slumps. The pact must contain more "flexibility during times of the economic cycle when we have periods of stagnation or even recession". (Afp, 10.01)

France supports Lithuania's drive to continue using nuclear energy and is ready to offer the Baltic state help in building a new nuclear reactor after the Chernobyl-style Ignalina power plant is closed, Dominique Maillard, head of the energy and raw materials department of the French economy and finance ministry, said at a press briefing. "French companies are ready to offer their help and expertise if the Lithuanian government decides to build a new reactor". (Afp, 14.01)

Lithuania plans to replace its national currency, the litas, with the euro on January 1, 2007, the Lithuanian Central Bank said. "The estimated day for introducing the euro in Lithuania, if approved by the EC, is Monday, January 1, 2007," the bank said in a statement. "The euro would become the only means of payment in Lithuania from January 15, 2007," the bank said. (Afp, 18.01)

Germany called for a radical overhaul of the EU's budget rules, as European finance ministers prepared to thrash out reforms designed to boost economic growth. As the ministers convened for talks on the enfeebled Stability and Growth Pact, German Chancellor Gerhard Schröder said nothing less than a major loosening of the eurozone rules was required. (Afp, 17.01)

The EU will open its steel and textiles markets to Ukraine and consider a free trade agreement with Kiev as reforms take hold under its new president, European Trade Commissioner Peter Mandelson said. He would also propose granting Ukraine market economy status once it has repealed price-fixing arrangements and allayed concerns about bankruptcy proceedings and value added tax refunds, he said. (Reuters, 17.01)

The EC will call next month for an overhaul of the EU's economic policy-making to promote growth, jobs and competitiveness because a present plan has been discredited, the Financial Times reported. The newpaper quoted an internal Commission paper as saying the EU's executive would urge simplification of the so-called "Lisbon Agenda". (Reuters, 18.01)

German Chancellor Gerhard Schröder said that his recent proposals to reform the euro's fiscal framework were meeting with broad support by other EU members. He said that "the heart of the proposals that I made is shared" by other EU governments "with the exception" of only several states. (Afp, 17.01)

Industrial production in the eurozone fell by 0.3% in November from the October figure, seasonally adjusted data from the EU statistics office Eurostat showed. But on a 12-month comparison, output in November rose by 0.5%. In all 25 members of the EU, industrial output fell by 0.2% in November from the October figure but rose by 0.9% on a 12-month comparison. On a monthly basis, the production of energy rose by 0.1% and of non-durable consumer goods by 0.2% but production of durable consumer goods fell by 0.7% and of investment goods by 1.5%. (Afp, 18.01)

EU finance ministers agreed to drop disciplinary action against France and Germany after concluding that the eurozone's two biggest economies will meet an EU deficit target this year. The ministers endorsed the view expressed last month by the EC that the heavyweight pair will soon bring their deficits under 3% of GDP. (Afp, 18.01)

EU finance ministers agreed to pursue a formal warning process against Greece after revelations that the country's budget deficit has far exceeded an EU limit since 1997. The ministers agreed at talks here to adopt the EC's recommendation made last month that the next step of an "excessive deficit procedure" be launched against Greece, sources said. (Afp, 18.01)

The EU will launch a drive to put development of the world's poorest countries "at the heart" of its trade policy, just days after Britain proposed an aid-and-trade plan to beat Africa's poverty. Trade Commissioner Peter Mandelson will set up a mechanism to review the EU's economic negotiations with African, Caribbean and Pacific nations, which have been criticised in the past by aid groups for failing to put enough emphasis on development. (Reuters, 19.01)

Europe must launch a daring modernisation drive to reverse its relative economic decline and safeguard the continent's culture of social welfare, the EU' s executive said in a strategy paper. "We must release Europe's enormous untapped potential," EC President José Manuel Barroso said in a statement released as he spelt out his 2005-2009 game plan to the EP. (Reuters, 26.01)

The EC’s annual economic report highlights low growth in productivity, slow progress in cutting public debt and insufficient job-creation, the Financial Times said. The Commission's report showed nine out of 25 member states broke the EU's deficit limit of 3 % of gross domestic product (GDP) in 2004, the paper said. It also showed that some "Lisbon Agenda" targets looked unlikely to be reached. (Reuters, 26.01)

France and Italy have a "joint strategy" for reforming the eurozone's fiscal framework, French PM Jean-Pierre Raffarin said after talks here with his Italian counterpart. "We have a joint strategy for the stability pact," Raffarin said, referring to the set of strict rules for government spending in the eurozone which is slated to be reformed at a EU summit in March. (Afp, 25.01)

EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia denied that the euro's strength against the dollar is hurting the economies of the 12 euro nations. "I don't think the euro is creating problems for member states who belong to the euro area," Almunia said. (Afp, 25.01)

EU Trade Commissioner Peter Mandelson backed a call from business leaders for closer U.S.-European cooperation in regulation, especially of financial markets. The EU and the United States also needed to move forward in air services negotiations, a long-standing area of dispute between the two sides, Mandelson told. (Reuters, 27.01)

The Italian government is having difficult in finding a suitable candidate to replace the current Italian member of the ECB’s executive board, Tommaso Padoa-Schioppa, whose contract expires at the end of May, the business daily Handelsblatt reported. The government has just been snubbed by its two favourite candidates, former EU competition commissioner Mario Monti and ex-treasury chief Mario Draghi, the newspaper said, quoting a source "with first-hand information". Monti made unreasonable demands and Draghi simply turned down a seat on the ECB's executive board, Handelsblatt said.(Afp, 24.01)

An environmental action group the World Wildlife Fund (WWF) urged the EU to boost testing on chemicals and halt pollution in the Baltic Sea because the fish there are so toxic. Chemical pollution in the Baltic Sea from the late 1980s to the early 1990s caused fish to absorb high amounts of toxic chemicals, known as polychlorobiphenyls, which can cause cancer. (Reuters, 25.01)

Julgeolek

Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu istungil hindas president Vladimir Putin otsust arendada NATOga dialoogi ning koostööd õigeks ning tulemuslikuks. Lühikese ajaga on õnnestunud teha samm vastasseisust koostööni ning vabaneda süüdistusest ja stereotüüpidest. Samas märkis Putin, et NATO geograafiline laienemine on Venemaa seisukohast endiselt põhjendamatu ning perspektiiv NATO mõjust SRÜ riikidele riivab nii Venemaa kui tema SRÜ sõprade huve. (Interfax, 28.01)

Extremists with links to Osama bin Laden's Al-Qaeda network are present in the Balkans and are infiltrating other European countries, Bulgarian secret service chief General Kircho Kirov said. "There are people in the Balkans who have been in Chechnya and Afghanistan. Some have been active in Iraq. The movement of these people is not random and has to be monitored" (Afp, 10.01)

Norway took over NATO patrols of the airspace of the three Baltic states, the Lithuanian defence ministry said. (Afp, 10.01 )

NATO is considering cutting the full size of a training mission in Iraq, US General James Jones, the alliance's top commander in Europe said "The capacity of the Iraqis to provide the drill instructors and unit level hands-on training of their candidates is higher than we thought". (Afp, 14.01 )

New NATO member Lithuania has offered troops to help the military alliance expand its Afghanistan peacekeeping mission into the west of the country, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. He welcomed the offer and said it should encourage others to come forward and help with the mission's expansion. (Reuters, 21.01)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer urged the U.S. and Europe to agree a common line on Iran ahead of a summit next month aimed at relaunching transatlantic ties. "It is the utmost importance that the EU and the U.S. see eye to eye over Iran. … It is important that they find each other, that they both use the carrot and both use the stick," he said. He said it would be a tactical mistake if Europe were just to offer Tehran inducements such as trade deals in return for giving up certain nuclear technology, while the U.S. wielded only threats. (Reuters, 21.01)

Spain has offered to send 500 troops to west Afghanistan to help a long-delayed expansion of NATO's peacekeeping mission there, a Spanish diplomat at the alliance said. The Spanish soldiers will join others pledged by the U.S., Italy and Lithuania. The offer means NATO could formally announce the expansion to the west at a meeting of its defence ministers in the French resort of Nice on Feb. 9-10. (Reuters, 28.01)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

EL on suurimate mõttevahetuste ja sõnasõdade keerises, ajendatuna Lissaboni strateegias fikseeritud ambitsioonist areneda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks areaaliks. Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi jõuline arvamusavaldus stabiilsus- ja kasvupakti teemadel manifesteeris vajadust anda ELi liikmesriikidele esma- ja põhiõigus otsustada majandus- ja eelkõige eelarvepoliitika üle. Kui iga maa pädevust otsustada ise oma majanduskavade üle respekteeritakse, on ühisrinnet Lissaboni strateegia elluviimisel  palju lihtsam saavutada. (Gerhard Schröder, FT, 17.01) EP ekspresident Pat Cox osutab Lissaboni strateegia kitsaskohtadele, toonitades, et paljudele määrava tähtsusega küsimustele maailmas leidub vastus väljaspool ELi – USAs, Hiinas, Indias. Euroopas peaks Coxi arvates loobuma debatist maksude harmoniseerimise teemadel, selle asemel tuleks keskenduda maksude alandamisele, mis annaks tarbijatele ning investoritele valikuvõimaluse ning ühtlasi turgutaks Euroopa majandust. (Pat Cox, WSJ, 20.01) Kõige kujukamalt summeerib hetkeseisu ajakiri The Economist – enamik ELi riike toetab Schröderi ettepanekut anda liikmesriikidele endile suurem vabadus majandusotsuste tegemisel, kuid peaaegu kõik ELi rahandusministrid olid vastu teisele Schröderi ideele, pidades oluliseks riigiülest reeglistikku ning suuremat tegevuse koordineerimist. The Economist leiab, et Euroopa vajab maksude alandamist, mitte kõrgemaid makse ega maksude harmoneerimist. (The Economist, 21.01)

USA president George W. Bushi alanud teine ametiaeg ning planeeritud Euroopa-visiit põhjustab mitmeid küsimusi transatlantiliste suhete kontekstis. Hispaania ekspeaminister Jose  Maria Aznar rõhutab suhete kahepoolsust, leides, et nii Euroopa kui USA peavad tegema jõupingutusi tõhustamaks koostööd terrorismivastases võitluses. (Jose Maria Aznar, IHT, 20.01) USA sisemise julgeolekupoliitika eksjuht Tom Ridge väljendab sama arvamust: terrorismivastase võitluse ühistöö tulemuslikkus avaldab positiivset mõju igale rahvale (Tom Ridge, FT, 13.01) Transatlantiliste suhete keerukus ei seisne mitte diplomaatilistes, vaid poliitilistes põhjustes, leitakse Euroopas. Erimeelsusi jagub: USA tegutsemine Iraani küsimuses, Euroopa killustunud seisukoht Iraagiga seonduvas, konfliktiallikaks on ka relvaembargo Hiina suhtes, lahknevad seisukohad Lähis-Ida konflikti reguleerimisel. On naiivne loota, et vanamoeline diplomaatia – presidendi visii­t­ – võluvitsana mõjuks. (Wolfgang Munchau, FT, 24.01)

ELi välispoliitika juht Javier Solana märgib pärast Ukraina presidendivalimisi, et muutused seisavad ees nii Ukraina kui tema naabrite jaoks. Solana kutsub üles ELi-Ukraina koostööle majanduse kui julgeolekupoliitika vallas, tuues esile Ukraina geopoliitilise asendi ning mõjujõu. (Javier Solana, IHT, 24.01) The New York Times leiab, et vastne Ukraina peaminister Julia Tõmošenko on vastuoluline figuur – kunagisest korruptantide liitlasest on saanud nende innukas vastane, problemaatiliseks peetakse ka Tõmošenko demagoogilisi ja kompromissituid avalikke esinemisi, kus ta jõuliselt viitas peaministriks pürgimisele. Riiki hakkab siiski juhtima president, loodab juhtkiri. (Juhtkiri, NYT, 28.01) Suurbritannias avaldatakse arvamust, et liitumine ELiga on Ukraina jaoks veel tulevikuunistus, praegune hetk nõuab pigem süvenemist-suhete silumist Venemaaga. (Juhtkiri, The Times, 24.01)

Iraagi esimeste vabade valimiste teema puhul oldi nii Euroopas kui USAs sama meelt – valimised ise kujunevad inimohvrite rikkaiks, valitseb oht muutuda demokraatia paroodiaks, mitte tõeliseks pöördepunktiks pärast sõdadeperioodi. (The Economist, 28.01) Lisaks demokraatlikult valitud tegusale juhtorganile eeldab tõeline demokraatia õiget suhtumist vähemustesse. Hoolimata seekordsete valimiste ajaloolisusest seisab tõeline proovikivi – tasakaalustatud põhiseaduse loomine – alles ees. (Juhtkiri, NYT, 28.01)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Läti president Vaira Vike-Freiberga avaldused seoses 9. mai pidustustega Moskvas on leidnud kajastamist ka Saksa ajakirjanduses. Üldiselt antakse kiretult edasi kogu küsimuste kompleks, alates osapoolte ajaloolistest hinnangutest kuni piiriprobleemideni välja. Tuletatakse meelde Venemaa uue suursaadiku Lätis hoiatussõnu, et osalemine 9. mai tähistamisel Moskvas on Läti “viimane võimalus” oma suhteid Moskvaga parandada. Venemaa suhted kõigi ELi liikmesriikidega olevat head, v.a. Lätiga. Piiriküsimus, venekeelne elanikkond ja energiapoliitika on olnud aastaid Venemaa survevahend Läti vastu. 9. mail Moskvas meenutab Läti president nii Hitleri kui ka Stalini hirmutegusid. Tsiteeritakse Eesti ekspresident Lennart Merit, kes olevat soovitanud Eestil saata oma esindaja Moskvasse. Osa Leedu opositsioonist ja ajaloolased on soovitanud Leedu president Valdas Adamkusel koju jääda (Robert von Lucius, FAZ, 17.01). Läti president tahtvat oma nõusolekuga Moskvasse sõita oma renomeed vene vähemuse silmis parandada. Juhul kui president Arnold Rüütel ja Adamkus Moskvasse sõidavad, tunnistavad nad tahtmatult Läti liidrirolli Baltikumis. Raske samm nägelevate kolmikute jaoks. (Matthias Kolb, Berlin Zeitung, 20.01) Austria päevaleht avaldab usutluse Läti presidendiga samal teemal (“Punaarmee poolt vabastatud? Ennekuulmatu!”). Vaira Vike-Freiberga kordab juba varem öeldut ning lisab, põhjendades Moskvasse sõidu otsust ja oma avaldusi, järgmist: “Ka meie hääl peab kõlama, vastasel juhul kuuleme üksnes Vene välisministeeriumi avaldusi Euroopa vabastamise kohta. Me tähistame 9. maid kui Euroopa sünnipäeva ning samas avaldame poolehoidu ja kaastunnet miljonitele hukkunutele vene inimestele. Suhete halvenemise kartuses kutset küll vastu ei võetud, sest Läti-Vene suhted on niigi täielikus madalseisus. Venemaa kui NSVLi õigusjärglane kasutab Läti suhtes retoorikat, mis ei viita sugugi kahetsusele minevikutegude üle. Erinevalt Saksamaast, tahab Venemaa vaid NSVLi varasid, kuid mitte vastutust üle võtta. (Burkhard Bischof, Die Presse, 26.01)

Tulise arutelu Saksa ajakirjanduses on vallandanud Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi avaldus stabiilsus- ja kasvupakti reformimise kohta (avaldatud Financial Times Deutschlandi 17. jaanuari numbris). Schröder märgib, et arutelu stabiilsuspakti ümber on keskse tähtsusega ELi majandus- ja rahanduspoliitika jaoks. Pakt on kutsutud kaitsma Euroopa rahanduse stabiilsust ja kasvu. Kuid õige rahanduspoliitika ei saa piirduda üksnes 3% nõudega – see ei vasta finantspoliitilistele realiteetidele. Me peame tunnistama, et lühiajaliselt võivad tekkida konfliktid avaliku eelarve konsolideerimise nõude ja vajaduse vahel toetada riiklikult majanduskasvu. Pikaajalisi perspektiive silmas pidades, tuleb stabiilsuspakti reformida. EK peaks pigem kindlaks tegema, kas riik on oma potentsiaalilt suuteline puudujäägi ja võlgadega toime tulema. Rahandusminister Hans Eicheli abiga on Saksamaa koostanud ettepanekud pakti kasvukomponendi tugevdamiseks. EK olulisimaks kontrollikriteeriumiks peaks olema riigi usaldusväärne majanduskasvu- ja tööhõivepoliitika. Selle poliitika teostamiseks tuleb riigile anda piisavalt finantsilist mänguruumi. Näiteks tuleb defitsiidi arvestamisel arvesse võtta majanduskasvule positiivselt mõjuvaid väljaminekuid haridusele, teadus- ja arendustegevusele, samuti kulutusi maksu- ja tööhõivereformi läbiviimiseks. Kuna stabiilsus- ja kasvupakt on euro stabiilsuse üheks tagatiseks, peaks EK arvestama ka sellega, milline on ühe või teise riigi panus euroruumi hinnastabiilsusesse. Ei saa arvestamata jätta ka spetsiifilisi kulutusi, nagu näiteks toetused Saksamaa uutele liidumaadele. Tuleb anda rohkem aega olukorra parandamiseks. Iga liikmesriik peaks ise koostama 3% nõude täitmise plaani. Juhul kui ta omaenda koostatud kavast kinni ei pea ning selle vastu rängalt eksib, alles siis võiks tarvitusele võtta karistusmeetmed. Ülalloetletud kriteeriume tuleks arvestada ka vastava ajakava koostamisel. Enam tuleks usaldada riikide kompetentsi. Maastrichti lepingus on kirjas, et sanktsioone “võidakse” rakendada, see ei pea olema mehaaniline protsess. Kui EL peab lugu liikmesriikide eesõigustest majandus- ja rahanduspoliitika määramisel, siis võime arvestada ka liikmesriikide vaba tahtega oma poliitikat ELi kui terviku eesmärkidega - Lissaboni strateegia raames - ühildada.

Euroopa juhtivad majandusteadlased üldiselt toetasid Schröderi kava, kuigi väljendasid kriitikat detailide suhtes. Ollakse vastu ideele jätta maksed ELi ühiskassasse defitsiidi ulatuse määramisel arvestusest välja. Väliseksperdid on stabiilsuspakti reformimise suhtes leplikumad kui Saksa enda majandusasjatundjad. Belglase Paul de Grauwe sõnul on pakti ainsaks ülesandeks aidata vältida riigi pankrotistumist: “Praegune pakt on liiga jäik selleks, et teda eesmärgipäraselt rakendada saaks”. Samas arvab ta, et üksikute väljaminekukategooriate arvestusest välja jätmine ei ole õige. Stefan Collignon (Londoni School of Economics) märgib, et alles nüüd, pärast Schröderi avaldust, on taas võimalik stabiilsuspakti mõistlikult arutada. Tuntud Genfi majandusteadlane Charles Wyplosz arvab, et kantsleri ettepanekus peitub üks oht – stabiilsuspakti täitmine võib muutuda liiga meelevaldseks. 3% nõude võiks unustada. Õigem oleks, kui liikmesriikide ja nende valitsuste juhid lepiksid kokku, millistel riikidel kui palju võlgu olla võib. (Sebastian Dullien, FTD, 18.01). FTD kommenteerib omalt poolt: stabiilsus- ja kasvupakt on majanduslikult kontraproduktiivne. Reformimine ei aita, probleem on globaalsem. Tuleb tagada euroruumi eelarvetasakaal. Selleks on vaja luua tõhus mehhanism majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimiseks. Kui seda ei juhtu, siis läheb paindlikkus, millest meile räägib Schröder, pikemas perspektiivis väga kalliks maksma. Saksamaa huvides peaks ju olema näiteks Itaalia võlgade ohjes hoidmine. EK praegustest sanktsioonidest ei ole kellelegi mingit kasu. Pealegi jääb neil vajaka usaldusväärsusest ja järjepidevusest. Liikmesriikide võlgade arvestamiseks tuleks luua paindlik mehhanism, mitte aga konkreetseid numbreid paika panna. (Wolfgang Münchau, FTD, 19.01) Teised Saksa lehed annavad Schröderi initsiatiivile pigem hävitava hinnangu: ”Pandora laegas on nüüd avatud!” (Jürgen Stark, FAZ, 19.01); “Esimest korda ajaloos võib EL kuulutada kehtetuks sedavõrd olulised omaenda tehtud varasemad otsused. Stabiilsuspakt võttis poliitikutelt õiguse võlgu teha (see oli kõige paremas mõttes liberaalne samm), nüüd antakse see õigus neile tagasi” (Nikolaus Blombe, Die Welt, 18.01); “ELi liikmesriigid peaksid nüüd küll iga hinna eest vältima seda, et meelevaldsus taas võimust võtab ning igaüks saab kõike seda, mida ta parajasti tahab” (SZ, 18.01); “Meie laste tulevik ei ole enam eesmärk omaette, nüüd on see tehtud kauplemise objektiks” (Der Tagesspiegel, 18.01); “Stabiilsuspakt toimis seni hästi, kuni probleeme oli ainult väikestel riikidel. Niipea kui raskustesse sattusid suured euromaad, kasutasid nad kohe oma jõudu enda huvide ja tahte läbisurumiseks” (Patrick Welter, FAZ, 21.01). Tsiteeritakse Eesti rahandusminister Taavi Veskimäge, kes kahetseb, et EK õigusi ei ole suudetud laiendada. Tema arvamus läheb Schröderi omast 100% lahku. Reform on küll vajalik, kuid näiteks haridus- ja teaduskulutuste arvestusest väljajätmine ei ole õige. “Stabiilsuspakt annab praegugi piisavalt mänguruumi, et struktuurireforme läbi viia”, märgib Veskimägi. Üksnes väljaminekud pensionireformi läbiviimiseks on tema arvates õigustatud (Flora Wisdorff, Der Tagesspiegel, 19.01).

Rahanduse ja maksunduse instituudi (Institut “Finanzen und Steuern”) värske uurimuse kohaselt ei ole Euroopas praegu ruineerivat maksukonkurentsi. Põhimõtteliselt toetab instituut sellist konkurentsi. OECD ja ELi meetmetega (1990. aastate teisel poolel vastu võetud “Code of Conduct”) on võimalik ära hoida konkurentsiga kaasnevaid negatiivseid kõrvalnähtusid, kahjustamata sealjuures liikmesmaade maksundusalast suveräänsust ja maksukonkurentsi Euroopas. (FAZ, 11.01)

Komitee 2008 liige maletaja Garri Kasparov nimetab Venemaa president Vladimir Putinit fašistiks ning kardab brutaalse diktatuuri kehtestamist Venemaal. “Ärge toetage Putinit”, ütleb ta. Samas Lääne liidrid eelistavad demokraatiale stabiilsust Ida-Euroopas. “Stabiilsus eksisteerib üksnes Bushi ja Blairi peades”, väidab Kasparov. Tegelikult põhinevat nn stabiilsus kõrgetel naftahindadel ja tsensuuril. See, kes Venemaal praegu demokraatia ja vabaduse kaitseks välja astub, riskib sellega, et teda vaenlaseks ja “viiendaks kolonniks” sõimatakse. (Manfred Quiring, Die Welt, 12.01)

Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburgi ajakirjandus

ELi eesistuja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckeri arvates peavad liikmesriigid seadma liidu huvid kõrgemale oma riigi huvidest, et kokkulepe finantsperspektiivi osas aastateks 2007-2013 võiks sündida enne kui teatepulk antakse juuni lõpus Suurbritanniale. Luksemburgi diplomaatide hinnangul tähendaks kokkuleppe mittesaavutamine sisuliselt läbirääkimiste peatumist järgnevaks poolteiseks aastaks. See aga karistaks mehaaniliselt kümmet uut liikmesriiki. (Pierre Avril, Le Figaro, 11.01)

Tõsist arutelu tekitas stabiilsus- ja kasvupakti reform. Kantsler Gerhard Schröderi Financial Times Deutschlandis avaldatud seisukohavõtt Saksamaa positsioonidest pakti reformimise osas tingis äreva vastukaja (Pierre Avril, Le Figaro, 18.01). Schröder sooviks paindlikumaid tingimusi pakti 3% defitsiidimäära arvutamisel. Näiteks võiks Saksamaa meelest võtta arvesse teatavaid “pehmendavaid asjaolusid” nagu haigekassa reform, majanduskasvu pidurdumine või eriliste solidaarsuskulutuste tegemine. (Claire- Lise Buis, La Voix du Luxembourg, 20.01) Pärast rahandusministrite kohtumist pakti reformimise teemal kinnitas Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, et riikide positsioonid lähenevad. Tema sõnul tuleb nüüd leida viis kuidas olla väga range, kui riigi majandus kasvab jõudsalt, ning kaalutletult paindlik, kui majanduskasv aeglustub. Eesistuja sõnul tuleb enne lõpliku kokkuleppe sõlmimist läbi rääkida veel “viimased detailid”. (Sabine Verhest, La Libre, 19.01) Kokku lepiti, et tuleb tugevdada ennetavaid meetmeid, mis ei laseks defitsiidimääral kavsvada üle kolme protsendi piiri. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 19.01) Pärast läbirääkimisi stabiilsuspakti küsimuses hindasid Ecofini ministrid, et kokkulepe märtsi lõpus toimuval ülemkogul on võimalik. (Pierre Avril, Le Figaro, 19.01)

Arutelu Prantsusmaal referendumile mineva ELi põhiseadusliku leppe ümber on väga elav. Jätkuvalt võetakse aktiivselt sõna leppe poolt ja vastu ning selgitatakse selle erinevaid aspekte. Viimastel nädalatel ilmusid näiteks leppe “isa” Valéry Giscard d’Estaingi, EP asepresidendi Pierre Moscovici ja Prantsusmaa endise PMi Edouard Balladuri kirjutised. Prantsusmaal ilmestas debatti ka riigi põhiseaduse paari punkti üle vaatamine rahvasaadikute poolt, viimaks põhiseadust kooskõlla Euroopa põhiseadusliku leppega. Lisaks alustas president Jacques Chirac rahvahääletuse eelkampaaniat kutsudes kõikide parlamendis esindatud parteide juhid Elysée lossi arutelule, et diskuteerida kevadel toimuva referendumi korraldusliku poole üle. (Anne Fulda, Le Figaro, 12.01) EP rahvasaadikud kutsusid aga kõiki Euroopa riike üles põhiseaduslikku lepet ratifitseerima. Strasbourg’is toimunud hääletusel ei olnud küll juriidilist kaalu, kuid rahvasaadikud loodavad, et see annab positiivse signaali pealinnadele. (Rafaële Rivais, Le Monde, 13.01; Pierre Avril, Le Figaro, 13.01)

Belgias, kus käisid juba ettevalmistused Euroopa põhiseadusliku leppe rahvahääletusele panemiseks, tuli aga ootamatu kannapööre väikese flaami poliitilise rühmituse Spirit seisukohtades, kelle arvamus on kaalukeeleks. Rühmituse liider Geert Lambert nimetas meelemuutuse põhjusena rahvahääletusega kaasnevat liigset riski, et ultraparempoolne Vlaams Belang soovib referendumi muuta hääletuseks Türgi ELi astumise vastu. (Vincent Recour, La Libre, 26.01; Nathalie Dubois, Libération, 25.01)

Prantsuse meedia järeldab USA president George W. Bushi ja uue välisministri Condoleezza Rice’i avaldustest, et Bush soovib oma teisel ametiajal ajada diplomaatilisemat välispoliitikat. Kuigi Bush ei ole muutnud oma veendumusi, püüab ta maailmale näidata USA paremat külge ning oma ettevõtmisi paremini selgitada, et temast rohkem aru saadaks. Seega oleks ka tema meetodid efektiivsemad. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 13.01) Seda, et Bush ja teda ümbritsevad inimesed on mõistnud koostöö vajalikkust liitlastega, usub ka USA endine välisminister Madeleine Albright Le Figarole antud intervjuus. (Corine Lesnes, le Monde, 19.01) Bushi suhete parandamisest Euroopaga räägib seegi, et presidendi esimene välisvisiit pärast tema teistkordset ametissevannutamist toob teda just Euroopa pealinna Brüsselisse. (Thomas Ferenzi, Le Monde, 21.01)

Prantsusmaa kaitseminister Michèle Alliot-Marie käis Peterburis, kus ta kohtus oma vene kolleegi Sergei Ivanoviga, et rääkida kahe riigi vahelisest sõjalisest koostööst. Pariis ei varjagi, et näeb end ELi ja Venemaa suhete silujana, kuna need suhted on nii mõnigi kord okkalised iseäranis Venemaa ja ELi uusliikmete vahel. (Laure Mandville, Le Figaro, 21.01)

Palju leheruumi pälvis ka 60. aasta möödumine Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest. Pariisis avati sel puhul pidulikult “Nimede müür”, millel seisavad 76 000 Prantsusmaalt deporteeritud juudi nimed. (Claire Tréan, Le Monde, 25.01)

Skandinaavia ajakirjandus

EK president José Manuel Barroso esitatud järgmise viie aasta ELi majandusstrateegia muudab Lissaboni protsessi liberaalsemaks. Skandinaavia lehed näevad Barroso ambitsiooni suurendada Euroopa majanduskasvu üldjoontes positiivsena. Probleemsena nähakse aga eesmärkide täideviimist. Barroso ei mõtle seatud eesmärkide edendamise vahendite peale; otsustus ja instrumendid on liikmesriikide, isegi üksikute ettevõtete kätes. Samuti võib ultraliberaalset kurssi ajades osutuda probleemiks tasakaalu säilitamine majanduslike eesmärkide ja “Euroopa sotsialse mudeli” vahel (Rolf Gustavsson, SvD, 26.01). Samas leitakse Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti juhtkirjas, et hoolimata üpris ambitsioonikatest eesmärkidest on Barroso astunud vähemalt esimese sammu, öeldes, et midagi tuleb Euroopa majandusega ette võtta, ning ka Taani majandusleht Børsen soovitab koduvalitsusel toetada Brüsselist kostvaid uusi toone. (Juhtkiri, SvD, 28.01; Juhtkiri, Børsen, 27.01) Barroso plaani kritiseeriva Euroopa sotsialistidest ja rohelistest koosneva vähemuse eesotsas seisab Rootsi volinik Margot Wallström, kes tahaks Lissaboni strateegias säilitada võimalikult palju sotsiaal- ja keskkonnapoliitilisi eesmärke. EK fookust majanduskasvule kaitseb aga muuhulgas Taani volinik Mariann Fischer Boel. “Kui pole majanduskasvu, pole võimalust maksta ka sotsiaalsete hüvede eest,” ütleb põllumajandusvolinik (Pierre Collignon, JP, 27.01).

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder avaldas ajalehes Financial Times oma nägemuse ELi stabiilsus- ja kasvupakti reeglite lõdvendamise kohta. Taani positsioon on, et hetkel kehtivad reeglid on sobivad. Ka Rootsi ei toeta eelarvepuudujääki kontrollivate reeglite vabaks laskmist, majanduslikult raskeid perioode peaksid tasakaalustama parematel aegadel tehtavad säästud ning riigivõlga ei tohiks eelarvepuudujäägi arvestamisel välja jätta. Sama seisukohta toetab Taani leht Børsen. Skandinaavia meedias kardetakse üldiselt, et Schröderi kava tähendaks sisuliselt stabiilsuspakti lõppu. Taani majandusspetsialistid hoiatavad Schröderi esitatud reformikava eest, kuna stabiilsuse vähenemisel on tõenäoliselt pikas perspektiivis Euroopa majandusele kahjulikud tagajärjed (Jonas Torp, Børsen, 18.01). Jyllands-Posten kirjutab, et Schröderil on õigus selles, et pakti puhul on seni keskendutud liigselt stabiilsusele, mitte aga piisavalt kasvule, kuid kui anda suurtele ELi liikmesriikidele rahanduspoliitikas vabad käed, satuks ohtu stabiilsus ja liidu ühise rahandussüsteemi usutavus. Lahendus võiks olla teatav paindlikkus liikmesriikide poolsete kasvuinitsiatiivide arvestamisel. (Juhtkiri, JP, 21.01). Seevastu EP sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees, taanlane Poul Nyrop Rasmussen toetab Schröderi ideed stabiilsuspakti moderniseerimise kohta ja senisest enam orienteerumist majanduskasvule.

USA president George W. Bushi ametisseastumiskõnes esitatud välispoliitilisse visiooni suhtuti Skandinaavia pressis skeptiliselt. Bushi ideed levitada maailmas vabadust peetakse positiivseks, kuid küsimusi tekitavad just meetodid, kuidas Ühendriigid seda ideaali praktikas rakendama hakkavad. Ja – kas Bushi välispoliitika teisel ametiajal ka reaalsuses erineb esimesest? Dagens Nyheteri ajakirjanik leiab, et Bushi kõnes esinevat tõotust viia vabadust kõikjale maailmas kiputakse tõlgendama kui pööret USA välispoliitikas, ent tegelikult ei ole president oma nägemust rahvusvahelise süsteemi kohta muutnud. Ühendriigid ootavad endiselt, et muu maailm tegutseks vastavalt nende seatud tingimustele (Per Ahlin, DN, 25.01). Taani leht Politiken peab aga USAd silmakirjalikuks, kuna Bushi visiooni ja tegelikkuse vahel on suur lõhe: USA soosingus olevad Saudi-Araabia ja Pakistan on kohati vähem vabad ja demokraatlikud, kui mõningad Ameerika vaenlaste nimekirja kantud diktatuuririigid (Juhtkiri, Politiken, 24.01). Dagens Nyheter küsib, kas Bushi vabaduse eksportimine kõikjale tähendab reaalsuses, et ka Venemaale, Hiinale, Pakistanile ja Saudi-Araabiale hakatakse suuremat survet avaldama. Või on peale ebaõnnestumist Iraagis ameeriklaste toon pehmemaks muutumas? (Juhtkiri, DN, 22.01) Berlingske Tidende juhtkirjas avaldatakse lootust, et peale Iraagi õppetundi võib tuleval neljal aastal näha sõjaliselt tagasihoidlikumat USAd, ning ühtlasi ärgitab ajaleht ka Euroopat oma väärtustes selgusele jõudma ja koos Ühendriikidega maailmas vabaduse eest võitlema. See muudaks nii USA kui Euroopa ja ühtlasi kogu maailma tugevamaks. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 24.01) Taani leht Politiken ja Norra Aftenposten spekuleerivad aga, kas järgmisena võtab USA ette diktatuuri kukutamise Iraanis.

Ulatuslikult kajastati ka Ukraina presidendivalimised võitnud Viktor Juštšenko inauguratsiooni, sellele järgnenud visiiti Moskvasse ning Ukraina tulevikuperspektiive. Tuuakse välja uusi probleeme, millega Juštšenko silmitsi seisab ning mis tuleb lahendada, kui on soov ELi suunas liikuda. Riik on endiselt lõhestunud, pole välistatud vasturevolutsioon maa idapiirkonnas. Küsimusi tekitab ka uue presidendi legitiimsus, kui peaaegu pooled elanikest hääletasid Juštšenko vastu. Kõige suuremaks väljakutseks on ilmselt aga majanduslikud probleemid: Ukrainas on palju vaesust, kogu rikkus on kogunenud mõninga äriringkonna kätte, Ida-Ukrainas on perspektiivitud ning riigi poolt toetatavad söekaevandused ja suurettevõtted, mis tuleb ELi pürgides sulgeda – see aga tähendab massilisi tööliste koondamisi. (Ralf Dahrendorf, DN, 28.01; Juhtkiri, Politiken, 12.01)

Lisaks kommenteeriti pressis ka Iraagi ja Palestiina valimisi. Kui Mahmoud Abbasi valimise suhtes Palestiina presidendiks olid lehed üksmeelselt optimistlikud, nähes seda tee avanemisena rahule Lähis-Idas, siis Iraagi valimised tekitasid vastuolulisi arvamusi. Totalförsvarets Forskningsinstituti laborant Gunnar Jervas hindab, et heal juhul tuleb Iraagis piiratud demokraatia, mitte enam (Gunnar Jervas, SvD, 30.01). Samas pole Berlingske Tidende juhtkirja kohaselt valimiste läbiviimisele paremat alternatiivi – kes teab, millal alles võib avaneda parem võimalus demokraatia rajamiseks Iraagis (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 17.01).

Soome ajakirjandus

Soome ajakirjanduses kirjutatakse ELi põhiseaduslikust lepingust ning selle ratifitseerimisega seotud võimalikest probleemidest. Kuigi EP on lepingu heaks kiitnud, otsustavad selle ratifitseerimise üle liikmesriigid. EP liige Aleksander Stubb ütles, et pärast põhiseadusliku lepingu heakskiitmist saab EList sõjaline liit; EPi liikme Esko Seppäneni arvates ei tohiks lepingut just sel põhjusel ratifitseerida. (Risto K. Tähtinen, TS, 12.01) Paljudes ELi liikmesriikides pannakse ELi põhiseaduslik leping rahvahääletusele, mis võib seada lepingu heakskiitmise kahtluse alla. Ilmselt on prantslaste otsus mõjutatud sellest, kuidas nad suhtuvad Türgi liikmelisusse. Rahvahääletused hakkavad tunda andma ka ELi tegevuses, sest hääletust korraldavad riigid väldiksid meelsasti otsuseid, mis on rahva jaoks võõrastavad. See muudab aga ELi otsustusprotsessid veelgi ettevaatlikumaks. (Juhtkiri, HS, 12.01) ELi juhtfiguurid on muretsenud ELi kodanike vähese huvi pärast põhiseadusliku lepingu vastu. Inimesed ei pea seda vajalikuks ja on isegi selle vastu. EP liige Lasse Leppinen ei pea rahva huvi vajalikuks: “Kodanike asi pole keeruliste poliitiliste küsimustega oma pead vaevata.” (Petteri Tuohinen, HS, 12.01) Otse vastupidi arvab Ameerika kirjanik Jeremy Rifkin, sest tema sõnul on ELi põhiseaduslik leping tähenduslik ning praegu on aeg “suurimaks aruteluks Euroopa ajaloos”. ELi poliitikud pole oma kodanikele asju lihtsalt küllaldaselt seletanud. (Petteri Tuohinen, HS, 13.01)

Seda, et ELil on kommunikeerimisprobleem, arvab ka Paavo Rautio. Kuna ELi otsuste ja ideede kohta levib kogu Euroopas palju kummalist informatsiooni, lõid 8 EP liiget nn kiirreageerimisüksuse, mis neid valesid kummutama peaks. Paavo Rautiole meenutab see 1984. aasta filmi Ghostbusters, kus kolm imelikku parapsühholoogia professorit lõid rühma poltergeistide vastu võitlemiseks. (Paavo Rautio, HS, 27.01)

Äge diskussioon käib ELi stabiilsus- ja kasvupakti ümber. On tehtud ettepanekuid selle nõuete leevendamiseks, sest kui riigid neist kinni ei pea ja sellele sanktsioone ei järgne, tekib küsitavusi pakti usutavuse kohta. Soome rahandusminister Antti Kalliomäki loodab, et pakti tehtavate uuendustega saab tulevikus selliseid situatsioone vältida. (Petteri Tuohinen, HS, 19.01) Soome Panga president Erkki Liikanen pooldab ELi stabiilsus- ja kasvupakti, selle nõudmiste leevendamine ohustaks ELi põhimõtteid. “ELis pole otsuste tegemisel oluline see, kui tugev keegi on või kui palju hääli kellelgi on, vaid asjad otsustatakse seaduse järgi. Stabiilsus- ja kasvupakt peaks põhinema samadel alustel,” ütles Liikanen. (Marko Junkkari, HS, 19.01)

Vastukaja sai ka USA president Georg W. Bushi ametisseastumiskõne. Bushi tähtsaim sõnum oli soov, et Ameerika rahvas jälle üksmeele leiaks. Bushil on oma teiseks ametiajaks suured plaanid, kuid viimase saja aasta jooksul pole ühegi USA presidendi teine ametiaeg õnnestunud. See annab ühtlasi lootust demokraatidele. (Matti Jäppinen, ESS, 20.01) Georg W. Bushi ametisseastumise kõne puhul oli kõige üllatavam see, mida kõne ei sisaldanud. USA president ei maininud sõnagagi terrorismi ega rääkinud Iraagi sõjast. Peaaegu ainus teema oli vabadus ning USA roll vabaduse edendamisel maailmas. Väljaspoolseisjad võivad aga küsida, kuidas see ideaal praktiliseks programmiks muutub? Bushi esimese ametiaja tegevus ei vastanud neile võimukatele sõnadele. Bushil on nüüd teist korda ametis olles vabamad käed, sest ta ei pea enam mõtlema järgmistele valimistele. Samas pole ka ei Bushi parteikaaslased ega vastased enam presidendi võimu suhtes nii tundlikud. (Juhtkiri, HS, 22.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel ei ole võtnud vastu otsust Moskvas natsi-Saksa vägede üle saavutatud võidu 60. aastapäeval osalemise suhtes, teatas presidendi pressiteenistus. (Interfax, 12.01)

Rida Eesti poliitilisi parteisid kutsus president Arnold Rüütlit üles loobuma visiidist Moskvasse 9. mail ning piirilepingu allkirjastamisest selle praeguses sõnastuses. Pöördumises märgitakse, et Eesti kuulus Teise maailmasõja tulemusena NSVLi poolt okupeeritud riikide hulka ning eesti rahvas oli aastakümneid sunnitud kannatama inimsusevastaste kuritegude tõttu võõrvõimu poolt. Areng peatus pikaks ajaks ning rahvust ootas täielik venestamine, nagu juhtus ka mitmete teiste NSVLis elanud rahvastega. Soov allkirjastada nõukogudeaegset administratiivpiiri kinnistav piirilepe 9. mail Moskvas on katse alandada Eesti riiki ja rahvast. (Interfax, 13.01)

Eesti eksvälisminister Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti president osalema Moskvas 9. mail toimuval pidustusel. Praeguse EP väliskomisjoni aseesimehe sõnul jätaks vastupidine eestlastest mulje kui kapriissetest ja minevikku klammerdunud russofoobidest. Samas ei tarvitse Ilvese arvates Moskvas piirilepingut allkirjastada. 9. mai ja piirilepingu sidumine on Venemaa vulgaarne katse tulla välja oma halvast olukorrast ning soov veelkord Eestit alandada. (Interfax, 14.01)

Eesti endiste poliitvangide liit kutsus president Arnold Rüütlit üles mitte osalema Hitleri vägede üle saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustel Moskvas. Liidu ametlikus teadandes öeldakse, et kutse vastuvõtmine tähendaks poliitvangide kannatuste heakskiitmist ning punarežiimi ohvrite mälestuse rüvetamist. (Interfax, 17.01)

Eesti valitsuse hoone juures toimus pikett ELi põhiseadusliku leppega ühinemise vastu. Piketeerijate arvates tuleks see küsimus otsustada üldrahvalikul referendumil. (Interfax, 18.01)

Eesti ja Venemaa välisministeeriumide vahel toimunud konsultatsioonide käigus saavutati põhimõtteline kokkulepe välisminister Sergei Lavrovi ametlikuks visiidiks Eestisse lähiajal. Eesti delegatsiooni juhtis välisministeeriumi asekantsler Tiina Intelmann, Vene poolt aseminister Vladimir Tšižov. (Ria-Novosti, 18.01)

Eesti välisministeeriumi asekantsler Tiina Intelmanni sõnul on riikidevaheliste suhete parandamiseks vaja poliitilist tahet ning soovi jätta minevik selja taha. Moskvas toimunud Eesti ja Venemaa konsultatsioonide käigus käsitleti lisaks kahepoolsetele suhetele ka koostööd ELi raamistikus ning Venemaa esitas oma nägemuse OSCE reformimisest (Ria-Novosti, 19.01)

Eesti suursaadiku Moskvas Karin Jaani arvates on Venemaal ja Eestil kõik eeldused suhete parandamiseks. Suhete aktiviseerimine aitaks kaasa kaubandus-majandussuhete arengule. Suursaadik märkis seejuures, et juba on tunda topelttollide kadumise positiivset mõju. Olulise tahuna mainis Jaani turistide arvu kasvu. Kui sõlmitakse riikidevaheline readmissioonileping, tervitab Eesti viisarežiimi lihtsustamist ELi ja Venemaa vahel. (Ria-Novosti, 19.01)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland teatas Eesti valmisolekust allkirjastada piirileping 10. mail. (Interfax, 19.01)

Nezavissimaja Gazetale antud intervjuus ütleb Eesti president Arnold Rüütel, et tema arvates ei eksisteeri Eestis niinimetatud Vene probleemi ning on tagatud kõigi kodanike õigused. (Interfax, 21.01)

Moskvas eravisiidil viibinud Eesti president Arnold Rüütel ütles uudisteagentuurile Interfax antud intervjuus, et Eesti on täitnud kõik OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari antud soovitused ning Eestis on tagatud kõigi kodanike võrdsed õigused hoolimata rahvusest. Patriarh Aleksius II kutsel Moskvat külastanud Rüütel kohtus patriarhi residentsi ruumes ka Venemaa president Vladimir Putiniga. Intervjuus mainis president Rüütel veel, et Eesti pool on valmis allkirjastama piirileppe lähimal ajal Tallinnas. (Interfax, 23.01)

Eesti Päevalehel antud intervjuus leiab Läti president Vaira Vika-Freiberga, et Balti riikide juhtide puudumine 9. mai tähistamiselt Moskvas tekitab arusaamatust lääneriikides ning seda tõlgendataks heakskiiduna fašismile. (Ria-Novosti, 24.01)

Õigusteaduste doktor Ando Leps ei välista SL Õhtulehes avaldatud intervjuus Eesti juhtkonna seotust sõjatehnika veoga 1994. aastal uppunud parvlaeval “Estonia”. Rootsi võimud on tunnistanud sõjatehnika vedu “Estoniaga” vahetult enne selle hukku. Lepsi arvates võis mainitud aparatuur pärineda Leningradi Mereuuringute Instituudi filiaalist Suurepeal, kus tegeleti peamiselt akustikaga ning mille läheduses asus allveelaevade polügoon. Estonial võidi transportida Hara lahes katsetatud allveelaevade avastamise vahendeid võin nende üksikuid sõlmi. (Interfax, 25.01)

Eestis elavad setud protesteerisid parlamendihoone ees Venemaaga piirlepingu sõlmimise vastu, mis kehtestaks riikidevahelise piirina nõukogudeaegse liiduvabariikide administratiivpiiri. (Interfax, 26.01)

Venemaa võib pöörduda rahvusvaheliste vahekohtute poole seoses seitsmele Eestis elavale vene sõjaväepensionärile ning nende pereliikmetele ajutiste elamislubade andmisest keeldumisega, teatas Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Konstantin Provalov ajalehele Pärnu Ekspress antud intervjuus, mis hiljem avaldati ka Vene välisministeeriumi koduleheküljel. (Interfax, 27.01)

Estonian President Arnold Rüütel and his Russian counterpart Vladimir Putin are reported to have agreed that a border treaty between the two countries should be signed before May. "Putin agreed that the border treaty should be signed by our foreign ministers and said he would give the task to the foreign ministry," Rüütel said. "Ironically, now the treaty is of more importance to Russia because it wants to reach an agreement on visa freedom with the EU, and border treaties with neighbouring countries are a prerequisite for this," Andres Kasekamp, director of the Estonian Foreign Policy Institute, told Afp. "The meeting is very significant, in particular if the promises that were made are actually fulfilled," Marko Mihkelson, head of the Estonian parliament's foreign affairs committee, said. Kasekamp agreed: "If the Putin-Rüütel meeting is followed up by official statements and the action (of signing a treaty) publicly promised, it will be a big breakthrough in Estonian-Russian relations," he said. But there could still be a barrier to the signing of the border treaty, because Russia wants the pacts it signs with Estonia and Latvia to be part of a package deal which would include another pact, proposed by Moscow, on bilateral cooperation. Both Estonian and Latvian officials have said the Moscow-proposed cooperation declarations are no good and need a rewrite. Estonian PM Juhan Parts said Estonia should take its time to decide whether to sign a bilateral political declaration with Russia. "We are keen to keep the two things apart: the border treaty and any other document of a general political nature," Parts said. (Afp, 23.01)

The Estonian government has decided to extend the mission in Iraq of troops from the Baltic state until the end of the year, the country's biggest daily newspaper Postimees reported. PM Juhan Parts and officials from the foreign and defense ministries have given their initial approval to withdraw Estonian soldiers from Iraq by the end of the year, after the extension. (Afp, 19.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Balti riikide juhid on dilemma ees – kas võtta vastu Venemaa president Vladimir Putini kutse tähistada maikuus Moskvas võitu Hitleri üle Suures Isamaasõjas, või mitte. Samas süüdistatakse Eestit, Lätit ja Leedut natsi-Saksamaa sõbralikkuses samal ajaperioodil. Läti president Vaira Vike-Freiberga on oma otsuse teinud, seades ametivennad naabermaades keerulisse olukorda. (The Economist, 14.01)

Saksamaa ajakirjandus

Ajakirja Diplomatisches Magazin jaanuarikuu number avaldab artikli “Kreative diplomatie”, kus saab sõna ka Berliinis asuva Eesti saatkonna diplomaat Pille Toompere. Tõdetakse, et Berliin kui pidevalt uuenev ja muutuv metropol on parim paik avaliku diplomaatia ning uute ideede arendamiseks. Saladiplomaatia kõrval omandab üha suuremat tähendust töö laia avalikkusega. Pille Toompere jaoks on avalikkus samuti üheks moodsa diplomaatia võtmesõnaks. Näiteks külastavad õpilasklassid ja tudengirühmad Eesti saatkonda, kus neile korraldatakse vestlusringe diplomaatidega. See on investeering tulevikku. (Barbara Olfe-Kräutlein, Diplomatisches Magazin 1/2005)

Rootsi ajakirjandus

Läti president Vaira Vike-Freiberga on nõustunud sõitma Moskvasse tähistama 60 aasta möödumist natsirežiimi lüüasaamisest. Küsimus on baltide jaoks väga vastuoluline, kuna nende jaoks lõppes Teine maailmasõda okupatsiooniga – mitte just asi, mida tähistada, arvavad paljud Eesti, Läti ja Leedu elanikud. Nüüd kõneldakse lõhest kolme Balti riigi vahel, mida üldsus on seni pidanud üheks tervikuks. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 22.01)

Läti president Vaira Vike-Freiberga on võtnud vastu kutse tähistamaks Moskvas NSVLi võitu Hitleri Saksamaa üle. Sellega seadis ta oma Leedu ja Eesti kolleegid kahetsusväärsesse olukorda, võttes võimaluse küsimus ühiselt otsustada. Leedu endine president Vytautas Landsbergise sõnul on nüüd näha, kes on Balti koostöös nõrgim lüli. Läti kommentaatorid meenutavad aga, kuidas Eesti omal ajal leidis, et ELi liikmeks peaks saama esmalt kõige “tublim” Balti riik, ning kuidas Leedu proovis saada NATO liikmeks enne Eestit ja Lätit. See ei viita just Balti ühtsusele, ütlevad lätlased. Balti riikide presidentide kutsumine Stalini võitu Hitleri üle tähistama on jälk provokatsioon. Venemaa ei tunnista Baltimaade okupeerimist, kuigi kõik teavad, et Nõukogude Liit okupeeris need riigid. Üha autoritaarsemaks muutuv Venemaa tõrjub aga ärritatult kõik sellised väited. Kui kõigele lisaks suudetakse Baltimaid lõhestada, on see Venamaale bonuseks. (Niklavs Lapukins, Upsala Nya Tidning, 19.01)

Edgar Savisaar kirjutab oma memuaarides, et vastupidiselt Rootsile üritas Soome pigem pidurdada, kui toetada Eesti iseseisvust. “President Mauno Koivisto ei võtnud oma initsiatiivi, vaid ainult ootas heakskiitu Moskva poolt,” konstanteerib Savisaar – Eesti peaminister aastatel 1990-92. Soomes on Savisaare memuaarid äratanud suurt tähelepanu. Soome pole Eestiga endiselt mineviku suhtes arveid klaarinud. Poliitilisel tasandil keeras Helsingi Tallinnale selja kuni külma sõja lõpuni. Soome seisukohast polnud aga tegemist millegi muu, kui ellujäämistaktikaga. (Anna-Lena Laurén, Svenska Dagbladet, 20.01)

Taani ajakirjandus

Läti president Vaira Vike-Freiberga selgitab oma seisukohti seoses osalemisega 9. mai pidustustel Moskvas. President tuletab meelde, et natsirežiimi kukutamine ei tähendanud Eesti, Läti ja Leedu vabanemist, selle asemel sattusid Balti riigid uue totalitaarse režiimi, Nõukogude võimu alla. Viieks aastakümneks pühiti Läti, Eesti ja Leedu Euroopa kaardilt minema. Kui me meenutame Teise maailmasõja ohvreid, ei tohi me unustada inimsusevastaseid kuritegusid, mida saatsid korda nii Hitler kui Stalin, kirjutab Vike-Freiberga. (Vaira Vike-Freiberga, JP, 21.05)

Soome ajakirjandus

Mais möödub 60 aastat Teise maailmasõja lõppemisest. Venemaa president Vladimir Putin korraldab Moskvas Teises maailmasõjas saavutatud võidu auks pidustused, kuhu on kutsutud riigijuhte riikidest üle kogu maailma. Külaliste nimekirjas on ka Balti riikide presidendid, kellele valmistab osalemise küsimus suurt peavalu. Kas on sobiv tähistada võitu, millele järgnes 50aastane okupatsioon? Eesti on täbaras olukorras nii kutset tagasi lükates kui seda vastu võttes. Kuigi Baltimaade presidendid olid kokku leppinud, et otsustavad mineku üle ühiselt, teatas Läti president Vaira Vike-Freiberga ootamatult oma nõusolekust pidustustel osaleda. “Me ei ole siiami kolmikud vaid kolm iseseisvat riiki,” põhjendas Vike-Freiberga oma otsust. Venemaa president Vladimir Putin avaldas soovi allkirjastada pidustuste ajal Eesti ja Lätiga lõpuks ka piirilepingud, kuid Eestil pole sellega enam kiiret. (Ivo Laks, ESS, 14.01)

Venemaa seob Eesti ja Lätiga piirilepingute allkirjastamisega poliitilised deklaratsioonid, mille kohaselt pole NSVL nimetatud riike kunagi okupeerinud ning mis annulleeriks kõik varasemad riikidevahelised lepingud. Venemaa allkirjastaks nii piirilepingud kui poliitilised deklaratsioonid 10. mail Moskvas, mil tähistatakse 60 aasta mõõdumist Teise maailmasõja lõppemisest. (Kaja Kunnas, HS, 21.01)

On eeldusi, et Venemaa allkirjastab nii Eesti kui Lätiga piirilepingud ning viimased ei tohiks seda võimalust käest lasta. Eesti ja Läti suhted Venemaaga on olnud aastaid halvad. Selge märk probleemidest suhtlemisel on ka siiani allakirjutamata piirileping. Praegu teeb lepingute sõlmimise raskeks Venemaa püüd sellega siduda teisigi poliitilisi küsimusi, millega Eesti ja Läti ei saa nõustuda. (Juhtkiri, Kaleva, 30.01)

Eesti ja Venemaa presidentide üllatuskohtumine Moskvas 20. jaanuaril on tekitanud lootust, et riikidevahelised suhted paranevad. Kuna presidentide kohtumise tunnistajaks oli vaid patriarh Aleksius II, on kohtumise sisu vaieldav. Eesti president Arnold Rüütli sõnul oli Venemaa president Vladimir Putin valmis hukka mõistma Molotovi-Ribbentropi pakti, Putini koduleheküljel seda väidet aga ei kinnitatud. (Kaja Kunnas, HS, 22.01)

NATO liikmelisus sunnib Balti riike oma just ülesehitatud kaitsesüsteemi organisatsiooni nõuete kohaselt ümber planeerima. Baltimaad on oma üldisel sõjaväekohustusel ja territoriaalsel kaitsel põhinevad armeed üles ehitanud teistelt saadud nõuannete järgi. NATO 2002. aasta Praha tippkohtumisel said Balti riigid uued juhtnöörid, sest allianss ei näinud enam Venemaas ohtu. NATO ootab oma uutelt liikmetelt professionaalseid, liikuvaid üksuseid. Kõige põhjalikumalt reorganiseerib oma maavägesid Läti. Kavas on üle minna palgaarmeele aastaks 2007. Eestis säilib ka üldine sõjaväekohustus. Liigutakse küll ka professionaalse armee suunas, kuid see piirdub juba olemas oleva Scouts-pataljoniga. Leedus suureneb palgaarmee osakaal ja vähendatakse üldise sõjaväekohustuse osa. Kõigi kolme riigi kaitsesüsteem on olnud ja jääb ka NATO liikmena maavägede keskseks. (Jukka Knuuti, TS, 17.01)

Soome väliskaubandus- ja arengukoostööminister Paula Lehtomäki ütles esmaspäeval, 17. jaanuaril Tallinnas, et sel aastal otsustatakse Soomes, kas tööjõu vaba liikumist piiravat üleminekuperioodi pikendatakse või mitte. Lehtomäki isiklikult ei näe põhjust üleminekuperioodi jätkamiseks, samuti on sellel ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Tekkinud on tööjõudu värbavad firmad, mis vahendavad tööjõudu Soome teenuste vaba liikumise nime all. Palka makstakse eesti töötajatele, seega kuuluvad nad Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi. Ministri sõnul on üleminekuperioodist olnud ka kasu: see on taltsutanud ELi laienedes tööturge. (Kaja Kunnas, HS, 18.01)

Oma üle tuhandeleheküljelises mälestusteraamatus “Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990-92” süüdistab Eesti toonane peaminister Edgar Savisaar soomlasi Baltimaade iseseisvumise takistamises. Savisaar kritiseerib president Mauno Koivistot Moskva-meelsuses ning kahtlustab, et Soome ei uskunud Eesti vabanemisse enne, kui Eesti end 1991. aasta augustis iseseisvaks kuulutas. (TS, 18.01)

Eesti laulva revolutsiooni aegne suurkuju Edgar Savisaar kritiseerib oma mälestusteraamatus Soome poliitilist juhtkonda, kes suhtus ükskõikselt Eesti iseseisvumispüüdlustesse 1990. aastate alguses. Savisaare kriitikas pole midagi uut, tähelepanuväärne on vaid see, et ta asja nii teravalt uuesti esile tõstab. Soome jahedast suhtumisest on 1990ndatel palju räägitud ning pigem on eestlased pidanud lohutama kahetsevaid soomlasi, kuna tookord ei saanudki soomlased teisiti käituda. (Juhtkiri, ESS, 19.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia has asked the EC not to impose a multi-million euro fine on it for surplus sugar stocks, saying most of the excess was created by residents who stockpiled sugar to make jam and syrup ahead of the Baltic state's admission to the EU, the agriculture ministry said.The EU has threatened to fine Estonia about 55 million euros, for stockpiling 91,650 tonnes of sugar. "There were no speculative interests involved when sugar were bought before the accession," Estonian Agriculture Minister Ester Tuiksoo wrote in a letter to EU Agriculture Commissioner Mariann Fischer Boel. “Estonian people traditionally make jams, jellies and berry syrups in the autumn. This is both a custom but also a saving for the families. The average income in Estonia is relatively low and the proportion of revenues spent on food high, so the saving made for a single family was notable”, Tuiksoo said. (Afp, 10.01)

Estonian Air said it would launch two flights a week to Milan, starting at the end of March. From June to September, there will be an additional third flight, the company said.The new route will be the first direct air connection between Estonia and Italy. (Afp, 12.01 )

The economies of the eight new Baltic and central European members of the EU performed well in 2004 with growth of 5.0% but this elan is set to slow this year, the World Bank said. The eight countries that entered the EU in May and covered by the report are: The Czech Republic, Hungary, Poland, Slovakia, Slovenia, Lithuania, Latvia and Estonia. The Czech economy had grown by 3.8% and was set for growth of 3.6% this year, Hungary had achieved 3.9% last year and was heading for 4.0% this year, Polish growth had been 5.7% and would ease to 5.0%, Slovakia had shown 5.0% which would ease to 4.5%, Estonia 5.6% rising to 5.9% and Slovenia 4.0% growth expected to ease to 3.8%, the author of the report, Thomas Blatt Laursen, said. (Afp, 27.01)

Estonia has sent 2,400 automatic weapons and 1.1 million cartridges to Iraq to help the Middle Eastern country build up its security forces, the defence ministry has said. The shipment followed a formal request from the Iraqi interim government, the defence ministry said. (Afp, 28.01)

Estonia has commissioned Danish company Ramboll to conduct a study on the financial and environmental impact of linking Estonia's biggest island, Saaremaa, to the mainland by bridge or tunnel, officials said. The results of the study, which are expected to be known in September, will allow the government to decide whether to go ahead with a project to build a fixed link between Saaremaa in the Baltic Sea and the mainland. The link to Saaremaa would be completed in 2012 at the earliest, the ministry said. (Afp, 17.01)

Estonian Air is to launch a new service to Manchester, Britain in May, the company said. The twice-weekly service to Manchester is the second British destination for Estonian Air after London. (Afp, 20.01)

USA ajakirjandus

Eesti ja Soome, muidu nii sarnaste maade erinevused avalduvad kõige ilmekamalt riikide alkoholikultuuris ja -poliitikas. Eestis on võrreldes Soomega maksumäärad alkoholile drastiliselt madalamad, näiteks tavaline õlu on Eestis maksustatud 18%liselt, Soomes  aga 80%lise käibemaksuga. Eelpooltoodu peegeldab suuremaid lahknevusi ühiskonna tasandil. Eestis on tulumaks 26%, ettevõtte reinvesteeritud kasum aga maksuvaba, see ongi võti, millega väikeriik on saavutanud 6%lise aastase majanduskasvu. Loomulikult meelitab selline poliitika soomlasi Eestisse õllerallile. (John W. Miller, WJS, 26.01)

Norra ajakirjandus

Norra pole ELi liige, kuid koos Leeduga on ta kõige kiirem liidu direktiivide täideviija. EFTA riikide järelevalveorgani ESA poolt läbi viidud analüüs paigutab Eesti direktiivide täitmiskiiruse edetabelis kolmandale kohale. (Gunhild M. Haugnesl, Aftenposten, 28.01)

Soome ajakirjandus

Rimi Baltical on sel kevadel plaanis vahetada välja Citymarketi nimi ja logo Rimi hüpermarketi oma vastu. See tekitab eestlastes segadust, sest Citymarketil on Eestis hea maine, Rimi kaubakeskuste tootevalikut peetakse aga halvaks ning teenindust mõnevõrra nõukogudeaegseks. Rimi Baltica tegevdirektori asetäitja Seppo Hämäläinen põhjendab nimevahetust sellega, et Rimi on tuntud kõigis Balti riikides, Citymarket ainult Eestis ja Lätis. (Kaja Kunnas, HS, 14.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti peaminister Juhan Parts kutsus seoses riiki tabanud tormiga kokku valitsuse erakorralise istungi. Peaminister külastas eelnevalt tormis enim kannatada saanud piirkonda Pärnu maakonda ning Pärnu linna. Partsi sõnul tegid erinevad ametkonnad eriolukorras head koostööd. (Interfax, 10.01)

Eesti valitsus ei ole avastanud dokumenteeritud tõendeid Vene sõjatehnika veost 1994. aastal uppunud parvlaev “Estonia“ pardal, ütles peaminister Juhan Parts valitsuse pressikonverentsil. (Interfax, 13.01)

Eesti president Arnold Rüütel annetab talle rahvusvahelise õigeusklike rahvaste ühtsuse fondi poolt antud preemia heategevuslikuks otstarbeks. (Interfax, 22.01)

Endise fašistliku surmalaagri asukohal Kloogal toimus holokaustiohvrite mälestustseremoonia, millel osales Eesti parlamendi spiiker Ene Ergma. (Interfax, 27.01)

In Estonia, dozens of people were injured and hundreds forced to flee their homes as the storm swept across the country. Some 600 people were evacuated from their homes during the storm. Material damage was greatest in the western coastal region of the country. (Afp, 10.01)

The ferry Estonia twice previously carried military materiel to Sweden, but no such equipment was aboard the night it went down, an enquiry committee was told. Swedish reports claimed last month that radar and listening equipment left behind in the Baltic states by departing Soviet forces had been seized by Swedish intelligence and secretly taken to Sweden aboard the Estonia in the weeks preceding her calamity. Johan Hirschfeldt, rapporteur to the enquiry commission, partly confirmed this information in his report to the panel, set up by the government after the documentary containing the allegations was transmitted by SVT television. "On September 14 and 20 1994, Swedish defence forces transported military materiel aboard MS Estonia," his report said: "This material was not of an explosive kind." (Afp, 21.01)

USA ajakirjandus

Eesti on infotehnoloogiseerituse poolest ELiga viimatiliitunud riikidest kindlal juhtpositsioonil. 52% Eesti elanikkonnast kasutab regulaarselt internetti – tulemus, mis on saavutatud viimase 15 aastaga. Maailma Majandusfoorumi peaanalüütik Augusto Lopez-Clarose sõnul edestab Eesti nii Itaaliat, Hispaaniat kui Portugali, võisteldes reaalselt Lõuna-Korea, Uus-Meremaa ning Iirimaaga.(Seth Rosen, WJS, 28.01)

Järgneval hooajal näeb New Jersey sümfooniaorkestri peadirigendina Neeme Järvit, kes soovib 10 nädala vältel kuulajateni tuua Šostakovitši, Mozarti ja Haydni loomingut. Kindlasti peegeldab programm ka Järvi Eesti tausta – ettekandele tulevad Eduard Tubina ning Arvo Pärdi helitööd. (Daniel J. Wakin, NYT, 19.01)

Neeme Järvist saab eeloleval sügisel New Jersey sümfooniaorkestri peadirigent. Tuntud oma põhjamaise muusikaeelistuse poolest, saab Järvi esinema kutsuda lisaks dirigentidest poegadele Paavole ja Kristjanile ka 32aastase Anu Tali, kelle taktikepi all mängis orkester jaanuaris Nils Gade ja Edvard Griegi kargeid meloodiaid. (James R. Oestereich, NYT, 15.01)

Dirigent Anu Tali rajas 1997. aastal koos kaksikõest mänedzeri Kadriga Eestis sümfooniaorkestri, mis on muuhulgas lindistanud kaks CDd, võites ühega neist 2003.aastal Echo Classic Award’i aasta noorartisti tiitli. (Blair Tindall, NYT, 14.01)

Eestlannadest kaunitarid Anu ja Kadri Tali võluvad teid kohe, kui deklareerivad, et muusikata on võimatu elada. Neil on Eestis oma sümfooniaorkester, milles mängivad muusikuid 15 erinevalt maalt. (A. L. Gordon, The New York Sun, 19.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsis algab kohtuprotsess eesti prostitutsioonivahendajate üle. Ühte eesti kuritegelikku organisatsiooni kahtlustatakse seksuaalteenuste vahendamises. Politsei arvab, et rühmitus tõi noori eesti naisi Rootsi prostitutsiooni eesmärgil alates 2003. aasta detsembrist. Rootsi politsei on teinud koostööd eesti kolleegidega rühmituse tabamiseks. (Andreas Öbrink, Stefan Lisinski, Dagens Nyheter, 17.01)

Kolmekümneaastane areng sugude võrdõiguslikkuse alal peaks toimuma Eestis viieteistkümne aastaga. Praegu on naiste palgad Eestis 25 protsenti madalamad, kui meestel, naiste kanda jääb laste eest hoolitsemine ning sugude võrdõiguslikkusest eriti ei räägita. Marike Papp, Riina Kütt, Eve Liblik ja Terje Schmidt on võrdõiguslikkuse eest seisjad, nad jagavad Stockholmis oma kogemusi võrdõiguslikkuse alal inimestega Rootsist, Kreekast ja Taanist. “Meil on veel pikk tee ees,” ütleb Riina Kütt. “Tundub, nagu me läksime peale Eesti taasiseseisvumist tagasi Nõukogude okupatsiooni eelsesse aega – naised olgu kodus ja hoolitsegu laste eest.” Viimastel aastatel on olukord mõningal määral paranenud. Naised omandavad haridust ja töötavad samal tasemel, kui mehed. (Anna Danielsson, Svenska Dagbladet, 25.01)

Norra ajakirjandus

Vana idabloki linn Tallinn kätkeb maiuspalasid antiigi- ja kogumisfanaatikutest norrakate jaoks. Hinnatase on madal – veidi teadmisi ja võid teenida tagasi lennupileti raha. Antiikpoodide väljapanek viitab paljuski sellele, et tegemist on Baltimaaga ning et linn on olnud Nõukogude võimu all. Kuid leidub ka klaasist, hõbedast, portselanist ja kristallist esemeid ning palju rariteete. (Odd Helge Brugrand, VG, 11.01)

Soome ajakirjandus

Pühapäeval, 9. jaanuaril Eestis suuri probleeme põhjustanud torm tuli peaaegu üllatusena: kuigi Põhjamaades oldi tormist räägitud juba mitu päeva, anti esimene tormihoiatus Eestis alles laupäeval. Kõige suuremaid kahjustusi põhjustasid üleujutused Pärnus, kus veetase oli tavalisest kolm meetrit kõrgem. Veetase püsis kõrgena ka Haapsalus ja Saaremaal. Pärnu maavanem palus televisiooni vahendusel inimestel kodus püsida, sest olukorda uudistama tulnud raskendasid päästetöid. (Anneli Reigas, ESS, 10.01)

Pärnakas Enn Iir suhtub üleujutuse kahjudesse rahulikult, sest meri tungib aeg-ajalt ikka ette hoiatamata pärnakate kodudesse. Pärnu Postimehe nädalavahetuse väljaandes võis näha fotosid tormi põhjustatud tulvaveest aastal 1923. Üleujutusi on olnud Pärnus ka 1924., 1930., 1967. ja 2001. aastal. Sellest hoolimata pole hotellide ja elamurajoonide kaitseks ehitatud ei kaitsevalle ega -müüre. (TS, 17.01)

Alates 1990. aastatest on Tallinna kesklinna ehitatud kõrghooneid: Ühispanga peahoone, Radisson SASi hotell, büroohoone City Plaza. 1970test pärineb Viru hotell ning 1980. aastal ehitati hotell Olümpia. Sellegipoolest asub Tallinna kesklinna kõrgeim torn vanalinnas. Selleks on keskaegne Oleviste kirik, mis oli keskaja lõpus kõrgeim ehitis kogu Euroopas. Sel kevadel on Tallinna linnal plaanis otsustada, kuhu ja kui kõrgeid hooneid võib kesklinnas ehitada. Ehituslubade järjekord on pikk ning kesklinna piirkonna arhitekti Helgi Viljasaare sõnul on esialgu tõenäoline nelja uue kõrghoone kerkimine kesklinna piirkonda. (Kaja Kunnas, HS, 17.01)

Tutvustatakse Veljo Tormise plaati Vision of Estonia III. Tormise meeskoorimuusikal on tihti võimas, šamanistlik rütm. Osa koorist loob rahvaviisidele või nende imitatsioonidele rütmilist tausta. Kalevalat lauldakse kalevalalikult, aga ka poliitilised Dialektilised aforismid kõlavad rahvapäraselt. (Jukka Isopuro, HS, 14.01)