Nädal välismeedias: 1. -12. jaanuar 2003

18.01.2003 | 08:18

Uudis
EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Kreeka eesistumine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Kopenhaageni tippkohtumisel 12.-13. detsembril 2002. aastal vastu võetud otsust uute riikide kaa-samisest Euroopa Liitu [tuleks] tõlgendada mitte kui Euroopa 'laienemist' vaid kui Euroopa 'taasühinemist,' justkui oleks Berliini müür teist korda lagunenud ja Jalta konverentsi pärand lõ-puks põrmu heidetud. Yvon Toussaint, Le Soir, 6.01

Uudisteagentuurid

The expansion of the EU from 15 to 25 member states must release the continent from the weight of the past rather than causing new divisions, Greece's foreign minister said as his country formally took over the EU's rotating six-month presidency. The decision to enlarge the EU had been a political one, aimed at "removing dividing lines, to free Europe from the weight of the past," Papandreou said. Enlargement "must not create new divisions," he added. (Afp, 1.01)

Brüsselis toimus esimene läbirääkimiste voor 10 tulevase ELi liikmega ühinemiseks Euroopa Ma-janduspiirkonnaga. Läbirääkimistel osalevad kümme EL tulevast liikmesriiki, Euroopa Komisjon ning kolm Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riiki - Norra, Island ja Liechtenstein. 1992. aastal allkirjastatud ja 1995. aasta algusest jõustunud Euroopa Majanduspiir-konna leping põhineb ELi õigustikul ning selle eesmärk on laiendada lepinguga kaetud valdkondades siseturu reegleid ka Norrale, Islandile ja Liechtensteinile. (RIA Novosti, 9.01)

The former communist countries readying to join the EU have a special relationship with the US and feel that more Europe does not mean less America. "Quite a lot of people still see the situation here as if we're a front line between Russia and the Western world, and the US represents the Western world," Arnis Kaktins, director of the Latvian think-tank SKDS social research institute, said. "Ordinary people feel it's a choice between being pro-Russian or pro-American," Katkins said. He said that for Latvians the US con-tinues to be identified with freedom from Soviet oppression. However, Andres Kasekamp, head of the Estonian Foreign Policy Institute, pointed out that "as time goes on, Estonians are becoming more and more influenced by European thinking." He said that with the US differing with Europe over such issues as Iraq and the International Criminal Court, Baltic countries have "deferred to the EU's lead." "The likely outcome will be that the Baltic countries will unfailingly align them-selves with EU positions in all matters, even before at-taining membership," he said. Estonian Raul Mälk, head of policy planning at the foreign ministry, struck a conciliatory tone when he said: "It seems to me that there is too much talk about the United States versus Europe." Mälk said: "Estonia and other countries feel themselves as a natural part of the Western world and thus they try to reduce, not increase differences among their friends and allies." (Afp, 12.01)

Slovakia is to vote on joining the EU in a refer-endum May 16-17. Parliament is to vote, and ex-pected to rubber-stamp, the dates for the referendum on January 21, the legislature's speaker Pavol Hrusovsky said. Slovaks will answer in the two-day vote the question: "Do you agree that Slovakia should join the EU." (Afp, 8.01)

All parties in Slovakia's parliament have agreed to back the "Yes" vote campaign at a referendum on EU membership in May, a top official said. A "No" vote would rule that out because the referendum is binding and the issue cannot be put to another vote for three years. But opinion polls show that 70 percent of Slovakia's 5.4 million people back EU membership -- already among the highest support levels in former Communist Europe. (Reuters, 9.01)

More than half of Poland's Catholic priests support their country joining the EU, according to a poll published by the Institute of Public Affairs (ISP). According to the study, 59 percent of priests back EU membership for the former Communist state, while 20 percent are opposed. Over 90 percent of Poland's 38 million citizens are Roman Catholic. Pope John-Paul II, who is Polish, backs his country's EU membership, which will be put to a popular referendum later this year. (Afp, 7.01)

EC President Romano Prodi said the EU welcomed the Balkan countries joining the bloc once they fulfilled the necessary criteria for membership. "We have to tell them that the door of the EU is open, and that we hope to invite them to cross (the threshold) as soon as possible," he said in an article published in the Greek daily To Vima. (Afp, 4.01)

Romania said it hoped the European Commission (EC) would deliver a "positive report" by the end of this year on reforms made by the country in order to meet a 2007 target date for joining the EU. (Afp, 8.01)

Bulgaria said it wanted to complete membership talks with the EU by May 2004 when the bloc is due to admit 10 more countries, mostly former communist states. Bulgaria's European Integration Minister Meglena Kuneva said it would be much easier for Sofia to wrap up entry negotiations with the current 15 EU members rather than with an expanded EU of 25 countries. (Reuters, 8.01)

Greek PM Costas Simitis reiterated his support for Turkey's bid to join the EU, saying the country's Islamic faith and cul-ture should not be a barrier. "The European identity can be viewed in several ways -- geographical, political, economic. But I do not agree on there being a religious criteria," Simitis told the afternoon daily Le Monde in an interview. (Reuters, 8.01)

USA ajakirjandus

Ajaloo tegemise järel tulevad rahvahääletused, vähemasti ELis. Kahjuks on Euroopa juhid seni olnud palju osa-vamad omavahel kokku leppima, kui kokkuleppeid oma rahvale arusaadavaks ja vastuvõetavaks tegema. Nagu iirla-sed avastasid, võib rahvahääletus demokraatiale ja ELile kasuks tulla, kuna valitsus pidi Nizza leppe esimese hääletustule-muse järel lõpuks rahvale selgeks tegema, mis ELi laienemine on ja mida see tähendab. Enamus ELi riike jätab hääletuse parlamendile. Mitte aga ELiga liituvad riigid. Kõige olulisem hääletus on Poolas, kuna Poola on suurima liituva riigina laie-nemise edu võtmeks. Poola valitsusel tuleb aga mõelda, kuidas ELi liikmelisus rahvale "maha müüa". ELi liikmelisus iseene-sest ei tee Poolat rikkamaks, samuti mitte toetused Brüsselist. Poolas ja mujal tuleb mõista, et ELi liikmelisus tähendab ko-hustust muuta oma majandus konkurentsivõimeliseks ja maailma suurimas vabamajandusruumis kasvu- ja kauplemise-suutlikuks. Siiski ei ole kuigi tõenäoline, et ajalugu arvesse võttes, ELiga liituvate riikide rahvad ELi ning NATO pakutava vabaduse ja võimaluste vastu hääletaksid. (The Wall Street Journal 8.01.)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu vene rahvusest noored igatsevad ELi järele, kuid vanem põlvkond jääb skeptiliseks. Balti riikides elab umbes miljon venelast, moodustades Eestis ja Lätis ühe kolmandiku, Leedus aga vaid 8% kogu elanikkonnast. Kas Balti riikide venekeelne elanikkond pakub ELile täiendavaid võimalusi või probleeme? Noored venelased nimetavad ennast "eurovenelasteks" ning pooldavad Balti riikide astumist nii ELi kui ka NATOsse. Kuid politoloog Aivar Roop leiab, et vene-keelse elanikkonna seas valitsevad seoses ELi astumisega suured illusioonid. Nad arvavad ekslikult, et pärast Eesti, Läti ja Leedu ELi astumist saab vene keelest Baltimaades teine riigikeel ning et kõik mittekodanikud saavad ELi passid või elamis-load ning leiavad kergesti liikmesriikides töökohad. (Thomas Urban, Die Welt, 6.01)

Veel kümmekond aastat tagasi poleks keegi tõsiselt uskunud, et Balti riikide soovid lähevad täide ja nad saavutavad sõltumatuse. Kuus aastat tagasi pidas tollane Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves Balti riikide NATOsse kuulumist loo-tusetuks ning suunas oma pilgu ELi poole. Veel kolm aastat tagasi poleks NATO partnerid veel uskunud, et Eesti, Läti ja Leedu astumine NATOsse lähiajal võimalikuks saab, arvestades Venemaa negatiivset suhtumist NATO idalaienemisse. Nüüd on aga võib tõdeda, et NATO blokk laieneb juba järgmisel aastal. ELi suhtes pole Balti riikidel ühtset arvamust - isegi Euroopast tulevad rahavood ei taga veel eestlaste või lätlaste poolehoidu. Nende jaoks on peamine, et väikerahvaid aktsepteeritaks suurtega võrdväärsetena ja võetaks ELis tõsiselt. Baltlased tunnevad väga hästi selliseid mõisteid nagu annektee-rimine ja referendum, liitumisläbirääkimised ja okupatsioon. Oluline on see, et baltlased ei astu uuenevasse Euroopasse palujate rollis, vaid võrdväärsete partneritena oma suure ajalooliste teadmiste pagasi ja poliitiliste kogemustega. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 8.01)

Küpros on ELi astumiseks kõige paremini ette valmistunud. Küpros on edukalt hakkama saanud ELi poolsete soovi-tuste täitmisega rahanduspoliitika ja turumehhanismide reformimisel. 2006. aastal võib juba oodata euro kasutuselevõtmist. Küprose majandus on kasvanud ajavahemikus 1998-2001 4-5 % võrra. Struktuurireformide tagajärjel on tekkinud tendents majanduskasvu suurenemisele. Mitmed majandusharud kas juba on liberaliseeritud, või on vastav protsess käivitumas. Järgmiste struktuurireformide hulka kuuluvad veel tööturu paindlikkuse suurendamine, keskpanga erapooletuse tagamine ja järkjärguline kapitalituru liberaliseerimine. Muudatused toimuvad ka off-shore-süsteemis, alates 01.01.2003 viiakse sisse siseriiklike ja off-shore-ettevõtete kasumi maksustamine 10% ulatuses. (Rainer Hermann, FAZ, 6.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Türgi teema on tõstatanud teravalt küsimuse Euroopa piiride ja olemuse tuleviku kohta. Kui Euroopat defineerida pelgalt demokraatia ja turumajanduse kaudu, siis oleks Euroopa 'piirideta' ja selle hulka võiks lugeda ka näiteks Jaapani ja Austraalia. USA toetab Türgi kui NATO liikmesmaa võtmist ELi, Euroopas ollakse aga selles suhtes väga erine-vatel arvamustel. (Jean-Claude Casanova, Le Monde, 4.01)

Prantsusmaal on ELi laienemisest rohkem võita kui kaotada, välja arvatud juhul, kui laienemine halvab juba niigi kohmakad institutsioonid Brüsselis. Tähtsamateks võitudeks Prantsusmaa seisukohast on uute turgude avanemine ettevõte-tele, odava tööjõu hulga kasv ja sellest tulenev SKP kasv. Laienemise negatiivsete külgedena tuuakse ära mõningate töös-tusharude 'delokaliseerumine', toetuste vähenemine prantsuse põlluharijatele ja Prantsusmaa sissemaksete kasv ELi eelar-vesse. (Capital, 1/2003)

Belgia ajakirjandus

Euroopa olemus ja roll on muutumas seoses potentsiaalse Iraagi sõja ja ELi laienemisega. Samas tuleks Kopenhaageni tippkohtumisel 12.-13. detsembril 2002. aastal vastu võetud otsust uute riikide kaasamisest ELi tõlgendada mitte kui Euroopa 'laienemist', vaid kui Euroopa 'taasühinemist,' justkui oleks Berliini müür teist korda lagunenud ja Jalta konverentsi pärand lõpuks põrmu heidetud. (Yvon Toussaint, Le Soir, 6.01)

Rootsi ajakirjandus

Suur EL muutub tõeluseks juba käesoleval kevadel, ehkki ametlikult saavad ELi kandidaatriigid 'liikmetunnistuse' al-les 1. mail 2004. aastal. Juba mõne kuu pärast hakkavad uute liikmesriikide ministrid istuma ELi kõrgemas juhtorganis. Pä-rast seda, kui Ateena Ülemkogul kirjutatakse alla liitumisleping, saavad uued liikmesriigid vaatlejatena osaleda aruteludel, mis leiavad aset Ministrite Nõukogu kitsaks jääva laua taga. Psühholoogiliselt on 'uutele' väga tähtis, et neid algusest peale koheldakse võrdsetena, ja et nad saaksid aktiivselt kaasa rääkida uue ELi visandamisel. Brüsselis käivad juba tõsi-sed praktilised ettevalmistused - on ju vaja vähemalt kahtekümmet tõlgikabiini, kuna iga esindaja peab saama esineda oma emakeeles. Siiski on veel kõigele sellele vaja saada oma kodanike 'õnnistus' rahvahääletuse näol - pisiasi, mille taha nii mõ-nigi riik on ennegi komistanud. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 8.01)

Taani ajakirjandus

Serbia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia on järgmised riigid, kes istuvad laua taga selleks, et ELiga ühele nõule jõu-da. Sellise mõtte käis välja aasta alguses ELi eesistujamaaks saanud Kreeka peaminister Costas Simitis. Horvaatia on juba avaldanud soovi ELiga liitumiseks, kuid ka teised Balkani riigid on teretulnud. Seda leiab ka EK president Romano Prodi. Samas rõhtavad nii Prodi kui Simitis vajadust läbi rääkida see, kus kulgeb Euroopa piir. Sellise vajaduse on põhjustanud osalisel Türgi tungiv soov ELi liikmeks saada, kuid võimalike kandidaatide järjekord on väga pikk. Mainitud on nii Iisraeli, Kaukasuse kui ka Põhja-Aafrika riike. Seega on selge, et piir on vaja kuhugi tõmmata. Prodi sõnas: "On vaja algatada arutelu ELi piiri teemal. Selge on see, et on olemas nii geograafilisi, poliitilisi kui ka kultuurilisi piire, ja nende täpse paiknemise üle peamegi aru pidama." (Christian Lindhardt, Politiken, 11.01)

Mõistagi on tore, et Euroopa jälle kokku kasvab. Kuid ELi laienemist ei saa mingil juhul edukaks pidada. ELi kodani-kud ei soovi jätkata 'mädanenud' ning 'uuendust vajava' otsetoetussüsteemi toetamist. Sellest hoolimata tuleb selle ‘era-kordse kordamineku’ arvet tasuda meil kõigil veel mitu head aastat, leiab arvamusloo autor. (Roy Langer, Børsen, 9.01)

Soome ajakirjandus

ELi kümnel uuel liikmesriigil on ees omapärane aasta. Pärast liitumislepingute allakirjutamist aprillis saavad neist vaatlejaliikmed enne täisõiguslikeks liikmeteks saamist aastal 2004. Sellel ajal puudub uutel liikmetel hääleõigus ning nad peavad leppima vanade liikmesriikide poolt tehtavate otsustega. Pole usutav, et EL üleminekuajal uute liikmesriikide olukor-da ära hakkaks kasutama ning ka uued liikmesriigid pole sellise korralduse üle just nurisenud, kuigi eelmise laienemise ajal 1995. aastal oli üleminekuaeg poole lühem. Kuid selle "pimeda aasta" jooksul võetakse vastu ka mõned kandidaatriikidele olulised otsused, üks peamisi on põllumajanduspoliitika vahekontroll ning teine oluline asi on Valitsustevaheline Konverents (VVK), mille algus võib jääda juba selle aasta sisse. VVK ülesanne on parandada ELi tegutsemisvõimet. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 9.01)

Siseareng

Uudisteagentuurid

German FM Joschka Fischer hopes to succeed EC President Romano Prodi and head the new, enlarged EU executive in 2004 when 10 countries join the EU, a German newspaper reports. German Chancellor Gerhard Schröder fully supports the ambitions of Fischer, the head of the junior Greens party in his ruling center-left coalition, according to the Welt am Sonntag Sunday paper. A foreign ministry spokesman dismissed the report, calling it "nonsense." (Afp, 11.01)

Britain, backed by Spain, Poland and Estonia, will push the EU to adopt a social agenda embracing flexible labour laws to boost employment across the 15-nation bloc as it readies for expansion. In a paper submitted to the convention drafting a new EU constitution, the four countries stress the need for diversity and adaptability in European social systems, avoiding a "crude harmonisation" of policy. The proposals, based on a British draft, will be discussed by the convention's social Europe working group. British PM Tony Blair has championed economic reform and liberalisation in the EU. (Reuters, 9.01)

Portugali presidendi Jorge Sampaio arvates peab ühinenud Euroopa mängima maailmapoliitikas aktiivsemat rolli. Sampaio toetas Kopenhaageni tippkohtumise otsuseid, mis võimaldasid ELil liikuda oma kaitsepotentsiaali loomise suunas, mis omakorda võimaldab viia läbi ELi enda välispoliitikat. (RIA Novosti, 7.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi laienemine ja kümne uue liikme vastuvõtt toob kaasa regionaalsete toetuste olemuse muutumise. Mitmed praegu toetusi saavad regioonid, näiteks Korsika, jäävad siis toetustest ilma või saavad neid oluliselt vähem. Põhjuseks pole ainult ressursside suurem suunamine Ida-Euroopa vaesematesse piirkondadesse, vaid ka asjaolu, et praeguste reeglite kohaselt saavad toetusi piirkonnad, mille SKP on alla 75% ELi SKP-st. 10 uue ja suhteliselt vaese riigi liitumine toob kaasa ELi keskmise SKP languse ja seega praegu toetust saavate piirkondade rikkuse suhtelise tõusu ELi keskmisega võrreldes. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.01)

Kreeka eesistumine

Uudisteagentuurid

Greece has chosen the swallow, harbinger of spring, as the emblem of its six-month stewardship of the EU which began on January 1. And the Greek presidency will hit a suitably lofty and optimistic note in April when it hosts the signing of an accession treaty with 10 mostly ex-communist EU aspirants on the Acropolis hill, cradle of ancient Athenian democracy. But with war clouds looming over Iraq, North Korea seemingly bent on nuclear confrontation with the US and the world economy mired in recession, the international climate has rarely looked more ominous. Greece knows its time in the EU hot-seat could be remembered not for the historic peaceful unification of Europe but for a war in Iraq which is sure to expose deep divisions among the 15 current members over the continent's geopolitical strategy. (Reuters, 12.01)

Greece called for a kickstart to the EU's efforts to make itself the world's most competitive economy by 2010 as Athens wrapped up preparations to take over the presidency of the block. "The Greek presidency wants to give a new impetus to the Lisbon process in this difficult economic climate for Europe," said Greek Economy Minister Nicos Christodoulakis. (Afp, 30.12)

Greek FM George Papandreou said that he intended to use his position of chairman of the EU Council of Foreign Ministers to try to hammer out a common EU position on the Iraq crisis. "We've been already through several scenarios. Our aim is to arrive at a common European position... to strengthen Europe's voice and to contribute towards peace in the region" (Afp, 4.01)

Saksamaa ajakirjandus

Küprose ELi liitumiskõneluste pealäbirääkija George Vassiliou räägib oma intervjuus, et pärast Kopenhaageni tippkohtumist seiskub Küprosel ELi õigustiku rakendamine kuni Küprose probleemi lahendumiseni. Probleemi lahenedes saab Euroopa õigustikku rakendada kogu Küprose territooriumil, Türgi haldusalal hakatakse ELi seadusi kasutusele võtma järk-järgult. Selles osas osutavad türklastele abi EL ja Küpros. (Rainer Hermann, FAZ, 6.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kreekast sai jaanuari alguses ELi eesistujamaa. Tõenäoliselt talvel algav sõda Iraagi vastu paneb Euroopa ühtsuse ja Kreeka positsiooni eesistujamaana aga proovile. Kreeka eesistumise ajal, 16. aprillil, allkirjastatakse Ateenas ka liitumisleping 10 uue kandidaatriigiga. Samas on lahendamata küsimusi veel palju, eriti seoses Küprosega. (Laurent Zecchini, Le Monde, 2.01)

ELi eesistujamaaks saamine tähendab Kreekale diplomaatilist kordaminekut. Kuigi Kreeka suhted naabri Türgiga on endiselt pingestatud, on riikidevahelistes suhetes näha ka edasiminekumärke ning seda on soodustanud muuhulgas Õigluse ja Arengu Partei AKP võimuletulek Türgis Recep Tayyip Erdoganiga eesotsas. ELi tippkohtumine möödunud aasta detsembris Kopenhaagenis tõi Kreeka jaoks kaasa samuti kaks positiivset otsust - Küprose kutsumise ELi ja Türgi kandidatuuriga aktsepteerimise. (Didier Kunz ja Daniel Vernet, Le Monde, 9.01)

2003 on ELi jaoks muutuste ja ka ohtude aasta. Seoses ELi laienemisega tuleb aasta lõpuks vastu võtta uus Euroopa Liidu põhiseadus. Pingeline rahvusvaheline olukord ja potentsiaalne sõda Iraagi vastu seavad aga ohtu mitte ainult Euroopa niigi nõrga majanduse, vaid ka ELi ühtsuse. See kõik nõuab ELi uuelt eesistujamaalt Kreekalt suurel hulgal "diplomaatilist intelligentsi." (Jean Quatremer, Libération, 10.01)

Soome ajakirjandus

Aasta alguses ELi eesistujaks saanud Kreekat ei saa ambitsioonide puudumises süüdistada. Kreeka peaminister Kostas Simitis loodab saavutada üksmeele Iraagi sõja osas. Simitise sõnul on oluline sõda vältida. Sõja alustamine oleks Kreekale halb uudis, kuna see võtaks endale palju liikmesriikide tähelepanust ning aeglustaks sellega ELi enda projektide arengut. Eelmiselt eesistujalt Taanilt jäi Kreekale märkimisväärne pärandus liitumisläbirääkimiste lõpetamise näol kümne kandidaatriigiga, Kreekale langeb osaks au kirjutada alla liitumislepingud. Kopenhaagenis lõpetati kõnelused ka Küprosega ning Kreekal on teoreetiline võimalus kirjutada alla liitumisleping ühinenud Küprosega. Välispoliitilises plaanis on Kreeka tähelepanu all julgeolekupoliitika ja ELi kriisireguleerimisüksused. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 8.01)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EC trumpetted the success of 10 years of border-free trading within the EU, but warned that the bloc's single market is far from perfect and could be further threatened by its imminent enlargement. While consumers have benefitted from open competition across borders, cutting prices of everything from telephone calls to foodstuffs, much remains to be done, it said. "It is an illusion to think that we can become the strongest economy in the world if we can't make our internal mar-ket fire on all cylinders," said Internal Market Commissioner Frits Bolkestein. Marking the anniversary of the single market, he warned that EU enlargement could threaten open markets, while also reiterating a call for EU states to give more power to the EU executive arm. (Afp, 7.01)

The EC urged Germany and France to curb their ballooning deficits, while defending euro-zone rules that force countries to tighten their belts despite the economic gloom. Amid the global uncertainty fuelled by the threat of war in Iraq, the EU's ex-ecutive arm said the continent must take structural reforms seriously if it is ever to compete with the US. (Afp, 8.01)

Sweden's economy is in good shape to join the euro but the krona needs to be locked into the Exchange Rate Mechanism (ERM) before the country can become the 13th member of the common currency, Brussels said. (Afp, 8.01)

PM Tony Blair said Britain must join Europe's single currency if the economic conditions were right. Speaking to British ambassadors and diplomats gathered in London, Blair noted that by 2004 the EU will have swelled to 25 nations. "It will be the largest market in the world. It will be the most integrated political union between nations. It will only grow in power. To separate ourselves from it would be madness," Blair said. (Reuters, 7.01)

The jobless rate in the 12-nation euro zone held steady in November compared with October at 8.4 percent, but rose from 8.0 percent in November 2001, Eurostat reported. In the full 15-member EU, the euro zone plus Britain, Denmark and Sweden, unemployment was also unchanged from the previous month at 7.7 percent, but up from 7.4 percent in November 2001. The lowest jobless rates were registered in Luxembourg with 2.6 percent, The Netherlands (2.9 percent), Aus-tria (4.1 percent) and Ireland (4.4 percent). Towards the top end of the list were Germany, the EU's flagging biggest economy, whose jobless toll edged up to 8.4 percent from 8.3 percent, and France, where the rate was steady at 8.8 per-cent. The highest rate remained in Spain, where 11.8 percent of the working population remained jobless. (Afp, 7.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Kümme aastat tolli- ja piirikontrollita Euroopat on ohus. EK ühisturuvolinik Frits Bolkestein teatab, et vähesed võima-lused mõjutada ühisturu reegleid rikkuvaid valitsusi ja EL laienemine võivad ühisturu "killustada”. Lisaks vanadele ELi Liikmesriikidele, kes on seadnud tõkkeid teiste ELi riikide majandustegevusele, kardab Bolkestein, et kui 10 uut riiki liituvad ELiga 2004.a., siis vaatamata võimalustele, mida need riigid ühisturule pakuvad, võib ees seista "tõsine killustumine, kui me otsustavalt ei tegutse." Kardetakse, et uute liikmesriikide tooted, eriti toiduained, ei pruugi vastata EL nõuetele ning et uued riigid võivad kehtestada kaubandustõkkeid, oma konkurentsivõimetu tööstuse kaitsmiseks. (Stephen Castle, The Independent, 8.01)

Saksamaa ajakirjandus

”Eurotsoonis on olemas selgelt määratletud probleem ja see on Saksamaa", sõnas ELi majandusvolinik Pedro Solbes veel möödunud aasta novembrikuus ning praegusel momendil võib tõdeda, et selles osas ei ole toimunud mingit muutust. Brüsselisse laekunud informatsioon Saksamaa finantsolukorra kohta tekitab muret, kuna möödunud aasta eelarvedefitsiidi määraks oli 3,75% riigi SKPst. Rahandusminister Hans Eicheli sõnul on käesoleval aastal oodata Saksamaa majanduskasvu 1,25% võrra, seega eelarvedefitsiidi määr peaks justkui kahanema. ELi ametnike arvates on Saksamaa ministri ennustatud majanduskasvu määr liiga optimistlik, maksimaalselt see võib olla ainult 1,0%. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 7.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Viimastel nädalatel on euro dollari suhtes jõudsalt tugevnenud, ning 2002. aasta viimastel tundidel jõudis see 1,05 dollarini euro vastu. Aasta esimestel päevadel on euro püsinud tugevana ning analüütikud kardavad, et tugev euro võib aeglustada majanduskasvu ELis mõjudes negatiivselt ELis toodetud kaupade ekspordile. (Philip Ricard, Le Monde, 7.01)

Kui USA president George W. Bush teatas eile 670 miljardi dollari suurusest rahasüstist kümne aasta peale elavdamaks riigi majandust, siis eurotsoonil puudub igasugune plaan majanduse elavdamiseks. Majanduskasv on eurotsoonis on olnud aeglane - Saksamaa on kasvanud viimastel aastatel keskmiselt 0,5% aastas ja Prantsusmaa majandus kasvas 2002. aastal vaid sümboolselt, 1% võrra. (Lamia Oualalou, Le Figaro, 8.01)

Vaatamata ühisrahale on ELi liikmesriigid Euroopa majanduskasvu aeglustumisele reageerinud erinevalt - Saksamaa tõstab makse, Prantsusmaa peidab pea liiva, mille tagajärjel eelarvepuudujääk kasvab, Hispaania vähendab liberaalselt makse ja kulutusi, kuna aga Itaalia reaktsioon jääb täiesti selgusetuks. EK pole vähimalgi määral analüüsinud sellise majanduspoliitilise koordineerimatuse "hinda". Euroopa on majanduskasvu aeglustumisele reageerinud tunduvalt loiumalt kui USA. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 10.01)

EK kritiseerib Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat eelarve puudujääkide pärast, viidates stabiilsuse- ja kasvupaktile, mis muuhulgas fikseerib piirangud euroriikide eelarvepuudujäägi suurusele (kuni 3% eelarvest). Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole teinud piisavalt eelarvepuudujäägi vähendamiseks, Itaalia eelarvet aga peetakse väga "ebakindlaks". (Laurent Zecchini, Le Monde, 10.01)

Rootsi ajakirjandus

Euroopa siseturg - piirideta vabakaubandustsoon on nüüd olnud olemas juba kümme aastat, ning selle aja jooksul on see süsteem ennast täielikult tõestanud. Uurimuse kohaselt oli ELi SKP 2002. aastal tänu kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise tõttu 1,8% kõrgem, kui ilma vastava lepinguta. Tarbija kogeb seda konkreetselt selle kaudu, et tugevnenud konkurents on alandanud hindu, suurendanud kaupade valikut ning tõstnud kvaliteeti. Ettevõtluses tähendab see aga seda, et äri- ja asjaajamine on läinud lihtsamaks. Sellest hoolimata ei ole kõik probleemid veel kaugeltki kadunud. Paratamatult tekib küsimus - milles on probleem? Probleem, juhtkirja autori sõnul, on selles, et vabakaubandustsoon loodi sellise süsteemina, mis töötab nähtamatu ja tajumatuna. Samas on ELis kõiksugu toetusi, mis on hästi nähtavad, kuid mille praktiline kasu on olematu. (Svenska Dagbladet, 10.01, Taani ajakirjandus: Berlingske Tidende, 7.01)

Soome ajakirjandus

Vähemalt ühe majandusliku parameetri poolest on EL USAst kõvasti maas ning selleks on elanikkonna kasv. Veel pool sajandit tagasi kasvas Euroopa ja USA elanikkond proportsionaalset võrdsetes suurustes. Aastal 1950 oli eurooplasi 300 miljonit ja ameeriklasi 150 miljonit. Kolmapäeval teatas Euroopa Nõukogu, et laste sünd on liiga madal rahvastiku juurdekasvu toimumiseks. Euroopa rahvastiku juurdekasv on hakanud muret tegema majandusteadlastele, kuna sellest on saamas üks Euroopa tõsisemaid majandusprobleeme. (Anna Karismo, Helsingin Sanomat, 10.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO Secretary-General George Robertson declared the defence alliance "back in business" after a year that began with doubts about its relevance and ended with a drive to transform it for new security threats. Robertson said last year's decision to invite seven eastern European nations into the alliance, the creation of a forum for closer cooperation with Russia and a new programme to rebuild military capabilities had proved NATO's obituary writers wrong. "What was to happen during the year was to completely contradict those who prophesied doom," he told reporters at a new year reception. "We're back in business, real business of the current and new and fresh threats for the future." (Reuters, 10.01)

Eesti delegatsioon alustas Brüsselis suursaadik Jüri Luige juhtimisel Eesti liitumisläbirääkimisi NATOga. Kohtumi-sel on kõne all kaks olulist teemat - julgeolekupoliitilised ning sõjalised küsimused. (Interfax, 7.01)

Leedu alustab ühinemiskõnelusi NATOga, teatas juht, välisministeeriumi kantsler Giedrius Cekuolis. Kantsleri sõnul pöö-ratakse kõneluste algetapil peatähelepanu poliitilistele ja sõjalis-poliitilistele küsimustele. Järgmisel etapil kooskõlastatakse rahalised, tehnilised ja muud liikmelisuse aspektid. (Interfax, 9.01)

A campaign to hold a referendum on NATO membership for Lithuania failed to collect the necessary 300,000 signa-tures of voters, the electoral commission said. The referendum drive, spearheaded by lawmakers including parliamentarian Rolandas Pavilionis, ran for three months from October 8, but could not muster enough signatures to hold a vote. Still, the referendum could be held after a decision by parliament. (Afp, 9.01)

Riiga saabus NATO ekspertide grupp alliansi julgeolekubüroo direktori asetäitja Bridget Austiniga eesotsas, kes kohtusid kolme päeva jooksul Läti välis- ja kaitseministeeriumide, riikliku julgeoleku teenistuse, kaitsepolitsei ja sõjalise vastuluure esindajatega. NATO delegatsiooni visiidi eesmärgiks on arutada Läti esindajatega salateabe kaitsesüsteemi efektiiv-suse tõstmist seoses Läti NATOga liitumisega. (RIA Novosti, 7.01)

Finnish Defence Minister Jan-Erik Enestam said there is no need for a referendum on any NATO membership and that the country's government, parliament and president should take this decision alone. "It's the leaders who decide which direction we should take," he told Finnish television, FNB news agency reported. Enestam's comments are in apparent contradiction to remarks made by Finnish president Tarja Halonen, who in her New Year message said that Finland's defence policy will only be modified if the people of the country agree to the changes. (Afp, 11.01)

Russia urged its Baltic neighbors to ratify the treaty on Conventional Armed Forces in Europe (CFE) before cementing their membership of the NATO military alliance next year. "We believe that adhesion to the CFE by countries that are candidates for NATO membership is vital for the survival of this treaty," the Russian foreign ministry told. (Afp, 9.01)

Kaitseministeeriumi kava järgi osalevad Eesti kaitseväelased alanud aastal 14 rahvusvahelisel õppusel, millest kaks toimuvad Eestis. Eesti kaitseväelased sõidavad esimesele rahvusvahelisele õppusele jaanuari lõpus, kui Belgias toimub õppus "MCM Wargame 2003". (RIA Novosti, 7.01)

Alates 1. jaanuarist hakkas Balti pataljoni (Baltpat) juhtima seni Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana teeninud major Raivo Lumiste, võrdsuse tagamiseks Balti riikide vahel vahetub pataljoniülem rotatsiooni korras iga kahe aasta tagant. (RIA Novosti, 1.01)

103 Eesti rahuvalvajat sõidavad Taani missioonieelsele väljaõppele, et suunduda sealt peatselt edasi rahutagamismissioonile Kosovosse. (RIA Novosti, 3.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Kaks EL liikmesriiki - Saksamaa ja Hispaania - on möödunud nädalast kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed. Koos alaliste liikmete Inglismaa ja Prantsusmaaga on ELil nüüd ÜRO otsuste tegemise juures tugev esindatus. Teoreetiliselt. Praktikas on nii, et kui asi läheb tõsiste erimeelsusteni, siis ei ole erilist lootust, et ELi riigid tegutseksid ühise joone järgi, vaatamata juttudele ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast. Iraak on ELi jaoks pikka aega hädaks kaelas olnud, kuna UK ja Prantsusmaa on olnud eri meelt selles, millise taktikaga Saddam Husseinist lahti saada. Samal ajal püütakse just praegu Brüsselis tekitada konkreetsemat ELi ühist välispoliitikat. Euroopa Tulevikukonvendis on välja käidud igasugu mõtteid, suur toetus on näiteks kaval teha praegusest ELi ühise välis-ja julgeolekupoliitika juhist Javier Solanast korralik EL välisminister. Euroopal on kindlasti vaja ühist välispoliitikat, kuna senine olukord tähendab, et näiteks Iraagi küsimuses on iga riik sedavõrd huvitatud oma suhetest Washingtoniga, et võidakse anda nõusolek minna Iraagi-vastasesse sõtta. Üheskoos suudaks Euroopa USA-d vast ohjata, erimeelsuste kütkes olles lohistatakse teda sõtta, mida ta ei taha. (Quentin Peel, Financial Times, 7.01)

Javier Solana, ELi ühise välispoliitika juht, arvab/kardab, et lõhe Euroopa ja USA vahel kasvab vaatamata Atlandi ookeani mõlemal kalda ühistest väärtustest rääkimisest aina suuremaks. Põhjus on kultuuri erinevuses, Solana arvates suhtub USA välispoliitikasse nagu usuküsimusse. USA suhtumine on "kõik või mitte midagi", eurooplastel on raske asja sedaviisi võtta, kuna me oleme maised, me ei vaata asju nii must-valgelt, leiab Solana. See, mis USA jaoks on sõda terrorismiga, on Euroopas võitlus terrorismi vastu. Solana räägib, et eurooplased on püüdnud USA-d veenda mitte võtma maailma kahepooluselisena (hea-halb), vaid kasutama rohkem mitmepoolseid vahendeid, eriti ÜRO-d. See seletab, miks on USA ja EL välispoliitika (kui Euroopas suudetakse ühine seisukoht kujundada) nii erinevad. Solana lõpetab optimistlikumalt, leides, et paljud eurooplased ei pruugi Bushiga nõus olla, kuid see võib viia selleni, et EL omandab maailma asjade otsustamisel suurema kaalu. "Meil on see kohustus", lõpetab ta. (Judy Dempsey, Financial Times, 8.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Varem või hiljem peab Euroopa distantseeruma nii-öelda "Uuest Ameerikast", mida esindavad Bush, Ashcroft, Cheney, Rumsfeld jt. See Ameerika on "ohuks iseendale ja kogu maailmale" nagu on väitnud Anatol Lieven oma artiklis ajakirjas London Review of Books. Kogu maailm ja Prantsusmaa eriti peaks pöörduma uue ameerikaliku impeeriumi vastu, ning kategooriliselt keelduma militaarsest ja rahalisest osalusest sõjas Iraagi vastu. (Patrice Higonnet, Libération, 3.01)
Prantsusmaa haaramab initsiatiivi tõkestamaks sõja puhkemist Iraagi vastu. Iraak tuleb küll desarmeerida, ent USA ja Suurbritannia peaksid andma ÜROle üle kogu informatsiooni Iraagi massihävitusrelvade kohta, mille omamises riiki kahtlus-tatakse. Prantsuse välisminister Dominique de Villepin on üritanud selles suhtes veenda ka teisi ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid tagamaks Iraagi rahumeelne desarmeerimine. Samal teemal on välisministril olnud kohtumised Pekingis ja Mosk-vas. (Luc de Barochez, Le Monde, 9.01)

Kolm neljandikku prantslastest on vastu Iraagi sõjalisele ründamisele. Samas, ka 1991. aastal, vahetult enne Lahesõda, oli 79% prantslastest küsitluste kohaselt sõja alustamise vastu. Kui aga Lahesõda oli juba alanud ja liitlasvägede tehnoloogiline ülekaal ilmsiks tulnud, siis üldsuse arvamus muutus ning mõni nädal pärast Lahesõja algust toetas sõda Iraagi vastu juba 67% prantslastest. (Stéphane Kovacs, Le Monde, 9.01)

Rootsi ajakirjandus

On üsna piinlik, et Euroopa peab alati USA abi paluma igakord, kui julgeolekuküsimustes on vaja korda saata midagi märkimisväärset. Seetõttu leiab artikli autor kindralmajor Bengt Lönnebom, et kõrgendatud sõjaline võimekus annab meile ka enam kaalu diplomaatilisel maastikul. (Bengt Lönnebom, Svenska Dagbladet, 10.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti president nimetas oma uusaastakõnes peamisteks 2002. aasta sündmusteks kutsed NATOsse ja ELi. President toonitas, et ELi ja NATO liikmelisus ei anna Eestile mitte ainult kindlustunde kaitse-, poliitika- ja majandusvallas, vaid ka kiirendab Eesti ühinemist ühtse lääne tsivilisatsiooniga. (Interfax, 1.01)

President Arnold Rüütel kirjutas alla otsustele kuulutada välja Euroopa Parlamendi valimise seadus, mille alusel võivad valimised Euroopa Parlamenti toimuda poolteise kuu pärast Eesti astumist ELi. (Interfax, 2.01)

The Patriarch of the Russian Orthodox Church, Alexis II, is to visit his native Estonia next month, the foreign ministry of the former Soviet Baltic state said. Alexis II is to visit Estonia from February 7-13, a ministry spokeswoman said. The visit has been postponed several times, first due to the dispute between Estonia and Russia over the registration of the Russian church in the Baltic state, and later last year because the Patriarch was ill. During his week-long visit, the Patriarch is due to lead religious services in Estonia, visit the graves of his parents and meet the country's political leaders, including President Arnold Rüütel, who invited him to Estonia, and PM Siim Kallas. Accepting the invitation, Alexis said it brought great joy to his heart to see again his native land. He was born in Tallinn in 1929, when Estonia was an independent state. (Afp, 8.1, Interfax, IA Rosbalt, 8.01)

Justiitsministeerium toetab repressiooniohvrite soovi taotleda Venemaalt hüvitist Punase Risti kaudu. Ministeeriumi esindaja meenutas, et valitsus toetas Punase Risti initsiatiivi möödunud aasta 17. detsembril kabineti nõupidamisel. Ta lisas, et justiitsministeerium ja välisministeerium on valmis andma vastavalt oma pädevusele asjakohast juriidilist ja diplomaatilist abi ning informatsiooni. (Interfax, 2.01)

Opositsiooniline radikaalne partei Isamaaliit soovib sõlmida kõigi Eesti erakondadega kokkuleppe, et ka pärast kevadisi Riigikogu valimisi ei muudeta Eesti keele- ja kodakondsuspoliitika põhiseisukohti. (Interfax, 4.01)

Jaanuarist jõustuv valitsuse määrus muudab elamis- ja töölubade taotlemise reegleid. Kui tähtajaline elamisluba on taotlejale antud erandina, tuleb uue tähtajalise elamisloa taotlus esitada vähemalt neli kuud enne senise loa kehtivusaja lõppemist. Erandina võib elamisloa anda kriminaalkorras korduvalt karistatud isikutele või välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelastele ja viimaste abikaasadele ja alaealistele lastele. See säte ei rahulda EVÜRP saadikud, kes kavatsevad algatada uuel aastal Riigikogus välismaalaste seaduse muutumise seaduseelnõu. (RIA Novosti, 1.01)

Tallinna linnapea Edgar Savisaar kohtus Eestis mitteametlikul visiidil viibinud VF riigikontrolöri Sergei Stepashiniga. Stepashin märkis Eesti-Vene suhete aktiivset arenemist pärast kümneaastast languseperioodi. Stepashini arvates see on hetkel võimuloleva partei teene. (RIA Novosti, 8.01)

Eesti valitsus andis sise- ja haridusministritele ülesande käsitleda Narva linnavolikogu saadikute palvet lubada kasutada asjaajamises eesti ja vene keelt. Narva linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ilmus saadikutel lootus keeleprobleemi positiivsele lahendusele. Narva linnavolikogu saadikud teevad ettepaneku viia selle probleemi lahenduseks sisse vastavad parandused Eesti seadusandlusesse. (RIA Novosti, 8.01)

EVÜRP kavatseb kaevata kohtusse Eesti Päevalehte. EVÜRP peasekretäri Anatoli Jegorovi sõnul on partei sunnitud seda tegema, kuna Eesti õiguskantsler pole andnud EPL reklaamile juriidilist hinnangut. Õiguskantsler ei saanud anda hinnangut reklaami kohta, sest ajalehe väljaandja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle üle ei ole õiguskantsleril järelevalve tegemise pädevust. (RIA Novosti, 10.01)

Venemaa ajakirjandus

OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Rolf Ekeus kavatseb Eesti võimudega arutada küsimusi, mis on seotud vanade riigikeele oskuse tunnistuste väljavahetamisega uute vastu. Ekeus toetab eelmise voliniku Max van der Stoeli seisukohta selles, et Eesti võimud oleksid pidanud korraldama tunnistuste väljavahetamise ilma korduseksamita. Eelmisel aastal võttis Riigikogu vastu Keeleseaduse parandused, mis sätestavad, et vanade keeledokumentide väljavahetamiseks uute vastu peab andma uuesti eksami ning tasuma selle eest riigilõivu. Eksami sooritamise viimane tärmin 30-40 tuhandele inimesele on 1. jaanuar 2004. (Ytro.ru, 8.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti võib jää tõttu sulgeda oma sadamad. Sellest teatas transpordi- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson, lisades, et teine võimalus on tuua Soomest teine jäälõhkuja, kuid selle rentimiseks pole ministeeriumil ja valitsusel raha. (Interfax, 3.01; RIA Novosti, 7.01).

Jätkuvalt kõrge püsib töötuse tase Ida-Virumaal, kus tööhõiveametis registreeriti töötuna 10,6 protsenti maakonna tööealisest elanikkonnast. 2002. aasta detsembris otsis tööhõiveametite vahendusel tööd 44.422 töötut, mis moodustab 5,4 protsenti Eesti elanikest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, ilmneb tööturuameti statistikaaruandest. (RIA Novosti, 9.01)

Soome ajakirjandus

Umbes 15 kuu pärast saab Eestist ELi liige. 2004. aasta maist alates on nii inimesed, kaubad ja teenused mõlemal pool Soome lahte ühe liidu osad. Samal ajal avanevad ka tavalise inimese jaoks Eesti kaubaturud. Näiteks alkoholi saab korraga Soome kaasa tuua 300 liitrit. Arvatakse, et enne ELi laienemist alandab Soome valitsus alkoholiaktsiisi märkimisväärselt. Sellisel juhul tabavad majandusraskused Soome ja Rootsi vahel sõitvaid laevu. Alkohol pole aga ainus ostjaid Eestisse meelitav artikkel. Eesti hinnakonkurents Soomega võrreldes on Soome seisukohast õudusttekitav. Lisaks kaupadele suudavad Eestlased ka oma teenuseid odava hinnaga müüa. Eesti juuksurid, optikud ja kosmeetikud on juba tuttavad nii mõnelegi soomlasele. Tulevikus ostetakse Eestist ka suurt professionaalsust nõudvaid teenuseid. Peale selle võib Soome arhitekt või advokaat väga lihtsalt oma kontori Eestisse kolida ning nautida Eesti madalat maksutaset. (Turun Sanomat, 13.01)

Umbes aasta pärast on maipühad tõeline pidupäev. Tallinna laevadelt tulevad soomlased astuvad maha koormakaamelitena, kandes koju külakostiks toodud alkoholi ja sigarette. Täislast, e. 10 liitrit kanget alkoholi, 90 liitrit veini ja 110 liitrit õlut ning 800 sigaretti nõuab kandjalt juba jõumehe muskulatuuri. Eestist saab 1. mail 2004 ELi täisliige ning peale viinapiiri kaob Eesti ja Soome vahel veel teisigi piire: tööjõud, kaubad ja kapital võivad vabalt valida, millises riigis nad tahavad asuda. Tööloale sai Soome kaubelda kaheaastase üleminekuperioodi, seejärel antakse olukorrale uus hinnang. Teoorias võiks Soome ELi uute liikmesriikide kodanikelt küsida töölubasid veel aastal 2011. Passikontroll piiril jätkub aga endiselt, sest Eesti Schengeni lepinguga lähiaastatel veel ei liitu. Ent eestlased oleksid lollid, kui nad ei kasutaks enda huvides oma hindade konkurentsivõimelisust. Kõige teravamalt annab konkurents end tunda ilmselt Helsingi ümbruses, kus peab mõtlema, kas minna poodi laevaga Tallinna või oma autoga mõnda Soome kaubamajja. (Pekka Hakanen, Turun Sanomat, 13.01)

Külma talve tõttu jäätus Läänemeri erakordselt vara ning erakordselt suures osas. Laevaliiklusele tõotab tulla pikk ja karm talv. Tavaliselt on jääkate kõige suurem märtsis, ent sellel talvel võib oodata Läänemere peaaegu täielikku jäätumist. Kui see juhtub, peavad tööle hakkama kõik regiooni jäälõhkujad. Soome on siin heas olukorras ent Eesti ja Venemaa jaoks on olukord palju keerulisem ning on oodata, et osa Eesti kaudu kulgevast transiidist tuuakse üle Soome sadamatesse. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 13.01)

Eesti Tarbijakaitseliit on kodanike ühendus, millel on üle riigi kümme osakonda, liit peab üleval ka vabatahtlike abil töötavaid nõuandmispunkte, kuhu inimesed oma küsimustega pöörduda võivad. Tarbijakaitseliidu tegevjuhi Linda Läänesaare sõnul on küsimuste temaatika seinast seina, küsitakse jalanõude, elektroonika kohta, ent viimasel ajal on hakatud küsima ELiga liitumise kohta. Kõige rohkem kardetakse seda, mis säästudest saab, kui jälle valuutavahetus toimub. Paljud on veel kibestunud, meenutades eelmist rahavahetust, kus igaühele anti 150 krooni ja paljud jäid oma rahast ilma. Kardetakse ka, et ELi liikmeks saades kaupade hinnad tõusevad. Läänesaare sõnul oli iseseisvuse algusaegadel välismaine kaup väga populaarne, kõik tormasid ostma, sest neid polnud enne saadud, nüüd aga mõeldakse, et Eesti toiduained on puhtad ning neid ostetakse rohkem. Aastate jooksul on ka Eesti tooted muidugi arenenud ning valik paranenud. (Arja Joenpolvi, Aamulehti, 6.01, Läti ajakirjandus: Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 7.01)

Läti ajakirjandus

Rahandusministeerium soovitab riigil maha müüa osaluse kümnetes äriühingutes, sealhulgas võiks osaliselt erastada Eesti Energia ja Tallinna Sadama. Lähiajal valitsusse jõudev aruanne soovitab kaaluda ka riigile kuuluva osaluse müüki lennufirmas Estonian Air, Eesti Viljasalves, jt. Aruande järgi on majandusministeerium pidanud “otstarbekaks kaaluda tulevikus Eesti Energia aktsiate noteerimist börsil ning kuni 49 protsendi aktsiate müüki, säilitades riigi enamusotsustusõiguse pikema aja jooksul”. Sellist lahendust võiks ministeeriumi hinnangul kaaluda ka Tallinna Sadama puhul. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 6.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Kristina Smigun won the five-kilometre cross country freestyle race but she still trails Norwary's Bente Skari, who did not take part, in the World Cup standings. Smigun coped best with the freezing conditions to finish in 13min 19.5sec ahead of Italian pair Sabina Valbusa and Gabriella Paruzzi. The 25-year-old Estonian's second win of the season earned her 100 points, moving her up to 524 but she trails Skari, the reigning World Cup champion, by 18 points. (Afp, 4.01)

Worried about a declining population, Estonia's president has urged the country's 1.4 million residents to make more babies. "Let us remember that in just a couple of decades the number of Estonians seeing the New Year will be one-fifth less than today," President Arnold Rüütel said in a speech broadcast live on national television. Estonia's small population is getting smaller by the day, according to statistics from the Social Welfare Ministry. Estonia registered 16 live births per 1,000 people in the late 1980s when it was under Soviet rule. In 2001, there were just 8.7 live births per 1,000 peoples, the ministry reported. (AP, 2.01)

The Baltic state of Estonia asked Finland to check a Dutch oil tanker for damage when it arrives, after it briefly ran aground near Tallinn after flaunting port rules for icy seas, officials said. "We are asking the Finnish maritime inspection agency to check the ship," Arvo Veskimets, deputy director of the Estonian Maritime Authority, said in a statement. The double-hulled Saxen, which flies the flag of the Dutch Antilles, ran aground in icy waters 15 kilometres (nine miles) to the north of Tallinn, en route from Estonia to Porvoo in Finland with 5,000 tonnes of fuel aboard. It eventually left under its own power and no environmental damage was reported. (Afp, 8.01)

Plumetting temperatures in the Baltic states have killed at least 10 people in recent days, forced schools and ports to close and grounded fishing boats, officials said. Emergency services said two had died in Estonia. In Estonia tempera-tures have been dropping to as low as minus 30 degrees Celsius at night and staying below minus 20 during daytime for several weeks in a row. (Afp, 7.01)

Tänavu sai naturalisatsiooni korras kodakondsuse 4091 inimest, kõige enam oli neid Tallinnas. Eesti kodakondsusest vabastas valitsus 1325 inimest. Valdava enamuse puhul oli vabastamise põhjus Soome kodakondsuse saamine, järgnesid Venemaa ja Saksamaa kodakondsuse võtmine. (Interfax, 1.01)

Endine president Lennart Meri on alustanud rahvusvahelise toetuse kogumist, et muuta tuhandete aastate eest Saare-maale langenud Kaali meteoriidiga seonduva uurimine üleeuroopaliseks teadusprojektiks. Ligikaudu 7500 aasta eest kosmosest Saaremaa mulda sööstnud hiidmeteoriidi tekitatud plahvatust võib pidada suurimaks inimajaloo vältel Euroopat tabanud looduskatastroofiks, seetõttu tuleks nende iidsete sündmuste mõju uurida koostöös kõigi ELi liikmesriikidega, leiab Meri. (Interfax, 2.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi riiklikus telekanalis SVTs valmis spioonitriller "Ramona", mis kirjeldas segaseid sõjajärgseid aegu, mil ametlikult neutraalne Rootsi värbas ja valmistas Balti riikidest pärit põgenikke ette spionaažiks nende endistel kodumaadel. ‘Tänu’ Nõukogude agent "Ramonale", kellel oli ligipääs Rootsi salainfole, langesid kõik operatsioonis osalenud Läänemere idarannikule jõudes Nõukogude erijõudude kätte. Üks nendest oli Evald Hallisk, kes 24-aastaselt saadeti Rootsist 1950. aastal Eestisse. Järgnevad 15 aastat oma elust veetis ta Magadani oblastis sunnitöö laagris ning pöördus Eestisse tagasi aastal 1965, mil ühenduse pidamine Rootsi ja sinna jäänud naise ja pojaga oli rangelt keelatud. (Gunnar Johanson, Expressen, 6.01)

Vaid väike hulk neid eestlasi, poolakaid ja ungarlasi, kes kannavad pikki karistusi Rootsis, on sundkorras üleviidud oma kodumaale karistust lõpuni kandma. Rootsi vanglad on ülerahvastatud ning vangide ülalpidamine on kulukas. Vangide väljasaatmises nähakse ka võimalikku mõjutusvahendit, millega sundida väljamaalasi Rootsis seadusekuulekusele. Siiani on ainuke vang, kes vastu oma tahtmist kodumaale on saadetud, eestlane, kes Stockholmi sadama läheduses 2001. aasta juunis tappis 79-aastase mehe, eesmärgiga pääseda Rootsi vanglasse. Teiste riikidega pole märkimisväärset edasiminekut toimunud, ehkki menetluses on ligikaudu 40 asja. (Björn Malmström, Svenska Dagbladet, 11.01, Expressen, 12.01)

Soome ajakirjandus

Aidsi tugikeskuse juhataja Nellia Kalikova sõnul soovib riik lõpetada aidsi leviku vastase tegevuse rohujuure tasandil just sel hetkel, kui see tegevus lõpuks ometi vilja on hakanud kandma. Kalikova sõnul oli möödunud aastal uusi nakatunuid juba poole vähem kui ülemöödunud aastal, ent Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium soovib Aidsi tugikeskuse töö ümber korraldada ning Kalikova sõnul ei näe tema selles aidsi ennetustööle enam tulevikku. Keskusest jääb alles vaid nimi. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi pressiametnik Sigrid Tappo lükkab aga Kalikova väited ümber, öeldes, et tegu on vaid struktuuriliste ümberkorraldustega. Nelli Kalikovat teatakse Eestis kui Aidsi ennetustöö eestvedajat 1980ndate aastate lõpust alates. 1990-ndate aastate keskel hoiatas Kalikova juhitav AIDSi tugikeskus laiaulatusliku AIDSi-epideemia eest. Epideemia puhkes 1999. aastal, aastal 2001 oli uute nakatunute arv 1471. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 7.01)

Põhjamaadest pärit kõrgkoolis õppijatel on raske aru saada, kuidas on tervel õppeaastal võimalik hakkama saada äraelamiseks mõeldud vaid tuhande euro suuruse õppelaenuga. Eestis pole see aga mitte erand vaid reegel. vähemalt nn. riigieelarvelistes koolides õppivatele tudengitele. Kuid juba pooled Eesti üliõpilastest peavad maksma ka õppemaksu, seda nii tasulistes ülikoolides kui ka riiklike ülikoolide tasulistel kohtadel. Õpingute hinnad on väga erinevad, kõikudes mõnesajast eurost kuni paari tuhande euroni aastas. Kuna eestlase keskmine kuupalk on umbes 400 eurot, siis on sellise hinna maksmine taskukohane vaid varakate vanemate lastele või õpingute kõrvalt töötavatele noortele. Selle tulemuseks on aga õpinguprotsessi pikenemine, mis on läinud niikaugele, et aastas õpingud katkestanute arv on sama suur kui ülikooli lõpetanute arv. (Mart Ummelas, Keskisuomalainen, 7.01)

Venemaa ajakirjandus

Emori sotsioloogilise uurimuse tulemustest: Eesti tööturul on 251 000 vene keelt rääkivat inimest, kellest enamus ei näe tööalaselt vajadust osata eesti keelt - neil pole vaja suhelda või saavad vene keelega hakkama, seega puudub ka küllaldane motivatsioon eesti keele õppimiseks. Eesti venekeelsed elanikud tunnistavad samas, et eesti keele oskamine annab neile kindluse ning võimaluse saada parem töökoht, kuid enamus ei näe probleemi ainult vene keeles suhtlemises. Emor jaotas venekeelsed elanikud tinglikult 5 rühma: need, kes on keeleeksami läbinud, eesti keelt valdavad (nende hulgas neid, kes kavatsevad eksamile minna - 3% e 7000 ning neid, kes eksamisse ükskõikselt suhtuvad - 8% e 20000), aktiivselt õppivad (36% e 75 000 inimest), kahtlejad/kõhklejad (22% e 55000) ning need, kes keelduvad keelt õppimast (36% e 90000). Emori andmeil on 250 000 töötajast umbes pooled valmis õppima eesti keelt, kuid praegune keeleõppe süsteem ei motiveeri inimesi piisavalt. (Ytro.ru, 4.01)


Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: [email protected]