VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek
Siseareng
Hungary became the second country to ratify the EU's constitution after parliament voted overwhelmingly to back the text, which aims to streamline the workings of the 25-member bloc. The vote, which crossed party lines, was 304 in favour of ratification and nine against. The constitution is the first ever for the Union and is aimed at preventing decision-making gridlock after the EU grew from 15 to 25 members. (Afp, 20.12)
The Netherlands ends its six-month EU presidency trumpeting a historic deal to open membership talks with Turkey as the highlight of its term at the EU helm. But the Netherlands' half year in charge, widely seen as a "transition presidency" after the EU's historic expansion in May, has not been without its tricky diplomatic moments, diplomats note. The Dutch presidency took charge at an in-between time for the EU: 10 new countries had just joined, a new Strasbourg parliament had been elected and the outgoing EU commission was serving out its last months in office. "We started under very difficult circumstances with the formation of the commission and a new parliament but of course the final aim was Turkey," Dutch FM Ben Bot said. On the foreign stage the Dutch presidency is keen to point out its quick reaction to the political crisis in Ukraine after flawed presidential elections in November. (Afp, 29.12)
Without the clout of a EU heavyweight, tiny Luxembourg needs all its diplomatic skills as EU president for the next six months to broker deals on the bloc's long-term budget and overhaul fiscal discipline rules. The Grand Duchy will have to deal with heavy-hitters like Britain, France, Germany and Italy that will be pressing, some for a cap on EU spending and some for new escape clauses in the budgetary rulebook. Luxembourg will also be expected to come up with plans to revive the "Lisbon Agenda" and lead a response to the euro's growth-hobbling strength against the dollar. And should the constitution treaty be rejected by even one state it will fall to Luxembourg to propose a solution to the crisis. (Reuters, 30.12)
Europe plans to launch a centralised visa database by the end of next year to help curtail illegal immigration, EU officials said. The Visa Information System (VIS) will store data on people who apply for a visa at any of the 3,500 consulates run by countries that have signed up to the Schengen agreement, which facilitates the free movement of citizens across borders (Reuters 7.01)
Välis-ja julgeolekupoliitika
EU foreign affairs chief Javier Solana welcomed plans announced by British PM Tony Blair for a Palestinian statehood conference in London in March. (Afp, 22.12)
The EU is mulling the creation of a 5,000-strong "crisis management corps" to deal with disasters such as the Asian tsunamis, the EU's external relations Commissioner told the Financial Times. Benita Ferrero-Waldner said she was working on proposals to set up teams of EU experts for tasks such as disaster relief and emergency reconstruction. (Reuters 4.01)
The EU could offer temporary refuge to hundreds of thousands of children affected by the Asian tsunami if it accepts changes to its asylum laws proposed by EU Commissioner Franco Frattini. "At the moment the asylum regulations are valid only for adults. My proposal is to extend this to children, allowing children in the areas devastated by the tsunami to come to Europe, spend some months here and then return home," Frattini said. (Reuters 7.01)
The EC welcomed Cuba's renewal of diplomatic contacts with eight EU states, but said the bloc still wants a full resumption of contacts. "They are steps in the right direction," said a EC spokeswoman, referring to Havana's response to decisions by eight European capitals to stop inviting dissidents to official embassy functions (Reuters 5.01)
Laienemine
Turkey must demonstrate to the EU that it is pushing forth with changes needed in order to join the bloc, EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner said. While stressing that the EU took into account progress already made when it invited Turkey last week to start membership talks, more changes were needed, Ferrero-Waldner said. "It is clear that the country is not as European as many think," she said. "However the religious question, which is at the forefront of concern, is not the most important," Ferrero-Waldner said. "Many think that a country as big as Turkey, and stretching into Asia, will play an important role in European institutions. "We must go forward with caution" taking into account progress made, she said. (Afp, 20.12)
EU membership candidate Turkey is unhappy with the amount of financial support its receives from the EU and hopes the funds will gradually increase after 2006, a senior official said. "The financial aid allocated for Turkey is insufficient when compared to the funds the other candidates receive," the official who is closely involved in EU-Turkey affairs said on the condition of anonymity. The Union has allocated 1.7 billion euros for Turkey in the period between 2000 and 2006, while tiny Bulgaria, has been allocated 2.8 billion euros for the same period. (Afp, 24.12)
France brushed aside concerns that its plans to hold a referendum on Ankara's bid to join the EU could block Turkish accession. French FM Michel Barnier promised a long public debate and then a vote on the issue. (Reuters, 20.12)
The EU's landmark decision to launch entry talks with Turkey next year marks the end of decades of political instability and military interventions, FM Abdullah Gul said. "Turkey is no longer a country that will progress for five years, stall for 20 years, fight for three years. Stability has come." (Reuters, 20.12)
Reform of Romania's ailing, communist-era energy sector is the biggest obstacle to its joining the EU in two years' time as planned, Romania's new centrist government said. Romania has committed to a 2.5 billion euro overhaul of its energy sectors, including slashing state subsidies to debt-ridden firms, freeing electricity and gas prices and upgrading infrastructure through sell-offs and modernisation. (Reuters 7.01)
EMU, majanduspoliitika
EC chief José Manuel Barroso urged EU members to clinch a deal over the bloc's long-term budget in the first half of 2005, saying a delay could undermine key Union policies. "Political agreement by June next year is crucial for theEuropean project," Barroso said. ( Reuters, 21.12)
The eurozone economy is on course for growth next year of about 2.0% despite the euro's record-breaking rally against the dollar, the EC said in a quarterly report. "While the easing of growth momentum in the second half of the year suggests that downside risks have not abated, the (EC's) basic scenario of growth in the euro area of about 2.0% this year and next still stands," EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia said in the report. (Afp, 20.12)
Luxembourg vowed to work to secure a compromise deal over the EU's contested long-term budget during the country's presidency of the bloc in the first half of 2005. Delaying the deal could throw EU financial planning into disarray, threatening timely allocation of billions of euros in regional and farm aid, the EC warned. But Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said he expected agreement could be reached to set the EU's 2007-2013 spending somewhere between the level proposed by the Commission and the ceiling which the bloc's six net payers want to impose. Austria, Britain, France, Germany, the Netherlands and Sweden want spending capped at 1.0% of gross national income in 2007-2013, or 815 billion euros, while the Commission has proposed 1.14% of GNI, or 930 billion euros. (Reuters, 21.12)
The EU's trade chief Peter Mandelson said he was confident that Europe's textiles industry can fend off a China-led charge when global quotas are scrapped on January 1. The EU commissioner reaffirmed a vow that Europe will act to prevent any flood of cheap Chinese textiles after the end to the quotas. (Afp, 22.12)
The EU and Canada will start negotiations early next year on a pact to beef up bilateral trade and investment, European Trade Commissioner Peter Mandelson said.(Reuters, 21.12)
German Chancellor Gerhard Schröder reiterated his call for eurozone members' net contributions to the EU to be excluded from the calculation of their public finances under the terms of the European Stability and Growth Pact. Excluding Germany's net EU contribution from the equation would trim its debt ratio by "around half a percentage point", Schröder said. Schröder said he hoped that the pact rules would be reinterpreted in such a way as to open more room for manoeuvre for countries participating in the euro. (Afp, 28.12)
The World Jewish Congress will call on NATO next week to grant Israel associate membership in the alliance to bolster Israel's security and smooth relations between Europe and the Middle East, an official said. "That would make Israel feel secure," World Jewish Congress Chairman Israel Singer said. "If Israel became secure in its approach, it would change the entire mix with regard to Israelis taking chances for peace, and the rest of the Arab world would look at Israel differently." (Reuters 7.01)
Lithuania may withdraw its troops from Iraq following the planned elections there this month, FM Antanas Valionis said. Lithuania has some 100 troops deployed in Iraq as a part of Danish and Polish battalions. (Afp 7.01)
Balti riikide õhuruumi turvamise võtsid üle Norra õhujõud, kes kasutavad selleks F-16 Fighting Falcon tüüpi lennukeid. (Interfax, 2.01)
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Kõrge USA diplomaat avaldas vastuväite ajalehe New York Times ajakirjanikule, kelle hinnangul osalevad Eesti ja teised väikeriigid Iraagi koalitsioonis vaid omakasu ajendeil. Tänapäevane sõjapidamine on keerukas protsess, ütles USA välisministri abi Euroopa ja Euraasia küsimustes Elizabeth Jones vastuseks Nicholas D. Kristofi 8. detsembril ilmunud artiklile, kus viimane väitis, et väikeriigid ei ole võimelised Iraaki märkimisväärset panust andma. “Nende vaprate meeste ja naiste – kellest paljud on teeninud medalid ja paljud on kaotanud ka elu – panust hindavad paljud ameeriklased ja veelgi rohkem iraaklased, kelle elu nad igapäevaselt mõjutavad,” kirjutas välisministri abi. (Elizabeth Jones, The NYT, 18.12)
Luksemburg, mille rahvaarv on pisut üle 450 tuhande, hakkab järgneva kuue kuu jooksul juhtima ELi 455 miljoni inimese elu korraldamist. Euroopa pisiriigi eesistumisaja sisse mahub eeskätt majandusotsuste langetamine, stabiilsus- ja kasvupaktiga seonduv, Lissaboni protsessi majandusreform, ELi eelarve aastateks 2007-2013. (Carter Dougherty, Graham Bowley, IHT, 8.01) Eelarvetemaatika osutub kindlasti suurimaks väljakutseks, kuid suurhertsogiriik on raskustega harjunud: 1980. aastal küsis nimelt Luksemburgi eesistumise ajal oma raha tagasi Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher, Prantsusmaa vaidlustas liidu edasise laienemise, valitses üleüldine pessimism. (The Economist, 7.01)
Alanud aasta seab keskmesse Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimise liikmesmaades, enamus riikidest on otsustanud seisukoha välja selgitada 2005. aasta jooksul, kuigi kaks kõige problemaatilisemat – Suurbritannia ja Taani kavatsevad olulise hetke edasi lükata järgmisesse aastasse. (Juhtkiri, Financial Times, 5.01)
ELi uusliikmete majandusnäitajad on 2004. aastal olnud muljetavaldavad. Kõige suurema majanduskasvuga riigid on neist Baltimaad, edestades teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Nende edu võtmesõnaks võib pidada oluliselt odavamat tööjõudu kui näitaks Saksamaal. Liitumisprotsess on olnud väiksem šokk kui analüütikud ennustasid, hetkeseis osutab kümne ELi uue liikme jätkuvale konkurentsivõimelisusele. (The Economist, 7.01)
Ukraina presidendivalimised võitis opositsiooniliider, läänemeelne ekspeaminister Viktor Juštšenko, kes ütles, et tema esimene välisvisiit on Moskvasse, lootes nii parandada suhteid Venemaaga. (Natalia A. Feduschek, The Washington Times, 29.12) Venemaa president Vladimir Putini tegevus Ukraina presidendivalimiste valguses äratas kogu maailma tähelepanu ning kindlustas paradoksaalsel moel võidu mitte Kremli soosikule peaminister Viktor Janukovitšile, vaid tema vastaskandidaadile, reformimeelsele Juštšenkole. (Martin Wolf, Financial Times, 3.01)
Kagu-Aasia looduskatastroofiga seonduvais artikleis nenditakse, et ligi 160 000 inimohvriga traagiline sündmus on taas fookusesse seadnud vaesuse vastu võitlemise kogu maailma tasandil, juhtivad tööstusriigid on lubanud senisest enam tähelepanu pühendada näiteks Aafrikale. (Barbara Stocking, IHT, 6.01) Tsunamiohvrite abistamine ei saa ega tohi toimuda näiteks Darfuri ja Tšaadi aitamise arvelt. Kui maavärinad ning tsunamid on vältimatud, siis vaesuse vastu saab inimkond midagi juba eos ära teha. (The Economist, 7.01)
Saksamaa ajakirjandus
Seoses Venemaa president Vladimir Putini visiidiga Saksamaale kirjutavad kõik saksakeelsed väljaanded Saksa-Vene suhetest, Putini sise- ja välispoliitikast ning Schröderi-Putini sõprusest. Enamik artiklitest on irooniliselt salvavad, kritiseerides liigset sõbralikkust ja isegi pugejalikkust Venemaa suhtes. “On kolm põhjust olla Venemaa vastu lahke: Venemaa suurus, loodussressursid ja raketid. Kuid on ka kolm põhjust pahandamiseks: Tšetšeenia, Ukraina, Jukos” (Daniel Brösser, FAZ, 20.12). Saksamaa ametlik poliitika eelistab millegipärast esitada lahke-olemist pragmaatilise poliitikana. Kantsler Gerhard Schröderi kiitvad epiteedid Putini aadressil (“puhas demokraat”) ei ütle tegelikult midagi Putini enda kohta, kuid räägib nii mõndagi kantsleri välispoliitikast. Putinit nimetatakse ka “Trooja karuks” (Heinrich Vogel, Die Welt, 20.12). Venemaa on G8 liige, NATO ja ELi partner, kuid tema välispoliitiline eliit on nõukogudeaegne, välispoliitilised argumendid ja retoorika on nõukogulikud. Seetõttu kannab igasugune partnerlus Venemaaga teatavat riski, strateegiline partnerlus on aga pigem soov kui reaalsus. Rõhutatakse ka seda, et Saksa-Vene suhetel lasub paratamatult ajaloo taak, seetõttu peaks olema ettevaatlikum igasuguste “telgede” loomisel (Michael Stürmer, Die Welt, 20.12).
Saksamaal on lahvatanud tüli erinevate repressiivrežiimide ohvrite vahel. Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemisel tekkis lootus, et natsi- ja kommunismiohvrid ulatavad teineteisele solidaarselt käe. Paraku esitavad nüüd ühed ohvrid oma kannatusi teiste omadest suurematena. Saksamaa juutidele ei meeldi, et natsi- ja kommunismiohvrid ühele pulgale asetatakse. Tegelikkuses polnud Saksa ja Nõukogude koonduslaagrite tingimused ja kummagi režiimi kohtupraktika ju sugugi teineteisest nii erinev. Jutt ei ole ainult saksa kommunistide ja DDRi kuritegudest – NSVL sooritas kuritegusid Saksamaa pinnal, saates hukatusse ilmsüütuid inimesi. Oleks vale koondada tähelepanu liialt Saksamaa oludele. Siinsed laagrid olid vaid murdosa võrreldes suure koonduslaagrite süsteemiga kogu NSVLis. Kui Saksa kommunismiohvrite organisatsioonid Ida-Euroopa ja Venemaa omadega kokku panna, siis on mastaabid kindlasti natsirežiimi hirmutegudega võrreldavad. Nõnda ei peaks natsismiohvrid tundma end solvatuna, austust ja respekti võiks jaguda kõigile (Wolfgang Schuller, FAZ, 5.01).
Seoses Kagu-Aasia katastroofiga tsiteerivad Saksa lehed Rootsi välisminister Laila Freivaldsi, kes võrdleb juhtunut “Estonia” hukuga 10 aastat tagasi, ning nimetab seda rahvuslikuks traumaks. Isegi kannatanute kirjeldused kattuvad osaliselt kummagi juhtumi puhul. Samas tsiteeritakse nördinud rootslasi, kes oma kodumaa aeglasele toimimisele kriisi olukorras reageerisid järsult: “Mul on häbi olla rootslane!” Nende nähes evakueerisid teised riigid oma kodanikke, samal ajal kui Rootsi alles nõu pidas (vL., FAZ, 30.12; Helmut Steuer, Der Tagesspiegel, 30.12).
Üks kõige levinumaid teese Saksa ajakirjanduses on Euroopa saamatus kriiside lahendamisel: USA tegutseb, Euroopa diskuteerib. Viga pole mitte inimeste tahtmatuses aidata, vaid abi jõudmises vajajateni. Üksnes Tais, kus ohus olid saksa turistid, reageeris Saksamaa kiiresti ja laitmatult. Praktilist abi Indoneesias annavad aga eeskätt ameeriklased ja austraallased. Samad etteheited kehtivad ka prantslaste kohta. Seega näitas Euroopa end nõrgana humanitaarabi küsimustes, mida oli seni enda trumbiks pidanud. Euroopa on kahe maailmasõja tagajärjel kaotanud geostrateegilise tegutsemise võime ning muutunud paljuski provintslikuks. Abi ei osuta mitte head, vaid tugevad; mitte varustuslaevad, vaid lennukikandjad. Kui USA välisminister Colin Powell lubab Acehile täiendavalt 44 helikopterit päästetöödeks, tõotab ELi humanitaarvolinik Louis Michel raha, mis tõenäoliselt kunagi ehk päralegi jõuab. Kui looduskatastroofide puhul saab Aasia eurooplasteta hakkama, siis saab tõenäoliselt ka teistes valdkondades (Jochen Buchsteiner, FAZ, 6.01; Martin Hausa, Die Welt, 7.01).
Madalmaad on ette võtnud integratsioonikava “Totaalne keeleoskus”, mis näeb ette aastani 2010 üleüldise hollandi keele oskuse saavutamise kõikide sisserändajatest naiste seas – kokku 240 000 naist, kelle keeleoskus on puudulik või kehv. Igal aastal vajatakse kava elluviimiseks u 50 mln eurot. “Kui sa harid naist, ema, siis harid sa tervet perekonda”, on spetsiaalse komisjoni (Pavem) loosungiks, mis moodustati naiste integreerimiseks. Koduperenaistele, kes ei tohi või ei suuda kodust eemal viibida, pakutakse kodust keeleõpet. Senised kogemused on olnud üdini positiivsed. Keelelise integratsiooni kava “Totaalne keeleoskus” võeti vastu Madalmaade parlamendis suure häälteenamusega. Vastavat seadust alles koostatakse. (Rolf Brockschmidt, Der Tagesspiegel, 23.12)
Austria ajakirjandus
Austria ajakirjandus ironiseerib Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi ja Venemaa president Vladimir Putini suure sõpruse üle: “Auahnusel ja maagaasil rajanev sõprus” (Christian Ultsch, Die Presse, 21.12). Liiga tihedad suhted Putiniga on osutumas Saksa kantslerile koormaks. Avalikult ei ütle Schröder Putini kohta ainsatki kriitilist sõna, isegi vaatamata sellele, et kogu Lääs kortsutas Tšetšeenia valimiste peale kulmu. Vene soldatite brutaalsed “puhastusaktsioonid” ei ole enam mingi teema, alates 11. septembrist on nüüd kõik üks suur islami terrorism. Mis neid kahemehe suhteid niimoodi soojendab? Eks ikka maagaas. Tänutäheks on Saksa ärimeestele viimase viie aasta jooksul võimaldatud kahekordistada eksporti Venemaale. Samuti soovib Saksamaa Venemaa ja Hiinaga erisuhteid arendadaes oma maailmapoliitilist positsiooni parandada. Arvestades Venemaa läänevastast retoorikat, on selles partnerluses teatud ohud. Saksamaa võib nõnda kahe tule vahele sattuda. Putini visiiti Saksamaale peetakse koguni ajalooliseks, mis teenivat Moskva neoimperialistlikke kavasid (Burkhard Bischof, Die Presse, 21.12). Märgitakse, et mitte ainult Berliin, vaid ka Pariis, Rooma ja Washington on ühtelugu kaldunud “Russia first” -poliitikasse. Vene-Saksa praegused suhted on aga vallandanud alarmi kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Baltimaad, Poola, Rumeenia ja teised piirkonna riigid pole unustanud, kuis 1939. aastal küüniliselt Euroopat jagati. Seda idaeurooplaste ajaloolist võtmekogemust ei tohiks Saksa välispoliitika kujundamisel silmist lasta. “Uute” liikmesriikide sõnum “vanadele” on ühene ja selge: Venemaa on taastamas imperialistlikku välispoliitikat selleks, et taastada täielikku mõjuvõimu nn “lähivälismaal”.
Die Presse kirjutab USAst Kagu-Aasia katastroofi taustal. USAd püütakse mitmel pool nüüdki imperialismis süüdistada. On ju Aceh rikas maagaasi ja nafta poolest. Ameerikavastane mõtteviis ei kao ka looduskatastroofide puhul kuhugi. Ükskõik, mida USA ka ei teeks, teda tuleb ikkagi kritiseerida. ÜRO tundis kohe, et on “löögi alla sattunud”, kui kuulis Bushi ettepanekust moodustada USA, Jaapani, Austraalia ning India ühine “tuumikgrupp” päästetööde läbiviimiseks (Christian Ultsch, Die Presse. 5.01).
Šveitsi ajakirjandus
Šveitsi ajakirjandusele teeb muret Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi Kremli-kurss. Märgitakse, et Saksamaal kasvab rahulolematus Schröderi “kamraadluse” suhtes Vladimir Putiniga. Schröderi väide, et Putini puhul on tegemist “puhta demokraadiga”, sundis pead vangutama isegi sotsiaaldemokraate. Ukraina sündmuste suhtes asus kantsler Venemaa-kriitilisele positsioonile alles siis, kui oli selgunud ELi kui terviku kindel tahe Ukraina demokraatiseerimist toetada. Vaevalt on tegemist pelgalt nafta ja gaasi küsimusega, kantsler näib pigem arvavat, et Venemaal on oma suurriiklik roll etendada Ida-Euroopas ja Kaukaasias. Sellisel suhtumisel on pikk ajalugu, alates neutraalsest hoiakust liikumise “Solidarność" suhtes, lõpetades Gruusia ja Ukraina sündmustega. Ida-Euroopal ja isegi Poolal on Saksa geopoliitilistes kaalutlustes teisejärguline roll. Venemaad on Schröderile vaja ka selleks, et Saksamaa saaks mängida vastukaalu Bushile. Ilma Moskvata poleks see võimalik (Eric Gujer, NZZ, 21.12). Peale kõige nimetatu on Saksamaale Putinit vaja selleks, et läbi suruda oma kava ÜRO reformimisel (Eric Gujer, NZZ, 22.12).
Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus
2004. aasta lõpus ja 2005. aasta alguses võttis enim leheruumi Kagu-Aasias 26. detsembri maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine laastamistöö. Loodus- ja humanitaarkatastroof tekitas lisaks õõvastusele teisigi mõõtmeid. Kui prantsuse mõtlejale René Descartes’ile omistatakse fraas “mõtlen, järelikult olen olemas”, sai hiidlaine järgses maailmas valitsevaks ideeks “aitan, järelikult olen olemas”. (Stéphane Marchand, Le Figaro, 30.12) Rahvusvaheline avalikkus mobiliseeris ennast kohe, lisaks kohalikele oli surmaraadiusse sattunud tuhandeid turiste maailma eri paigust, kelle kodumaad eraldasid niihästi rahalisi vahendeid kui sihtotstarbelist abi. (Juhtkiri, Le Monde, 27.12) Prantslasi on praegu teadaolevalt Kagu-Aasia katastroofis surnud, kadunuks kuulutatud või teadmata kadunud 196, belglasi 91. Kuigi Prantsusmaa on lisaks materiaalsele abile välja pannud ka päästemeeskonnad ning saatnud looduskatastroofi piirkonda lennukikandja “Jeanne-d’Arc”, mille väljasaatmine otsustati jaanuari esimesel nädalal ning mis jõudis õnnetuspaika 19 päeva pärast katastroofi, on juhtkond eesotsas kaitseminister Michèle Alliot-Marie’ga pälvinud meedia mõningase pahameele liialt aeglase tegutsemise pärast. Kaitseministril tuli enam kui kaks nädalat pärast hiidlainet vastata France2 eetris väga teravatele küsimustele, miks ei ole Prantsusmaa suutnud tagada piisavat varustatust ja abi koordineerimist oma Kagu-Aasias tegutsevatele päästjatele-arstidele tagamaks abi efektiivsust. Välja on toodud seegi aspekt, et looduskatastroof võimaldab ka poliitikat teostada. Silmas peetakse eelkõige USAd, mis andis ulatuslikku abi rahvaarvu poolest maailma suurimale moslemiriigile Indoneesiale, näidates end seeläbi päästja, mitte islami vaenlasena. (Juhtkiri Charles Lambroschinilt, Le Figaro, 6.01)
Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, kelle riik võttis jaanuarist üle ELi eesistumise, andis mitmetele prantsusekeelsetele lehtedele intervjuusid, kaardistades märksõnad järgmisel kuuel kuul ELis toimuva kohta. Peaeesmärkideks on Lissaboni protsessi vahekokkuvõtte tegemine, stabiilsus- ja kasvupakti reform ning kokkuleppele jõudmine 2007-2013 aasta finantsraamistikus. Junckeri sõnul tuleks tuleva perioodi finantsperspektiiv juuni ülemkogul kinnitada, sest vastasel juhul ei suuda liit planeerida oma poliitikaid perioodiks 2007-2013. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 4.01) Junckeri sõnul on Luksemburgi ees ootav töö stabiilsuspakti osas teostatav, kuid finantsraamistiku puhul tuleb ellu viia võimatu! Lisaks ei ole Junckeri isikliku arvamuse kohaselt ELi 15 staažikamat liiget hilisemaid liitujaid just avasüli vastu võtnud. (Sabine Verhest, La Libre, 31.12) Järgmise 7aastase perioodi eelarvekava tõotab suuri lahinguid, sest teoreetiliselt on igal liikmesriigil vetoõigus. EK on teinud ettepaneku eelarveks, mis moodustaks 1,24% liidu SKPst, liidu kuus suurt netomaksjat: Saksamaa, Suurbritannia, Holland, Rootsi, Austria ja Prantsusmaa sooviksid eelarvelae aga fikseerida 1% juures. Lisaks sellele tõotavad vaatenurgad olla üsna erinevad – näiteks soovivad mõned riigid nagu Rootsi vähendada kulutusi põllumajandusele. Prantsusmaa ei soovi sellest aga midagi kuulda. Üks olulistest üleskerkivatest küsimustest on ka Suurbritannia nn “tšekk”, mis lubab Ühendkuningriigil saada tagasi kaks kolmandikku summast, mis Brüsselile kantakse. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 4.01)
Jean-Claude Junckerile soovitakse edu lisaks eesistuja rolli väljakandmisele ka eurotsooni rahandusministreid juhtides. Nimelt on Juncker lisaks peaministri ametile ka Luksemburgi rahandusminister ning nüüd dubleerib ta oma rolli ELi tasemel, juhtides lisaks eesistuja peaministri toolile ka euroga ühinenud riikide rahandusministreid. Kui varem kestis see mandaat kuus kuud nagu eesistuminegi, siis sügisel otsustatu kohaselt kinnitatakse eurotsooni rahandusministrite juht kaheks ja pooleks aastaks. Lisaks Jean-Claude Junckerile peab end Mr Euroks ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet. Nüüd tuleb mõlemal endale selgeks teha, et lisaks ühisele eesnimele jagavad nad ka vastutust euro käekäigu eest. (J.-P. R., Le Figaro, 3.01)
Eurotsooni kuuluva Prantsusmaa majandus ei näita aga kuidagi positiivsemaid märke, kolmandas trimestris registreeriti majanduskasvuks ümmargune null. (Marie Visot, Le Figaro, 5.01)
Lisaks uuele eesistujale seab uueks aastaks eesmärke ka EP president Josep Borrell. Tema hinnangul peab algav aasta näitama, kas laienemisest suudetakse teha õnnestumine. Positiivse lahendini jõudmiseks tuleb liidul vahendeid eraldada. Seetõttu kujuneb 2007-2013 aasta finantsperspektiivi arutelu liidu sisemiseks solidaarsustestiks. EP hinnangul peavad ELi finantsvahendid võimaldama ellu viia väljakutseid, mille liit endale esitanud on. Borrell leiab, et alanud aasta eesmärgiks tuleb samuti lugeda uue elu andmist takerdunud Lissaboni protsessile. Ees ootab põhiseadusliku leppe ratifitseerimine ning vastutuse võtmine tulises debatis Türgi võimaliku liiduga liitumise osas. (Josep Borrell, Le Figaro, 6.01)
Traditsioonilises uusaastaläkituses kutsus Prantsusmaa president Jacques Chirac oma rahvast ütlema “jah” Euroopa põhiseaduslikule leppele referendumil, mille toimumisajaks on määratud kevad 2005. Riigijuhi sõnul võimaldaks leppe ratifitseerimine Euroopal areneda demokraatlikumaks, mõjuvõimsamaks ning ühtlasi tähtsustada Prantsusmaa rolli ELis. (Béatrice Gurrey, Le Monde, 2.01) Ajalehtede hinnangul seisab presidendil ees tihe töö veenmaks suhteliselt lühikese aja vältel rahvast leppe poolt hääletama. Enne leppe rahvahääletusele panemist tuleb aga praeguses põhiseaduses teha mõningad muudatused, mis on vastuolus referendumile mineva tekstiga. (Nicole Gauthier, Libération, 3.01) Ebakindlus Türgi võimaliku ELiga liitumise osas on sedavõrd suur, et põhiseaduse parandustesse viiakse arvatavalt sisse ka punkt, mis kohustab alates 2007. aastast ELi iga järgmise laienemise küsimuse Prantsusmaal rahvahääletusele panema. (Antoine Guiral, Libération, 4.01)
Palju poleemikat põhjustab endiselt küsimus, milline on Türgi positsioon ja arenguperspektiiv – kas geograafiliselt Õhtumaa, kas üleüldse lõimumisvõimeline islamitausta tõttu (Eric Glon, Patrick Picouet, Le Monde, 31.12), kas EL võidaks või kaotaks Türgit liikmena aktsepteerides. (Alain Duhamel, Liberation, 22.12)
Prantsusmaa välisminister Michel Barnier keskendub 2004. aastat kokku võttes sündmustele Iraagis (prantslased pantvangikriisis), Türgi võimalikule liikmelisusele ELis (Prantsusmaa toetab Türgit, sest viimane kuulub ajalooliselt Euroopasse) ning muutustele Ukrainas, mis toovad selle ELi suure naaberriigi Euroopale lähemale. (Renaud Girard, Pierre Rousselin, Le Figaro, 24.12) Prantsusmaa kaitseminister Michèle Alliot-Marie peab möödunud aasta suursaavutuseks Prantsusmaa, Hispaania ja Belgia kümne aasta pikkuse ühistöö tulemusena realiseerunud Hélios II satelliidivaatluse programmi, mis tõestab taaskord Euroopa koostöö tugevust ja teadustöö potentsiaali. (Michèle Alliot-Marie, Le Figaro, 27.12)
Ukraina presidendivalimised võitnud ekspeaminister Viktor Juštšenko sõnad – oleme iseseisvad olnud 14 aastat, nüüd oleme ka vabad – juhatavad sisse uue ajastu Ukraina jaoks. Väljakutseid uue liidri ees on enam kui küllalt: korruptsioonivastane võitlus; jõukam, liberaalsem, kuid sotsiaalsem riik, sihikul on ELi ning NATO liikmelisus. Seda kõike tuleb saavutada ilma Venemaad provotseerimata. (Lorraine Millot, Liberation, 28.12) ELi välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner peab rahvarevolutsiooni Ukrainas kahtlemata 2004. aasta üheks markantsemaks Euroopat mõjutanud sündmuseks. Ferrero-Waldner toonitab: kõikide eurooplaste huvides on stabiilne ja demokraatlik Ukraina, kel omakorda head suhted oma suure idanaabriga. (Benita Ferrero-Waldner, Le Figaro, 25.12)
Kiievis toimuv võib julgustada ka Moldovat raputama maha Moskva eestkostet. Le Figaro täheldab, et endiste nõukogude vabariikide vahel on tekkimas uut laadi solidaarsus. Näiteks Gruusia president Mihhail Saakašvili sõnul ei ole tema riigil Balti riikidest paremaid advokaate, kes mõistavad ülihästi Gruusia praeguseid probleeme ja eesseisvaid raskusi, kuna on ise sama tee läbi käinud. Tundlikena grusiinide raskuste suhtes on eestlased, lätlased ja leedulased peamiseteks võitlejateks Gruusia Euroopa-suunalise marsi kiirenemise eest. Samuti mängisid Balti rahvad koos Poolaga olulist rolli ELi mobiliseerimiseks Ukraina oranži revolutsiooni päevil. Lisaks peaksid sõprussidemed Ukraina president Viktor Juštšenko ja Kiievis õppinud Saakašvili vahel aitama kaasa regiooni ühtsele dünaamilisele arengule. (Laure Mandville, Le Figaro, 7.01)
Ukraina sündmuste valgusel kirjutab Leedu esimene iseseisvusjärgne president Vytautas Landsbergis Venemaa neoimperialistlikest püüdlustest ning taktikast toita sisekonflikte ja suurendada eraldusjooni kõikides riikides, mis kipuvad Vene mõjusfäärist Läände kalduma. Seetõttu peavad ELi riigid ja USA näitama end ühtse frondina president Vladimir Putini neoimperialistlike unistuste suhtes. Selle esimeseks etapiks oleks panna Venemaad respekteerima endale OSCE ja Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi viia oma väed Moldovast ja Gruusiast välja. (Vytautas Landsbergis, Le Figaro, 3.01)
Prantsusmaa endine välisminister Hubert Védrine esitab koos Jean-Jaurès’ Fondi asepresident Henri Nallet’ga oma nägemuse ÜRO Julgeoleku Nõukogu reformist. Autorite sõnul oleks optimaalseks lahenduseks kuue uue alalise liikme kaasamine. Nendeks saaks: Jaapan, India, Saksamaa, üks Ladina-Ameerika riik, üks Aafrika riik ja üks Araabia riik, kuna kohtade jagamine mandrite kaupa jätaks viimased kunstlikult kohast ilma. Viimased kolm loetletud kohta oleksid alalised, kuid neil istuv riik võib kolme või nelja aasta tagant vahetuda, kui vastav regionaalne grupp ei suuda jõuda kokkuleppele ühe piirkonda esindava riigi osas. Oleks irreaalne kujutada, et uutel alalistel liikmetel puuduks vetoõigus. Autorite hinnangul vajaks ÜRO lisaks Julgeolekunõukogu reformile ka mitmeid teisi ümberkorraldusi. (Hubert Védrine, Henri Nallet, Le Monde, 6.01)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses kirjutatakse jätkuvalt Soome ja Venemaa vahelistest suhetest. Soome Vene-poliitika on olnud korrektne ja isegi kriitiline, kuid samas formaalne ja üsna viljatu. Soomlased kritiseerivad suhete ebapiisavat arendamist ja Soome pugemist ELi fraseologismide taha. Korrektsuse huvides ei käsitleta tähtsat valdkonda nagu Karjala-küsimus. Oma 2004. aasta kõnedes on Soome president Tarja Halonen tahtnud rõhutada kiiresti globaliseeruvas maailmas "ausa mängu" poliitikat. Miskipärast ei ole Halonen seda aga Soome-Venemaa suhetes oluliseks pidanud. Soome-Venemaa suhteid on siiani iseloomustanud jõupoliitika, mis tähendab, et Venemaa on Soomelt alati eeldanud enda huvidega sobitumist. Ausa mängu poliitika võiks Soome ja Venemaa vahelistes suhetes tähendada suuremat avameelsust. Arutelud peaks algatatama ka kõigis delikaatsetes küsimustes. Ehk siis on Soome majanduslik, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus Karjalas tulevikus sama vilgas kui see on praegu näiteks Eestis. (Kimmo Sarje, HS, 20.12) Venemaa president Vladimir Putini eriesindaja ELi küsimustes Sergei Jastržembski kriitiline märkus ELiga liitunud maade ja ka mõne ELi vana liikmesriigi kohta tekitas Soomes suure meediakära, samas kui teistes riikides ei pööratud sellele suurt tähelepanu. Nähtust võib seletada sellega, et soomlastel on ajaloo pärandina Venemaaga jätkuvalt dramaatiline suhe. Põhjuseks pole mitte ajalooline russofoobia, vaid sõjajärgse perioodi halvad mälestused, millest on saanud osa ühiskonna kollektiivses mälus. Venemaa suhtuks Soome liitumisse NATOga negatiivselt, nagu Baltimaade puhulgi. Kuigi Soome on olnud kümme aastat ELi liige, suhtutakse Soomes ikkagi ülitundlikult Venemaa kriitikasse. Samal ajal avaldatakse Soomes arvamust Venemaa kohta endisest avameelsemalt. Kui Soomes kritiseeritakse Venemaad, peaks ära kannatama ka Venemaa kriitika Soome kohta. (Erkki Pennanen, HS, 22.12) Soome peaminister Matti Vanhaneni kinnitusel püüdleb Soome ELi ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse poole. “Me oleme teineteisele tähtsad naabrid: Venemaa võib EList kasu saada kaubanduse ja tehnoloogia alal, EL võiks partnerlussuhteid arendada energia alal, nii nagu Soome on seda teinud aastakümneid.” (Turun Sanomat, 20.12)
Kirjutatakse ELi kandidaatriikidest ja nendega seotud probleemidest. ELi lähtepositsioon liitumisläbirääkimiste alustamiseks Türgiga on erakordne ja hämmastav: EL määras kindlaks läbirääkimiste alguskuupäeva, kuigi Türgi on mehitanud oma vägedega ühe ELi liikmesriigi ega tunnusta selle rahvusvaheliselt heaks kiidetud valitsust. Kuna eelarvamustest kubisevad kõned ELis on keskendunud usu- ja majandusküsimustele, pole küllaldaselt räägitud Türgis valitsevast natsionalismist ning kurdide ja naiste olukorrast. Laienemise asemel peaks EL püüdlema ratsionaliseerimisele ja integratsiooni süvendamisele orienteeritud avatud, kodanike poolt tunnustatud ühenduse poole. Edasine laienemine muudab ELi põhimõtteliselt, võimalik, et EL muutub toodetega täidetud vabakaubanduspiirkonnaks. (Olli Kivinen, HS, 21.12)
Soome suurim opositsioonipartei Kokoomus eraldus Soome valitsuse, presidendi ja parlamendi kaitsekomisjoni määratletud kaitsepoliitika liinist. Partei esimees Jyrki Katanen ütles, et Soome on loobunud sõjalisest liitumatusest, sest EL on muutunud kaitseühenduseks. Soome on saanud teistelt ELi riikidelt julgeolekugarantiid ja on seotud lubadusega osutada vajaduse korral abi teistele riikidele. See tekitas Soome parlamendis liitumatuse teemadel aktiivse arutelu. (Arto Astikainen, Pekka Vuoristo, HS, 21.12) Soome peaminister Matti Vanhanen ütles, et Soome on endiselt sõjaliselt liitumatu, kuid see viitab ainult Soome kaitsepoliitilisele otsusele, mitte ei peegelda välispoliitilist liini. Välisasjade komisjoni esimehe Liisa Jaakonsaari kombel võib küsida, kelle jaoks Soomel sellist liitumatust on vaja? Ilmselt Soome rahva ja Rootsi ning teiste arvates ehk ka Venemaa jaoks. (Juhtkiri, HS, 22.12) Soome parlamendi esimees Paavo Lipponen ütleb, et Soome ei kuulu küll NATOsse, kuid poliitiliselt pole sellel liitumatusel erilist tähendust. Tähenduslikum Soome valitsuse ja parlamendi julgeolekupoliitikas on Soome liitumine ELi kiirreageerimisüksustega. Selge on see, et pärast liitumist ei saa Soome enam rivist välja astuda, kui ELis lahinguüksuste tegevuse üle otsustatakse. (Paavo Lipponen, Turun Sanomat, 27.12) Soome parlamendi liikme, Vasakliidu esimehe Suvi-Anne Siimese sõnul on positiivne, et Soomes on hakatud avameelsemalt sõna võtma julgeolekupoliitika teemadel. Avameelsus eeldab aga, et räägitaks õigetest asjadest õigete nimedega. Kuigi paremerakond Kokoomus ei ole rahul valitsuse NATO liiniga, ei paku nad valitsusele ka konkreetset alternatiivi. Suvi-Anne Siimes ei nõustu välisasjade komisjoni esimees Liisa Jaakonsaari väitega, et NATO on Soome salaarmuke. Siimese arvates on NATO Soome jaoks täiesti avalik ja heaks kiidetud partner ning Soome ei tee rahupartnerluse alast koostööd NATOga salaja ega varjatult. Vasakliidu esimees soovib, et arutelu Soome liitumatusest liiguks pisut euroopalikematele teemadele nagu seda on ELi julgeolekustrateegia ja selle rakendamine. (Suvi-Anne Siimes, Turun Sanomat; 29.12)
1. jaanuaril täitus Soomel kümme aastat ELiga liitumisest. EL on muutunud selle aja jooksul Soome elu loomulikuks ja lahutamatuks osaks, seejuures pole Soome kaotanud oma iseseisvust. Paljud asjad on muutunud, kuid need oleks muutunud igal juhul. Tuleb mõista, et Soomel puudus tookord alternatiiv ELiga liitumisele. Liikmelisus on lisanud Soomele enesekindlust: Soomel on Euroopas oma kindel koht ja roll ning Soome saab kaasa rääkida seal, kus tema asjade üle otsustatakse. Paavo Lipponeni peaministriks oleku perioodil tegutses Soome ELis väga sihikindlalt ja tulemusrikkalt, mis andis noorele liikmesriigile mõjuvõimu. Soome praeguse peaministri Matti Vanhaneni valitsuse haare on ettevaatlikum, kuid see on mõneti tingitud laienenud liidu identiteediotsingutest. (Juhtkiri, Kaleva, 31.12) Soome pääses ELi jõukate maade seltskonda. Tingimused olid palju paremad kui need, mis seati kaheksa kuud tagasi liitunud riikidele. Kui Soome oleks ühinenud 2004. aasta kevadel, oleks ta pidanud läbirääkimisi pidama koos ELi vaeseimate riikidega. Soome rahvusvaheline positsioon on pärast liitumist täiesti muutunud: Soome on nüüd eelkõige ELi ja EMU maa. Hea näide selle kohta on Venemaa suhtumine Soomesse. Kuigi poliitikud on ELi liikmelisusega rahul, on liit kodanikele kaugeks jäänud ning üldine arvamus ELi kohta on ebalev. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 3.01) Soome endine peaminister Paavo Lipponen peab ELi liikmelisust edukaks. Soome on ELis number üks kõikides tähtsates valdkondades: konkurentsivõimes, Lissaboni strateegia elluviimises ja pidevas arengus. Lipponen rõhutab ka, et Soome on olnud paljude praeguste ELi poliitika kesksete tegevusliinide – kriisikoldekoostöö, Lissaboni strateegia, Põhjadimensiooni – üks algatajatest. Lipponen arvab, et kuna EL on praegu integreerimis- ja stabiliseerimisperioodis, ei tohiks enne selle lõppu uusi suuri eesmärke seada. (Jouni Mölsa, HS, 4.01)
Suurt tähelepanu pööratakse loomulikult Kagu-Aasia katastroofile. Ühelt poolt kritiseeritakse Soome välisministeeriumi saamatut tegutsemist: ministeeriumi telefoniliinid ummistusid, samuti pakkus pääsenud või haiglasse sattunud soomlaste kohta ministeeriumist rohkem informatsiooni Soome sukeldujate veebilehekülg. Peaminister Matti Vanhanen ja välisminister Erkki Tuomioja tegid avaliku pöördumise alles kaks päeva pärast katastroofi. Ministrid tõdesid, et katastroofi suurus üllatas kõiki: ka ministeeriumi tehniline kapatsiteet ei pidanud järsult kasvanud infonõudmisele vastu. (Juhtkiri, ESS, 29.12) Kagu-Aasia katastroof on suurim uudis pärast 11. septembri terrorirünnakuid. Erinevus seisneb selles, et nüüd ei tarvitse keegi poolt valida, kogu maailm kurvastab üheskoos. Kui ELi kiirreageerimisüksused oleksid juba nüüd valmis olnud, oleks neid võinud saata kriisikoldesse päästetöödele. Ilmselt annab katastroof hoogu üksuste arendamisele, sest suur vastutus abitöödes langeb just ELile. (Kyösti Karvonen, Kaleva, 3.1)
Uudisteagentuurid
Lawmakers from the three Baltic countries are asking their governments to launch talks with Germany and Russia on compensation for damages suffered during the Nazi and Soviet occupation. A resolution, passed by the so-called Baltic Assembly, said the consequences of the occupation of Estonia, Latvia and Lithuania must be redressed. The assembly also called on Britain and the U.S. "to become mediators in securing the return of cultural treasures and archives taken out of the Baltic states during the occupations". The Baltic Assembly met with the Nordic Council as well as the Benelux Inter-parliamentary Consultative Council in Riga. The Baltic states lost their independence as the result of a 1939 pact between Nazi Germany and the Soviet Union which put the Baltic countries into the Soviet sphere of influence. In 1940, the Soviet Union occupied the three countries, which was replaced by the German occupation the following year. After the end of World War II, the Soviet occupation continued, until Estonia, Latvia and Lithuania regained their independence in 1991. (Afp, 20.12)
Estonia congratulated Ukraine's pro-Western opposition leader Viktor Yushchenko on winning the presidential election, saying it opened new prospects for cooperation with the EU. "I congratulate you on the election victory," FM Kristiina Ojuland wrote to Yushchenko. "We regard your victory as a victory of democracy and fair competition, opening for Ukraine new prospects for cooperation with the EU countries, including Estonia," Ojuland wrote according to the foreign ministry. Yushchenko campaigned on promises to introduce far-reaching reforms and set Ukraine on a course to join the EU and the NATO military alliance. (Afp, 27.12)
Viidates keeleseaduse nõuete rikkumisele suleti Tallinnas alates 1992. aastast eetris olnud venekeelne telekanal “Orsent”. Keeleinspektsiooni arvates rikkus kanal nõuet, mille kohaselt ei tohi eestikeelse tõlketa materjali osakaal ületada 10% saadete kogumahust. Telekanali direktor Viktor Titovi sõnul olid sulgemise põhjused selgelt poliitilised, kuna läinud aasta jooksul edastati eetrisse mitmeid võimudele ebamugavaid teemasid nagu fašismi taassünd, nõukogude sõdurite mälestusmärkide rüvetamine ning demokraatia olukord riigis puudutanud saateid. (Ria-Novosti, 29.12)
Patriarh Aleksius II väljendas kahetsust sõdurite-vabastajate monumentide lõhkumise üle Eestis, samal ajal, kui püstitakse mälestusmärke Nõukogude vägede vastu võidelnutele. (Ria-Novosti, 30.12)
Setu rahvakillu esindajad protestivad euromündi vastu, kuna sellel on Eesti kontuuri kujutatud selle NSVLi aegsetes piirides. Setud nõuavad 1920. aasta Tartu Rahu järgse riigipiiri tunnistamist. (Interfax, 30.12)
Eestis tähistatakse vabadussõja lõpu 85. aastapäeva. Sellel päeval jõustus vaherahu, mis päädis Tartu Rahu sõlmimisega 2. veebruaril. (Interfax, 3.01)
Venemaa väliminister Sergei Lavrov kritiseeris Eestit ja Lätit euroopa standardite eiramise eest rahvusvähemuste õiguste valdkonnas. Saksa ajalehele Handelsblatt antud intervjuus märkis minister ka, et mittepõhirahvusest elanike naturalisatsioon edeneb erakordselt aeglases tempos, ehkki rahvusvähemused hääletasid oma rõhuvas enamuses iseseisvuse poolt, millega kinnitasid oma soovi saada nende riikide lojaalseteks kodanikeks. (Interfax, 3.05)
USA ajakirjandus
Ekspeaminister Mart Laar arutleb Ukraina sündmuste üle ning leiab, et tagasi vaadates tegi Venemaa president Vladimir Putin Ukrainale teene, äratades ukrainlased, kes lõpuks soosisid valimistel Viktor Juštšenkot. Laar leiab, et Ukraina tuleks võtta ELi liikmeks, kuid tõdeb samas, et Ukraina vajab kiiremas korras reforme, mis on küll alati ebapopulaarsed ning valulikud. Kogemused on näidanud, et n-ö võimalusteaken on avatud ainult aasta või maksimum poolteist, mil on kõige sobivam viia läbi radikaalseid muudatusi riigikorras. Eesti on elav tõestus, et kõik on võimalik, eriti arvestades fakti, et 12 aastat tagasi olime halvemas seisus kui Ukraina praegu. Ukraina vajab meie tähelepanu ning toetust ja ta vajab seda praegu! (Mart Laar, The Wall Street Journal, 30.12)
Suurbritannia ajakirjandus
Hitler õigustas oma territoriaalset ekspansiooni Tšehhoslovakkiasse, Austriasse ja Poolasse sealsete suurte sakslaste kogukondadega, märgib Harvardi ülikooli ajalooprofessor Niall Ferguson. Teadlase arvates võib Kreml mängida praegu sama mängu vene vähemusega Kasahstanis (venelasi 30%), Lätis (venelasi alla 30%), Eestis (venelasi 28%), Ukrainas (venelasi 17%), Moldovas (venelasi 13%) ja Valgevenes (venelasi 11%). Sarnaseid jooni 1930. aastate Saksamaa ja nüüdisaja Venemaa vahel võib leida veelgi: riigi kontrolli tugevdamine meedia ja majanduse üle, nii nagu Hitler piiras 1933. aastal parlamendi ja föderatsiooni võimu, nõrgestab Putin Riigiduumat. (Niall Ferguson, The Daily Telegraph, 1.01)
Saksamaa ajakirjandus
Baltlastel pole mingit tahtmist koos Venemaaga võidupüha pidada. Tunnistatakse, et ootamatult meelitavad toonid Moskvast on petlikud. Baltlastele tehakse ettepanek tulla Moskvasse piirilepingut alla kirjutama, kuid seda 9. mai pidustuste ajal. “Ma loodan, et Balti riikide juhid ei tee seda viga, et nad tulemata jätavad”, ütles Duuma välissuhete juht Konstantin Kossatšov. “Nende võimuses on aken kas avada või sulgeda”. Baltlaste jaoks oli Teise maailmasõja lõpu näol tegemist taasokupeerimisega, seega pidustusteks pole mingit põhjust. Baltlaste jaoks ei lõppenud sõda mitte Berliini vallutamisega, vaid 1991. aastal. Moskva aga ahistab baltlasi oma ajalookäsitlusega ning räägib vabastamisest, nõuab õigusi vene vähemusele, mida Eestis ja Lätis nähakse integratsioonipoliitikasse sekkumisena, kehtestamaks piirkonnas oma riiklikke huvisid. Baltlasi süüdistatakse selles, et nad moodustavad ELi sees koos teiste mõttekaaslastega “russofoobse bloki” ning püüavad kogu ELi välispoliitikat Venemaa-kriitilisel kursil hoida. Toomas Hendrik Ilves tunnistab, et ELi välispoliitika raskuskese on nihkumas. Baltlased näevad ühe oma peaülesandena ELis Ukraina, Moldaavia ja Valgevene demokratiseerimisele kaasaaitamist, et Venemaa mõjuvõimu Ida-Euroopas vähendada. Moskva polnud seni nõus piirilepetele alla kirjutama, viidates “vähemuste õiguste rikkumisele”, ja seda vaatamata asjaolule, et baltlased loobusid territoriaalsetest nõudmistest. Umbusk Tallinnas ja Riias on suur. Kardetakse, et kui kord 9. mai pidustused möödas on, võtab Venemaa oma lubadused lihtsalt tagasi. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 21.12)
Rootsi ajakirjandus
Peatselt on tekkimas Põhja- ja Baltimaade ühine aktsiaturg. Võrreldes Helsingi ja Stockholmiga on aga Balti börsid kääbused. Tallinna aktsiaturul oli 2004 hea aasta. Selles nimekirjas on aga vaid 13 ettevõtet ühisväärtuses ca 4 miljardit eurot. Lisaks ei ole eestlased harjunud aktsiatesse investeerima, nad hoiavad pigem raha pangas. (Leif Petersen, SvD, 31.12)
TeliaSonera on ostnud üle 50% Eesti Telekomi aktsiatest. See tähendab koordineerimist Põhjamaiste ja Balti telekommunikatsiooni firmade vahel, mis võimaldab ka suuremat innovatiivsust ja uusi teenuseid rohkematele klientidele. (Tomas Augustsson, SvD, 24.12)
Taani ajakirjandus
Ameerika uurimiskeskus Heritage Foundation hindas 155 maailma riigi majandusvabadust. Suurimaks üllatuseks on võibolla Eesti asetsemine neljandal kohal. „See endine nõukogude satelliitriik on teinud läbi suuri reforme ja näidanud eeskuju, kui kiiresti riik võib end ergutada majandusvabadusele,“ sõnavad eksperdid. (Klaus Justsen, JP, 5.01)
Uudisteagentuurid
Swiss-Swedish engineering firm ABB and French energy group Areva have submitted bids to build Estlink, an underwater cable between Finland and the Baltics, the Estonian energy company Eesti Energia said. "Negotiations with the two bidders are to be completed by February next year," Helen Sabrak, spokesman for Eesti Energia, told Afp. Estlink, the first link between electricty grids in the Baltic and Nordic regions, will be designed to supply the Nordic electricity market with electricity generated in the Baltics. Estonia has surplus generating capacity until 2012, and Estlink would be an additional sales channel, Sabrak said. (Afp, 22.12)
USA ajakirjandus
Elagu Eesti! Esimest korda majandusvabaduse indeksi 11aastases ajaloos on USA langenud välja kümne kõige vabama riigi hulgast. 1998 oli USA viies, 2001 kuues, nüüd jagab Šveitsiga 12. positsiooni. Kõrgeimad kohad on hõivanud Hongkong, Singapur ja Luksemburg. Suurim üllataja on aga neljandaks tõusnud Eesti, olles eeskujuks kõigile majanduse reformijatele. Majandusvabaduse indeks mõõdab riigi edukust kümnes eri kategoorias rahalistest kohustustest riiklike regulatsioonide ning raha- ja kaubanduspoliitikani. (Mary Anastasia O’Grady, The Wall Street Journal, 4.01)
Forbes’i esikaanelugu – just vaimustus tehnoloogiast ja vaibumatu iha muutuste järele on aidanud eestlastel üles ehitada innovaatilise e-riigi, mis annab silmad ette paljudele jõukamatele Euroopa maadele. Interneti ja mobiiltelefoni kasutamine on siin enam levinud kui näiteks Prantsusmaal ning auto parkimise tasumisel kasutatakse mobiiltelefone. Kiidetakse innovatiivseid Kazaa ja Skype programme. (Joshua Levine, Forbes, 20.12)
Suurbritannia ajakirjandus
Lugejakirjas Briti majanduslehele viitab soome pankur Erik Skön Baltimaade kiiret arengut, pidades põhjusteks madalat inflatsiooni, kõrget motiveeritust, majanduse läbipaistvust. Kolmest riigist parimate näitajatega on Eesti. Autor rõhutab, et korruptsiooni madal tase on otseselt seotud majanduskasvu suurenemisega. (Erik Skön, Financial Times, 3.01)
Saksamaa ajakirjandus
SZ avaldab korraga artikli Eesti ettevalmistuste kohta euroga liitumiseks ning intervjuu Juhan Partsiga. Eurost on saanud Eesti teine raha, olgu see seadusega keelatud või mitte. Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Siim Raie ütleb, et praegu pole Eestil enam peaaegu mingeid kohanemisraskusi Euroopa majandusega. Enamik eestlastest kardab samas, et euro kasutuselevõtt tõstab hindu. Kardetakse kuritarvitusi ja hinnapettust raha vahetamise perioodil. Spetsialistid soovitavad mitte kiirustada euroga, see võivat kaasa tuua välismajanduspoliitilisi komplikatsioone. Peaminister avaldab oma intervjuus soovi euro võimalikult ruttu kasutusele võtta. Eesti täidab juba praegu Maastrichti nõudmisi ning on valmis liituma 2007. aastal. Küsimuse peale, mida sakslased võiksid eestlastelt õppida, vastab Parts: kindlasti seda, kuidas kõikehalvavat bürokraatiat ning ülereguleerimist vältida. Samuti soovitab Parts sakslastel rohkem vastutust enda peale võtta maailmapoliitilistes küsimustes. Sakslased tegelevat liiga palju iseenda ja iseäranis Ida-Saksamaaga. (Steffen Uhlmann, SZ, 30.12).
Pikem kirjutis Kristina Šmigunist. Teda kiidetakse kui tänapäeva ühte väljapaistvamat murdmaasuusatajat. Kristina olla Eesti ettevõtlusvaimu ja terve rahvusuhkuse tüüpnäiteks. Värske pealehakkamistahe, mis riigis üldiselt valitseb, innustab ka Kristinat. Ta ei kujuta ette, kuidas ta oleks hakkama saanud autoritaarses nõukogulikus spordisüsteemis, kus isiklikust initsiatiivist lugu ei peetud. Võrreldes Venemaa naiskonna sportlastega, on Kristina avatum, keeleoskaja ning oskab, kui vaja, hästi näidelda. Mõnikord ta isegi esineb pressikonverentsidel Vene kolleegide tõlgina. Ühes asjas on Kristina kindel – medaleid on tal vee liiga vähe (Thomas Hahn, SZ, 27.12).
Soome ajakirjandus
Eesti keskpank plaanib euro Eestis kahe aasta pärast kasutusele võtta. Sellega seoses on valitud ka Eesti euromünti kaunistama hakkav kujutis. Eesti tahab hakata vermima kõiki kaheksat münti, sealhulgas ka ühe- ja kahesendiseid. Kevadel ELiga liitunud maadest võtavad euro enne teisi kasutusele Eesti, Leedu ja Sloveenia. Eurotsooniga liitumiseks peavad maade inflatsioon, intressimäär, eelarvepuudujääk ning välisvõlg kahe aasta jooksul teatud piiridesse mahtuma. (Pirjo Kamppila, ESS, 21.12)
Ensto viib osa oma elektritarvikute tootmisest Porvoost Keilasse, töötajate hulk kasvab seega sajalt inimeselt 230le. Ensto tootmispind on Keilas laienenud juba 15 000 ruutmeetrile. Keilas valmisid hiljuti ka 2000 ruutmeetri suurused kontoriruumid, kuhu koliti üle siiani Tallinnas asunud 15liikmeline müügiosakond. Ensto Eesti tütarettevõtteid juhtiv Üllas Täht ütleb, et tootmine ja müük koondati ühe katuse alla logistilistel põhjustel. Enstol on Eestis kaks tütarettevõtet: Ensto Ensek tegeleb tootmise ning Ensto Elekter müügiga. Tähe sõnul pole plaanis neid ettevõtteid ühendada. (Ivo Laks, ESS, 21.12)
Uudisteagentuurid
Estonians consider the country's entry to the EU as the most important event of 2004, a poll showed. A total of 69% of respondents rated accession to the EU, in May, as the key event for the year. This was followed by a 40% rating for Estonia's membership of NATO, which took place in March. Only then did the respondents point out local events such as a row over the dismantling of a controversial war monument, which was rated by 18% of the respodents, or the resignation of two government ministers. (Afp, 22.12)
Eestit rünnanud torm jättis mitmed asulad elektrivooluta ning põhjustas rannikualadel üleujutusi. Päästetöödel ning elanike evakueerimisel osalevad lisaks päästeametnikele ka piirivalvurid, politseinikud ning vabatahtlikud Kaitseliidust. (Interfax, 9.01)
Prantsusmaa ajakirjandus
Olete te kunagi maitsnud verivorsti ning jätnud esivanemate tarbeks jõuluõhtul toidu lauale? Eestis serveeritakse päkapikkude valvsa pilgu all jõululaupäeva õhtul verivorsti nii kodudes kui restoranides. Eesti laste jaoks saabuvad pühad juba detsembri alguses, kui ilmuvad esimesed päkapikud, skandinaavia mütoloogiale omased olevused. Päkapikud käivad kogu maa läbi jättes vahetult enne laste ärkamist kingitusi neile, kes seda väärivad. Legendi järgi on päkapikkudel piisavalt võimeid saamaks teada, millised lapsed on olnud head ning väärivad pea igapäevaselt kuni jõuludeni väikesi kingitusi. Eesti traditsiooni järgi ei märgi jõulud mitte ainult Jeesuslapse sündi vaid ka talve keskpaika. Lisaks on eesti ja skandinaavia keeled arvatavalt ainsad Euroopas, milles Jeesuse sündi tähistatakse varakristliku sõnaga “jul” või “jõulud". (Courrier International, 21.12)
Keele poolest soomlaste vennapojad eestlased kannavad raskusteta välja oma skandinaaviapärase külje – saun ja uued tehnoloogiad on ka neile omased. Sajandite jooksul koloniseerisid seda maad taanlased, rootslased ja sakslased. Just viimaste mõju on tänini tuntav eriti maapiirkondades. Pealinna Tallinna õitseng on kindlasti seotud tema asukohaga Soome lahe suudmes. Olles rajatud ammu enne Peterburgi, Helsingit või Liepajat oli Tallinn piirkonna esimene suurem sadam, mis püsib talvel jäävabana. Samuti on tegu loomuliku peatuspunktiga teel Euroopast Venemaale või vastupidi. Vabadus ja ühinemine ELiga on võimaldanud Eestil tagasi võita oma koha esiplaanil. (Michel Marc, Le Télégramme, 10.12)
Rootsi ajakirjandus
Eesti Päevalehe toimetaja Ülo Ignats mälestab Dagens Nyheteris eesti kirjanikku Arvo Mägi, kes suri 27. novembril 91 aasta vanusena. Arvo Mägi elas suurema osa oma elust eksiilis Rootsis. (Ülo Ignats, DN, 29.12)
Taani ajakirjandus
Taani lavastaja Mogens Pedersen on saanud valmis dramaturg Erling Jepseni komöödiaga „Mees Eestist“. Tüki peategelaseks on eestlane Kaarel, kes tuleb oma kodumaalt Taani raha teenima, et maksta kinni oma naise ravikulud. Ta hakkab töötama joonistuskursuse aktimodellina, ning kahe taani naise soovil osutab ka raha eest muid teenuseid. Lavastaja üritab näidata, kuidas Lääne ühiskonda sattunud idaeurooplane hakkab mõistma, et ellujäämiseks tuleb kasutada ära teisi inimesi. (Dorte Myhre, Berlingske Tidende, 5.01)
Eesti on uus ja põnev riik, kuhu reisida. Hinnatase on seal poole väiksem Taani omast. Üllatuseks sõidavad Eestis ka endised Kopenhaageni HT-bussid, mis on antud Eestile arenguabina. Nüüdseks on Eesti kui tuhast tõusnud fööniks, õitsedes nagu ei kunagi varem. Vanas hansalinnas Tallinnas on mitmeid keskaegseid vaatamisväärsusi, linnamüürist Raekoja platsini. Eeslased kutsusid vana nimega Revalit Taani linnaks, sellest tulenes nimetus „Tallinn“. Taanil on olnud oma roll Eesti ajaloos ning on ka tänapäeval. Atmosfäär Tartus on aga hoopis teistsugune – see on väikelinn oma arhitektuuriliste pärlite ja Toomemäega. Pärnu omakorda on populaarne nii oma ranna kui sanatooriumide poolest. (Kaj Spangenberg, JP, 26.12)
On tore peletada talvepimedust Tallinna keskaegsetes hoonetes asuvates mõnusa atmosfääriga keldrirestoranides või pidutseda klubides koos noortega kogu Euroopast. Ajaloole ja arhitektuurile keskenduv tutvustav artikkel Tallinna kohta. (Jan Hedegaard, Berlingske Tidende, 26.12)
Norra ajakirjandus
Norra suusataja Marit Bjørgen saabus Eestisse, et võistelda Otepää maailmakarikaetapil. Ta rõõmustab, et teda ootab ees pinev duell kodupubliku favoriidi Kristina Smiguniga. „See annab mulle lisainspiratsiooni,“ ütleb suusatäht. (Rolf Arne Odiin, VG, 7.01)
Soome ajakirjandus
Ajalehes Turun Sanomat kirjutatakse Veljo Tormisest ja sellest, et helilooja on lõpetanud heliteoste loomise. “Olen loonud kõik, mida olen osanud ja tahtnud luua. Vananedes inimese vaimujõud nõrgeneb ning ma ei taha luua halbu teoseid,” ütleb Tormis. Helilooja arvates on tema muusika rahvamuusikale niivõrd lähedal, et mõnel juhul pole seda võimalik traditsioonilises võtmes täpselt kirjagi panna. Tormise rahvamuusikahuvil on aateline ja eetiline taust. Nõukogude ajal ei saanud rahvuslikke erijooni väljendada sõnade abil, kasutusele tuli võtta muusika. Rahvamuusika hakkas Tormise loomingus elama klassikalise muusika vormis. Tol ajal oli heliloojate jaoks ka positiivseid asju, nagu näiteks puhkekodud, kus helilooja jaoks oli klaveriga varustatud töötuba ning tasuta söök kolm korda päevas. “Neis puhkekodudes loodi ka kogu nõukogudevastane muusika,” ütleb Tormis, viidates muuhulgas Šostakovitšile. Tormise tööd ei jätka otseselt keegi. Heliloojat on kutsutud õpetama Eesti Muusikaakadeemiasse, kuid Tormis on keeldunud, sest ta ei taha, et teised hakkaksid looma tema stiilis. Tormis on üritanud säilitada rahvalaulu olemuse ja mõtteviisi oma teostes võimalikult puhtana. “Mina ei kasuta rahvalaulu, rahvalaul kasutab mind.” (Matti Lehtonen, Turun Sanomat, 21.12)
Soome ja Baltimaade kohvikultuurides on suuri erinevusi. Soomes armastatakse kõige rohkem tassis valmistatud kohvi, Eestis on esimesel kohal masinakohv, teisel kohal tassis tehtud kohv ning kolmandana armastatakse juua espresso baasil valmistatud kohvi. Soomes kulub elaniku kohta aastas 10 kilo kohvi, Eestis 3,9 kilo, Leedus 2,7 kilo ning Lätis 2,3 kilo. Kohvi- ja kohvikukultuuri üritatakse Baltimaades ja Venemaal arendada organiseerides näiteks baristade võistlusi. Eesti esimesed baristade meistrivõistlused peeti 2004. aasta novembris. Võitjaks tuli tallinlane Kati Kljukina, kes osaleb USAs Seattle´is toimuvatel maailmameistrivõistlustel. (Turun Sanomat, 27.12)
Eesti maalikunsti igavene mässaja Jüri Arrak on oma kunagise kommunismivastase kriitika suunanud praeguse arvuti- ja infoühiskonna pihta. Arraku arvates jätkub tänapäeval juttu lõputult, aga tegusid ei tehta. “Tänapäeval ei tehta kunsti, vaid räägitakse sellest. Mina räägin ja teen,” ütleb Arrak. Arraku ühiskonnakriitilist kunsti saab märtsis näha Budapesti kahes galeriis. Lisaks Arraku töödele on näitusel ka Arhangelskis sündinud Olga Dunitjeva gobeläänid, mis on inspireeritud just Arraku töödest. Teine välisnäitus on Arrakul sel aastal Krakovis. (Kaisu Mikkola, Kaleva, 28.12)
Jaan Kaplinski kirjutab nõukogude aja jõuludest. Ühelt poolt tunti jõulude ajal masendust ja hirmu, sest ametlikult olid jõulud põlatud püha. Teiselt poolt viis nõukogude propaganda risti vastupidiste tulemusteni: jõuludest sai eestlasi ühendav püha. Tuhanded inimesed käisid jõulude ajal kirikus, jõuluõhtul viidi omaste haudadele küünlaid. Jõulud olid vaikiva vastupanu nurgakiviks, mille hinge sümboliseeris eriti hästi surnuaedade küünaldemeri. “On palju neid, kes meenutavad nostalgiliselt nõukogude aja jõule ja selle püha tookordset imelist solidaarsustunnet. Nüüd on jõulud muutunud solidaarsuspühast ostupühaks, millele on palju raskem vastu seista kui nõukogude aja rõhumisele,” kirjutab Kaplinski. (Jaan Kaplinski, Turun Sanomat, 24.12)
Narvas asuva äri aknal reklaamitakse “kabeli televisiooni”. Tegemist on kaabeltelevisiooniga, kuid kummaline keeleviga ei häiri peaaegu kedagi ega takista arusaamist. Eesti suuruselt kolmanda linna Narva ametlik keel on eesti keel. Narva ligi 70 000 elanikust on eestlasi neli tuhat, kellest osa on eesti keele unustanud. Tänavanimed, restoranide menüüd ja reklaamtekstid üritatakse kirjutada eesti keeles, kuid praktilises elus on Narva venekeelne linn. Narvas elav pensionär Aime Kala ütleb, et kõige hullem olukord on polikliinikus, sest tema vene keele oskusest ei piisa arstile oma tervisliku seisundi seletamiseks. Aime Kala kasutab eesti keelt vastavalt meeleolule: “Kui tuju on paha, räägin eesti keelt.” Sellisel juhul võib aga poes soovitud kaubast ilma jääda, sest müüja ei saa keelest aru. Kala ütleb, et inimeste huvi eesti keele vastu kasvas Eesti taasiseseisvumise algusaastatel, kuid nüüdseks on see taandunud. Kala arvab, et Narva jääbki venekeelseks linnaks. (Kaja Kunnas, HS, 8.1)
Afp – Agence France-Presse
DN – Dagens Nyheter
ESS – Etelä-Suomen Sanomat
FAZ – Frankfurter Allgemeine Zeitung
FTD – Financial Times Deutschland
HS – Helsingin Sanomat
IHT – International Herald Tribune
JP – Jyllands-Posten
NZZ – Neue Zürcher Zeitung
NYT – New York Times
SvD – Svenska Dagbladet
SZ – Süddeutsche Zeitung
TS – Turun Sanomat