Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Denmark's PM Anders Fogh Rasmussen: "We have a historic and moral obligation to seize the present opportunity to create peaceful cooperation across the entire continent. I firmly believe enlargement constitutes a 'win-win situation'. Everybody will benefit from enlargement." Reuters, 28.06
Uudisteagentuurid
Denmark's presidency of the EU from July 1 will focus on what PM Anders Fogh Rasmussen calls "three Es" - Enlargement, Enlargement, Enlargement. Despite the Danes' reputation for throwing out EU initiatives such as the single currency, support for EU membership in the prosperous Nordic country is at a record high. Keen to unite the long-divided European continent and extend economic prosperity and political stability, enlargement is the only EU issue centre-right Rasmussen will deal with in the coming six-month presidency. "We have a historic and moral obligation to seize the present opportunity to create peaceful cooperation across the entire continent," Rasmussen said. "I firmly believe enlargement constitutes a 'win-win situation'. Everybody will benefit from enlargement." The goals are an echo of "three Es" targeted by Sweden as EU president in the first half of 2001 - enlargement, employment, environment. (Reuters, 28.06, Afp, 30.06)
Danish PM Anders Fogh Rasmussen issued a stern warning to EU countries against delaying their decision on enlargement, currently set for December, saying it could stall Eastern European candidates' entry for years. "I fear that even a small delay in making this decision concerning EU enlargement will push back the process for several years," Rasmussen said. "We cannot ask candidate countries to wait longer. It is now that we must live up to our responsibilities and put an end to a dark chapter of European history by opening our doors to the former countries of the East," he said. "This is why we must stick very closely to the calendar we have created for ourselves," Rasmussen said. Rasmussen also urged member states "not to block this historic decision because of economic reasons." (Afp, 28.06)
Irish PM Bertie Ahern opened his campaign to persuade Irish voters to ratify the EU-enlarging Nice Treaty at the second time of asking, warning of an "unprecedented crisis" if it was rejected. His comments came as the government prepared to unveil the wording of a new referendum, to be held in late autumn, which the political establishments in Dublin and Brussels hope will overturn Ireland's shock rejection of the treaty last summer. "If Ireland fails to ratify the treaty by the end of this year the EU will be faced with an unprecedented and unpredictable crisis," said Ahern. "I believe passionately that Ireland's future lies at the heart of Europe. To be a peripheral player, to be a Norway or an Iceland makes no sense.” Danish PM Anders Fogh Rasmussen, whose country assumes the EU presidency, said a second Irish rejection would be a "political disaster". "A new 'No' will jeopardise the whole enlargement process. We are really facing a big problem if the Nice Treaty is not ratified," he said. (Reuters, 27.06)
Four leading EU candidate countries rejected EU proposals that could mean they pay more money to Brussels when they join an enlarged bloc than they get back in subsidies. The prime ministers of Hungary, Poland, the Czech Republic and Slovakia also rejected any move that would give newcomers second class status in a bigger EU. The four said they could not join the EU if they were forced to be net contributors to the EU budget from day one. (Reuters, Afp, 29.06, Afp, 26.06)
EU candidate Poland accused the EU of blackmail, saying it was under strong pressure to conclude enlargement negotiations by the end of the year or risk being excluded from the first wave of new entrants. A delay in negotiations would not be seen by Warsaw as being unfortunate, FM Wlodzimierz Cimoszewicz told. His comments come as Denmark insists that EU candidate countries wrap up accession talks except for agricultural and budgetary items by October. If not, they miss joining in the next wave of enlargement, Danish FM Per Stig M¢ller told. (Afp, 28.06)
Russian President Vladimir Putin brushed off EU concerns over illegal immigration and renewed attacks on the bloc for refusing visa-free travel for Russia's Kaliningrad enclave after EU enlargement. Putin told there was no reason for Russia to change its position on the future of the Russian Baltic region of Kaliningrad after the EU expressed worries over illegal immigration at a summit in Seville. Putin said Moscow stood by its position that Russian citizens should have visa-free travel between Kaliningrad and Russia when Lithuania and Poland become EU members. "We will never agree to decisions that, by their very nature, would split Russia's sovereign territory. And introducing special conditions of some kind for Kaliningrad would undoubtedly have that effect," he said. (Reuters, 24.06)
Leedu välisministri Antanas Valionise arvates on ELi laienemine kasulik nii Leedu kui Kaliningradi oblasti elanikele. Pärast ELiga liitumist saab Vilnius pealinnaks, mis asub kõige lähemal ELi idapiirile ja mis ei vastuta mitte ainult oma piiri, vaid ka ELi piiri eest. Samas märkis Valionis, et ELi piir ei tohi muutuda “Suure Euroopa” ületamatuks piiriks, Leedu peab jääma avatuks oma naabrite, sh ka Kaliningradi oblasti suhtes. (Interfax, 27.06)
ENi peasekretär Walter Schwimmer arvab, et viisade kehtestamine VF territooriumile sõiduks Kaliningradi oblasti elanikele läbi Leedu ei vii inimõiguste rikkumiseni. Schwimmeri sõnul ei ole Euroopa inimõiguste konventsioonis sätet, mis reguleeriks liikumise küsimust, seega ei saa olla ka juttu inimõiguste rikkumisest selles valdkonnas. Samas toetab ENi peasekretär lihtsustatud liikumise rezhiimi kehtestamist Kaliningradi oblasti elanikele. (Interfax, 28.06)
USA ajakirjandus
ELi tippkohtumisel Sevillas oleks võidud paika panna kuupäev (pakuti 31. märtsi 2003. aastal), millal allkirjastatakse liitumislepingud uute liikmesriikidega ning näidata sellega, et on tehtud suur samm laienemise suunas. Paraku segas CAP vahele. ELi liikmesriigid ei suutnud jällegi kokku leppida põllumajandustoetustega seonduvas ehk selles, milline näeb CAP välja pärast laienemist. Kui mängus ei oleks sedavõrd palju reaalpoliitikat, võiks rääkida ilmselgest lahendist: loobuge kulukatest põllumajandustoetustest ning laienege nüüd. Aga see oleks ELi jaoks liialt lihtne. (The Wall Street Journal, 25.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on juba alustanud teravate sõnavõttudega. Ta manitses Saksamaad, Suurbritanniat ning teisi riike mitte ohustama laienemist vaieldes põllumajandustoetuste üle. Fogh Rasmussen kutsus ELi liikmesriike üles pidama kinni lubadustest tuua endised postkommunistlikud riigid uniooni, nõudes liitumiskulude arvestamise lõpetamist. Tema sõnul oleks laienemise edasilükkamine kandidaatriikidele meeletu pettumus. Ta sõnas: "Tekiks poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne surnud seis. Meil lasub ajalooline ja moraalne kohustus oma lubadusi täita." Mõnede arvates on väikeste riikide puhul võimatu läbi viia selliseid hiiglaslikke ülesandeid, mis seisavad ees Taani eesistumise ajal, kuna nad ei suudaks suruda läbi kokkuleppeid selliste suurte protagonistidega, nagu Prantsusmaa või Saksamaa. Fogh Rasmussen on aga teistsugusel seisukohal. Tema sõnul ei hakka Taani oma eesistumise ajal järgima Taani rahvuslikke huve ning suudaks olla vahendajaks suurte liikmesriikide vahel. (George Parker, Clare McCarthy, Financial Times, 28.06)
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen hoiatas, et kui otsust laienemise küsimuses ei suudeta langetada detsembri keskpaigaks, tähendaks see "poliitilist katastroofi". Rasmussen rõhutas, et CAPi reformimise plaanid ei tohi olla laienemise eelduseks. Samas tunnistas ta, et märksa tõsisem probleem seisneks selles, kui Iirimaa jällegi Nizza lepingu vastu hääletaks: "Järjekordne "ei" ohustaks kogu laienemisprotsessi." Iirimaa peaminister Bertie Ahern alustas kampaaniaga võitmaks sügisel toimuval referendumil valijate toetust lepingule. Ta sõnas, et maailma silmis tundub Iirimaa isekana. Aherni sõnul on kandidaatriigid teinud kümne aasta jooksul tugevat tööd ELi liikmelisuse saavutamiseks. (Ian Black, The Guardian, 28.06)
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen hoiatas vahetult enne Taani eesistumise algust, et Euroopa ajalooline võimalus laieneda võib kaduda aastate taha. Rasmussen tõdes, et teda ootavad ees suured takistused, lõpetamaks laienemise läbirääkimised aasta lõpuks. Ta ütles, et isegi väike viivitus laienemise üle otsustamises võib põhjustada laienemise edasilükkumise pikaks ajaks. Ta sõnas: "Kas te suudate ette kujutada pettumust uute demokraatiatega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kes on saanud vabaks ning teinud ettevalmistusi ELiga liitumiseks?" Laienemist varjutavad CAPi reform, Iirlaste Nizza lepingu poolt või vastu hääletamine ning Küprosega seonduv. (Stephen Castle, The Independent, 28.06)
Taani hoiatas ELi kandidaatriike, et nende liitumine uniooniga lükkuks mitme aasta võrra edasi, kui nad ei saavuta kokkulepet detsembris toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel. Samas kinnitas ta, et laienemine ei seiskuks mingi riigi pärast, kes ei nõustu lõpetama läbirääkimisi aasta lõpuks. Selliste avaldustega esines Brüsselis Taani välisminister Per Stig Møller, kes esitas Taani programmi eesistumise ajaks. Mølleri hoiatused olid peamiselt suunatud Poolale. Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz on varem öelnud, et Varssavi pigem lükkaks läbirääkimised edasi, kui lepiks ebasoodsate tingimustega, eriti juhul, kui need esitatakse Poolale viimasel minutil või "võta või jäta" moel. Kui mingi riik peaks oma valikust loobuma, peab ta ootama laienemise järgmise laineni, mis peaks toimuma 2007. aastal. (Judy Dempsey, Financial Times, 29.06)
Briti konservatiivide partei on seisukohal, et ELi laienemine ei ole kasulik mitte ainult poliitiliselt või majanduslikult, laienemise puhul on tegemist ka moraalse kohustusega. Kui laienemine õnnestub, on astutud edasi samm Euroopas valitseva rahu, õitsengu ja stabiilsuse suunas. Kui aga laienemine peaks ebaõnnestuma, langeks Euroopa oma kõige tavalisema pahe küüsi - nartsissistlikku enese naba imetlemisse, samas kui ida jääks Euroopa teise klassi osaks. (Richard Spring, The Guardian, 29.06)
ELi laienemise puhul on tegemist määratult suure ja riskantse ettevõtmisega, kandidaatriikide jaoks isegi rohkem, kui liikmesriikide jaoks. Laienemisprotsess on halvasti läbi viidud nii administratiivselt kui ka poliitiliselt. Seda on tehtud ebaväärikal moel. Pealegi ei poolda enam laienemist enamik ELi suurriikidest. Märksa konstruktiivsem peaks olema EL, mitte aga kandidaadid. Praegu on juba selge, et kandidaatriigid liituvad teise klassi riikidena, kes hakkavad maksma liikmemakse, kuid jäävad ilma mitmetest hüvedest. Liitudes ELiga jääb Eesti ilma oma majandusvabadusest. ELi liikmelisus ei ole kandidaatriikide julgeoleku jaoks enam hädavajalik. (Rosemary Righter, The Times, 25.06)
ELi bürokraatiat ironiseeriv artikkel. Artiklis puudutakse põgusalt ka laienemisega seonduvat. EP hollandlasest saadik, Lousewies van der Laan näeb laienemisega seoses probleemi selles, et uniooni üldsust ei ole asjaga kurssi viidud. Van der Laani sõnul on vastavalt küsitlustele 80% hollandlastest laienemisest väga halvasti informeeritud. Samuti sõnab ta, et laienemisega seonduv "romanss" on möödanik: "Pruut (Ida-Euroopa) on aru saamas, et peigmees (Lääs) ei olegi nii rikas, kui väideti. Peigmees aga on mõistmas, et pruut ei ole üldsegi mitte nii kena. EL lubas end enne laienemist reformida. Me ei ole teinud märkimisväärset progressi. Ning nemad ei ole teinud piisavalt edusamme demokraatia, inimõiguste ja majandusvabaduse vallas, nagu nad lubasid." Lõppjäreldusena möönab artikli autor siiski, et vaatamata meeletule bürokraatiale unioonis, püsib ELi ühisraha ning on muutumas USA dollarist tugevamaks. Samuti püsib EL, mis on küll kahtlemata elitaarne salong, kuid jõulisem ning märksa paindlikum võrreldes kõikvõimalike teiste transatlantiliste nähtustega (näiteks ÜROga). (Joe Klein, The Guardian, 26.06)
Venemaa president Vladimir Putin nimetab ELi suhtumist Kaliningradiga seonduvasse "hullemaks, kui külma sõja ajastul". Kaliningradlaste mentaalsus on muutumas. Vastavalt ühele küsitlusele on 80% noortest käinud Lääne-Euroopas, samas vaid 15% on külastanud ülejäänud Venemaad. Mõned kaliningradlased nimetavad end eurovenelasteks ning tunnevad enam seotust Lätis ja Eestis elavate venelastega, kui oma kaasmaalastega "maismaal". Mõned tuisupead tahavad isegi, et Kaliningradist saaks neljas Balti riik, mõned soovivad rohkem autonoomiat. Kremli tegelik probleem ei seisne mitte ELiga kokkuleppe saavutamises, vaid kaliningradlaste veenmises, et Venemaa osaks olemine on hea. (The Economist, 27.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Taanlastele on ELi laienemine peaaegu kinnisidee: "Meie prioriteedid on laienemine, laienemine ja laienemine," naljatleb Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. Ülesanne on keeruline, sest liikmesmaadel on lahendamata laienemise finantseerimise probleem, mis ähvardab lõhki ajada niigi tiheda liitumisläbirääkimiste ajakava. Taanlased ei lase end raskustest siiski heidutada: "Poliitik peab oskama olla optimist, vastasel korral oleks parem ametit vahetada," ütleb Thor Pedersen, Taani rahandusminister. (Pierre Bocev, Le Figaro, 29.06)
Austria ajakirjandus
Poola Euroopa-asjade riigisekretär Danuta Hübner soovib, et ELi uusi liikmesriike koheldaks võrdselt praeguste liikmetega, ning et põllumajandusreform puudutaks ühtlaselt kõiki ELi liikmeid. Hübner sõnas: "Me ei loodagi kohe 100% toetusi saada," kuid samas oodata 2013. aastani tundub olevat liiga pikk aeg. Poola tahab 2007. aastal algava eelarveperioodi põhimõtete paikapanemisel aktiivselt kaasa rääkida ja loodab, et selleks ajaks pannakse paika võrdsed alused kõigi ELi liikmesmaade toetuste suhtes. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 27.06)
Taani ajakirjandus
EK esimees Romano Prodi usub, et Taani valitsus suudab eesistumise ajal lõpule viia ELi laienemisläbirääkimised, sest neil on antud küsimuses ka rahva toetus. "Taani poliitikud, kellega ma olen rääkinud, leiavad, et laienemine on ELi jaoks moraalne kohustus, mis peaks parandama vanad haavad. Ilukirjanduslikult öelduna tunnetavad nad, et rahvas on kannatanud," ütles Prodi. EKl ja peatsel eesistujal Taanil on ühised eesmärgid. EK on palju tööd teinud kandidaatriikidega läbirääkimiste planeerimisel ja seetõttu on neile väga oluline, et laienemine oleks ka Taani valitsuse kõrgeimaks prioriteediks. Siiski tunnistab Romano Prodi, et ELi praeguste liikmesriikide ahnus (põllumajanduse otsetoetused) võib aeglustada laienemist. Teise probleemina nähakse võimalust, et iirlased hääletavad Nizza lepingu vastu, mida nii liikmesriigid kui ka EK peavad laienemise poliitiliseks eelduseks. (Politiken, 25.06; B¢rsen, 18.06, Jyllands-Posten 26.06)
Taani võib saada tuge täiesti ootamatust suunast Prantsusmaa president Jacques Chiraci mõjutamiseks, et ELi laienemine lõpule viia Taani eesistumise ajal. Nimelt on suur hulk Chiraci valijatest panustanud ELi kandidaatriikide majanduslikule arengule (Prantsusmaa on suuruselt kolmas välisinvestor kandidaatriikides) ja võivad seetõttu avaldada Chiracile tugevat survet muutumaks ELi laienemise suhtes positiivsemaks. (Peter Rosendahl, B¢rsen, 18.06)
Taani Rahvapartei (Dansk Folkeparti) soovib, et valitsus võtaks tagasi lubaduse avada Ida-Euroopa tööjõule Taani tööturg koheselt pärast ELi laienemist. Partei kardab, et selline avatus võib kahjustada Taani tööturgu. Taanile soovitakse sarnaselt Saksamaaga 7-aastast üleminekuperioodi. (Ritzau, Berlingske Tidende, 27.06)
Rootsi ajakirjandus
Taani ei kavatse lasta Rootsi ja teiste ELi liikmesriikide võitlusel uute liikmesriikide õiguse eest, saada põllumajandustoetust, seista takistusena ELi idalaienemise teel. ELi põllumajanduspoliitika vajab reformimist, kuid see diskussioon tuleb hoida laienemisest lahus. Taani kavatseb igal juhul saada riigiks, kellest ajalooraamatutes kirjutatakse kui Euroopa ühendajast. "Meil on ajalooline võimalus ühendada oma kontinent ja moraalne vastutus sellest võimalusest kinni haarata," ütles Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. (Sigrid B¢e, Dagens Nyheter, 27.06, 29.06; Svenska Dagbladet, 27.06; Norra: Aftenposten, 29.06)
Norra ajakirjandus
ELi põllumajanduseelarve saab olema astronoomiline, kui senine toetuste süsteem hakkab kehtima ka 10 uue liikmesriigi puhul. Saksamaa, kui üks suuremaid eelarve täitjaid, ei ole sellise korraldusega rahul. Vastuolud võivad aeglustada laienemisprotsessi. Saksamaa jaoks ongi saanud suureks dilemmaks valimine põllumajandusreformide ja laienemisprotsessi aeglustumise või isegi peatumise vahel. Nimelt just Euroopa keskel olev tööstushiiglane Saksamaa peaks ELi laienemise pealt kõige rohkem teenima. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 25.06)
Rääkides Norra visiidil Euroopa arengust tunneb Austria peaminister Wolfgang Schüssel kahetsust, et Norra ei ole ELi liige. Tema sõnul kuulub Norra Euroopasse. Seoses ELi laienemisega rõhutab Schüssel, et ELil tuleb vastu võtta rida praktilisi, majanduslikke ja poliitilisi otsuseid, et laienemine õnnestuks planeeritult. Austria, kellel on 1250 km ühist piiri nelja kandidaatriigiga, märkaks kiiresti negatiivseid tagajärgi, mille tooks endaga kaasa nimetatud otsuste tegemata jätmine. (Kjell Dragnes, Aftenposten, 27.06)
Soome ajakirjandus
Algav Taani eesistumisperiood on Taanile järjekorras kuues. Taani on juba varakult kõigile selgeks teinud, et eesistumisel keskendutakse peamiselt ELi laienemisele. Eesmärgiks on Kopenhaageni tippkohtumisel võtta vastu uute liikmete liitumise täpne ajakava. Kopenhaagenis tuleks vastu võtta selline otsus, milles ei sisalduks enam mingeid kahemõttelisusi. Samas pole ka Taani parimad kavatsused kaitstud teatavate ootamatuste, nagu nt. Iiri Nizza lepingu referendumi tulemuste eest. Taani võimalused eesistujamaana on osaliselt piiratud, kuna Taani ei kuulu näiteks EMUsse, kuid Taani on lubanud sellegipoolest kõikide küsimuste arutamise eest võrdselt hoolt kanda. (Leo Pugin, Helsingin Sanomat, 29.06 Marianne Falck, Suomenmaa,28.06)
ELi idalaienemine annab väikestele riikidele koostöövõimalused, mida praeguses ELis pole. Kuigi Sevilla tulemusi on peetud lahjadeks, siis ühes asjas olid liikmesmaade riigiisad ühel meelel. Laienemise ajakava üle ei diskuteerita, vaid laienemisläbirääkimised lõpetatakse selle aasta lõpuks. Taani ülesandeks jääb ühildada kõigi liikmesmaade rahvuslikud huvid, ning poliitiline üksmeel peaks valitsema juba enne detsembris Kopenhaagenis toimuvat tippkohtumist. Ühe võimalusena selleks nähakse Brüsselis oktoobris peetavat kohtumist. Saksa on siiani “karmi käe” poliitikat ajanud ning keeldunud kandidaatidele põllumajanduse otsetoetuste maksmisest. Põllumajandus ongi läbirääkimiste kõige raskem osa. (Juhtkiri, Kauppalehti, 26.06 )
Iiri referendum Nizza lepingu heakskiitmise kohta möödunud aastal oli kõmuline lugu ning sügisel korraldatav uus referendum ähvardab tulla veelgi kõmulisem. Keegi ei suuda leida lahendust suureks paisunud probleemile. Möödunud korral käis hääletamas iga kolmas hääleõiguslik kodanik ja üle poole neist oli Nizza lepingu ratifitseerimise vastu. Iirlaste hääled saavad määrama aga kogu Ida-Euroopa tulevikku. Aastale 2004 plaanitud ELi laienemine võib toimuda üksnes siis, kui kõik ELi liikmesmaad on Nizza lepingu ratifitseerinud. Nizza leping sündis poolteist aastat tagasi nii segase protsessi tulemusena, et selle sisust arusaamiseks kulus asjaomastel ametnikel veel mitu nädalat. Sellest tõeliselt arusaavad inimesed võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Iiri poliitikud on aga alles nüüd taibanud, et referendumit poleks tingimata vaja olnud korraldada, seda tehti tänu demokraatiaga liialdamisele, mille all kannatavad veel teisedki lääneriigid. (Jukka Tarka, Turun Sanomat, 30.06)
EP liberaalide fraktsiooni esimees Graham Watson on suur laienemise pooldaja. Liberaalid on valmis avama ELi uksed kõikidele demokraatlikele Euroopa riikidele, kes seda soovivad. Watson tõdeb aga, et kõik otsused laienemise kohta tuleks langetada selle aasta jooksul, et need maad saaksid liituda enne 2004. aasta EP valimisi. (Siru Kärki, Kaleva, 27.06, Timo Latikka, Soumenmaa, 26.06)
ELi tippkohtumine kinnitas taas meie ühist veendumust, et aastal 2004 toimub ELi laienemine ja liitumislepingud sõlmitakse aastal 2003. See graafik on aga muutunud pigem usutunnistuseks kui läbirääkimiste lõppeesmärgiks. Sevilla tippkohtumisel arutati ühtse piirivalve loomist ja illegaalse immigratsiooni piiramist, milles juba praegused 15 liikmesriiki on eriarvamusel. Mis saab siis, kui tuleb 10 uut liiget? Kohustuslikuks muutunud laienemise ajakava kiirustab tagant kõiki otsuseid. Juba praeguste liikmesmaade vahel on probleeme otsuste jõustamisega, kuid laienemine mitmekordistab probleemid ja nende põhjustajad. (Johannes Koskinen, Turun Sanomat, Kaleva, 25.06)
Uudisteagentuurid
Luxembourg PM Jean-Claude Juncker called for a combined summit of the EU and Council of Europe at the end of 2003 to discuss issues such as immigration and terrorism. The proposed summit should take place after both groupings had admitted new members and aim to tackle matters requiring a truly pan-European approach and solution, Juncker told. "Once the two enlargements have been completed, the Council of Europe and the EU should hold a summit to discuss Europe's new structure," he said. Juncker said the problem of illegal immigration, which has become a top priority for the EU, could not be solved solely at the EU level. Equally, combating international terrorism needed cooperation between the EU and Europe at large. He also said the EU should adopt the European Convention on Human Rights, the Council of Europe's principal piece of legislation. (Reuters, 26.06)
EU leaders blew immigration problems out of proportion at their Seville summit, the president of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe said. Peter Schieder staunchly criticised the "hardening approach of European governments to immigration". "We cannot afford to throw the Geneva conventions out of the window for the sake of electoral populism", he told. Schieder accused the EU leaders of engaging in "a watered-down version of extremist anti-immigration paranoia", which he said served the far right's political agenda. The summit ended without any significant progress on preparing for enlargement, because the heads of state and government devoted so much time to discussing immigration, said Schieder. "Less than a year from the expected signing of accession agreements with up to 10 new member states, key issues such as agricultural subsidies remain unresolved", he added. (Afp, 24.06)
USA ajakirjandus
EK küsitles eelmisel kevadel 16 000 inimese suhtumist CAPi, pooled küsitletutest ei olnud CAPi eksisteerimisest teadlikud. Tegemist oli märkimisväärse avastusega, arvestades sellega, et Euroopa põllumajanduspoliitika puudutab enam kui teised ELi programmid otseselt eurooplaste rahakotte. Lisaks kõrgetele toiduainete hindadele finantseerivad ELi kodanikud erinevate maksude kaudu Brüsseli põllumajanduse 45 miljardi euro suurust eelarvet. ELi laienemine seab uniooni kodanikud dilemma ette: kui nad toetavad Ida-Euroopa talunikke samal moel, nagu Lääne talunikke, võib eelarve lõhki minna. Kuid kui abirahasid uutele liikmetele ei maksta, võib tekkida EL, kus Ida ja Lääne jaoks kehtivad erinevad reeglid. Kuigi võib näida tobedana, et ajalooline projekt Euroopa ühendamisest sõltub põllumajanduse toetustest, on asjal märksa laiem tagapõhi, mis ei ole seotud piimakvootide või suhkru abirahadega. Kuna põllumajandusele minevad kulutused moodustavad ligikaudu poole ELi eelarvest, määravad need ka rahalised suhted ELi liikmesriikide vahel. Võitlus põllumajanduse toetuste pärast on omalaadne volitatud sõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes otsustavad, kas ELi hakatakse rahastama samal moel, nagu seni või mitte. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 26.06)
Suurbritannia ajakirjandus
EK sõnul peaksid CAPi reformid lähtuma ELi sisestest vajadustest, mitte aga olema seotud laienemise või Saksamaa nõudmistega vähendada oma panust uniooni eelarves. Vastavalt ELi põllumajandusvoliniku Franz Fichleri ettepanekutele on eesmärgiks vähendada toetusi tootmisele ning keskenduda toiduainete kvaliteedile ja ohutusele, samuti maaelu arendamisele ja keskkonna teenistustele. Plaanide kohaselt toimiks sel moel paremini uute liikmesriikide integreerimine CAPi. (Michael Mann, John Mason, Financial Times, 25.06)
CAPi näol on tegemist riikliku poliitika kõige vähem eetilise ning kõige ebaefektiivsema näitega. CAP võimaldab mõnedel riikidel olla võrdsematest võrdsemad. ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri poolt välja pakutud ideed märgivad tagasihoidlikku sammu paremuse suunas. EK peab need ettepanekud juulis heaks kiitma. On vähetõenäoline, et Prantsusmaa president Jacques Chirac neid ettepanekuid toetab. Ometigi on tegemist kõige tõsisema võimalusega tõeliseks reformiks pärast kümneid aastaid. Seda võimalust on kaalutud kolmel põhjusel: vajadus rakendada teatud korda ELi enda eelarvega seonduvas; laienemise protsess; WTO plaanid liberaliseerida põllumajandussektorit. Ometigi peaks ELil olema häbi, et Fischleri poolt väljapakutud ideede puhul on tegemist ainsa poliitiliselt realistliku valikuga, mis unioonil on välja pakkuda. (The Times, 28.06)
Suurbritannia väljendas kahtlust ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ettepanekute üle vähendada individuaalsetele farmidele makstavaid abirahasid. Suurbritannia põllumajandusminister Margaret Beckett rõhutas, et ta ei saa aktsepteerida midagi sellist, mis õõnestaks Suurbritannia põllumajandustööstust. (Michael Mann, Financial Times, 27.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Sevilla tippkohtumine näitas järjekordselt, et ELi ähvardab ulatuslik kriis, kui Berliin ja Pariis ei suuda saavutada üksmeelt laienemise finantseerimise, põllumajandusreformi ja peagi 25-liikmelise ELi institutsioonilise tuleviku küsimustes. Saksa-Prantsuse mitteametlikku liitu tuleb tugevdada ja parandada: alahindamata eetilisi ja sotsiaalseid probleeme, on vaja tahet hakata uuesti ühiselt looma Euroopat. See soov aga hetkel puudub. Nö. uus Prantsuse-Saksa tandem peab olema avatud suhetele ka teiste liikmesriikidega, unustamata aga kohustust kuulata kõigepealt ära üksteist. (Anne-Marie le Gloannek, Le Figaro, 25.06)
Kohtusid Prantsusmaa ja Suurbritannia siseministrid Nicolas Sarkosy ja David Blunkett, kes leidsid, et Suurbritannia peab kooskõlastama oma seadusandlust asüüli küsimuses teiste ELi liikmetega. Otsustati ka tugevdada turvameetmeid oma piiridel. (Christophe Boltansky, Libération, 26.06)
Euroopa tuleviku konvendi istungjärgul kuulati tsiviilorganisatsioonide esindajate arvamusi, mis olid kohati vägagi kriitilised. "See kuulamisistung on tähtis osa avatud dialoogi siseseadmises eraühendustega," ütles Jean-Luc Dehaene, konvendi asepresident. Samas meenutas tema kolleeg Giuliano Amato, et on mitmeid tuhandeid kodanikke, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni ja kelle seisukoht pole seega esindatud. "Ühingute arvamused rikastasid meie debatti ja vaateid," võttis arutluse lõpptulemuse kokku Valéry Giscard d'Estaing, konvendi president. (Philippe Regnier, Le Soir, Le Figaro, 26.06, Le Monde 27.06, Libération 28.06)
"Kavatseme olla mõistlikud, tõhusad ja kindlad ühendajad," kuulutas peaminister José Maria Aznar Hispaania eesistumisperioodi alguses. Riigi meetod liikuda edasi nö. väikeste sammudega ei toonud olulisi tulemusi ELi-siseselt (laienemisläbirääkimised takerdusid jne), ent kindlustas Hispaaniale kindla positsiooni Euroopa ühe juhtivriigina. J.M. Aznar näitas end ELi juhina isegi niivõrd veenvalt, et teda ironiseeriti ajakirjanduses korduvalt: "Vastupidiselt Madridi arvamusele, peab ta ühel päeval eesistujakoha ka edasi andma." (Arnaud Leparmentier, Marie-Claude Decamps, Le Monde, 25.06)
Intervjuus ütleb Alain Lallemand, Euroopa narkootikumide ja narkosõltlaste seireüksuse juht, et uimastiprobleemile ei pöörata ELis piisavalt tähelepanu. Liitumisläbirääkimistel on probleem tugevalt esile kerkinud: kandidaatriike huvitab, mis on acquis communautaire narkootikumide asjus ja mida on vaja selles valdkonnas ette võtta. EL aga pingutab vähe uimastiprobleemi lahendamiseks. (Le Soir, 25.06)
Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kaitses 25. juunil Montréalis oma ideed föderaalsest Euroopast, mille eesotsas seisaks "jõuline täidesaatev võim", milleks oleks EK. (Le Monde, 27.06)
Uus Prantsuse valitsus keeldub arutlusele võtmast ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku reformimist, mis soodustaks põllunduse arengut. "Oleme vastu teatud juhtriikide plaanile muuta põllumajanduspoliitikat kasutades laienemise ajakava. Esimesest sambast ei tohi loobuda mitte mingil juhul. Ei tohi segi ajada põllumajanduse arendamist ja turustamispoliitikat, nagu ei tohi segi ajada ka põllumajanduse arendamist ja laienemispoliitikat," selgitab Hervé Gaymard, Prantsusmaa põllumajandusminister. (Gaėlle Dupont, Le Monde, 27.06)
Uus juurdlusprotsess ühise põllumajanduspoliitika finantseerimise küsimuses aastatel 2000-2006 peaks algama 10. juulil ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri reformiplaani avalikustamisega, mis eelistab põllunduses väiksemat tootlikkust. Mitmed riigid, kes heidavad praegusele põllumajanduspoliitikale ette liigset kulukust, tahavad kasu lõigata, reformides CAPi radikaalselt enne laienemist. (Le Monde, 27.06)
Taani ajakirjandus
Taani välisminister Per Stig M¢ller on mitmeid kuid valmistunud põhjalikult ELi eesistumiseks, kuna päevakorras on mitmeid raskeid küsimusi. Peale laienemise on Taani programmis olulise koha leidnud ka ühine põllumajanduspoliitika, kalanduse reform ja maksusüsteem. Muu hulgas soovitakse ka edasi töötada ELi välispiiri tugevdamisega seoses terrorismivastase võitlusega ning arutada ühise piirivalveüksuse loomise (mida Taani ise ei poolda) küsimusi. "Samuti loodame leida mooduse, kuidas integreerida Venemaad ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga sarnaselt nagu seda on teinud NATO. Me kavatseme sõlmida paralleelse lepingu Venemaaga, mis loodetavasti leevendab probleeme Kaliningradiga," ütles M¢ller. (Jesper Larsen, Jesper Thobo-Carlsen, Berlingske Tidende, 26.06)
Rootsi ajakirjandus
Autori arvates on kõikidest ELi vastu esitatavatest süüdistusest kõige sagedamini korratav see, et organisatsioon on kodanikest liiga kaugel. Ametnikud ja poliitikud ei kuula rahvast. Tegemist on ebademokraatiaga, projektiga eliidi jaoks. Esimest korda pöörasid poliitikud ise probleemile tähelepanu Laekeni tippkohtumisel - selle tulemusena moodustati tuleviku konvent. Mängus on põhjapanevad küsimused, mis kerkivad teravalt esile seoses laienemisega: Kuidas muutuks EL avatumaks, efektiivsemaks ja selgemaks? Mida hakatakse otsustama ELi ja mida rahvuslikul tasandil? Millist rolli hakkavad ELis mängima rahvuslikud parlamendid? Kas on vaja ELi põhiseadust? Autor kutsub üles interneti kaudu avaldama oma arvamust Euroopa tuleviku suhtes, et muuta rahva hääl veidigi kuuldavamaks. (Mats Wiklund, Dagens Nyheter, 24.06)
Hispaania kui ELi eesistuja hindeks jääb rahuldav. Kui Taani võtab üle eesistumise teatepulga, siis toimub see teatavas "juhtimise vaakumis". Samal ajal kui ELi sisemised liikumapanevad jõud on nõrgad, nõuavad teravalt esile kerkivad olulised küsimused rohkem kui väga head juhtimist. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 30.06)
Soome ajakirjandus
ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler on teinud ettepaneku ELi ühtse põllumajanduspoliitika põhimõtteliseks uuendamiseks. Tootmiskvootide asemel seoks Fischler põllumajanduse rahastamise keskkonna, loomade heaolu ja toidu kvaliteediga. Eesmärk on pöörata erilist tähelepanu põllumajanduse arengule. Otsetoetusi ei jagataks enam mitte talumajapidamise toodangu suuruse põhjal. Ametlikult peaks Fischler oma reformikava esitama 10. juulil. (STT, Turun Sanomat, 27.06, Etelä-Suomen Sanomat, 27.06)
EK planeeritava põllumajanduspoliitika reform on leidnud vastuseisu enne, kui sellega algustki on tehtud. Prantsusmaa põllumajandusminister esitas ELi põllumajandusministrite nõukogu kohtumisel paberi, mille kohaselt on Prantsusmaa vastu suurele osale põllumajandusvolinik Franz Fischleri plaanitavast muudatuspaketist, kusjuures pakett on alles tööfaasis. Ametlikult avaldab komisjon muudatuste paketi 10 juulil. Avalikkusele lekkinud info põhjal on see suurim ELi põllumajandusalane uuendus alates aastast 1992. Tuleva 6-7 aasta jooksul vähendataks toetusi viiendiku võrra ja vilja eest makstavat hinda langetataks veel viie protsendi võrra. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 28.08)
Äsja lõppenud Sevilla tippkohutmisel tehti esimesi samme reformimaks ENi ja Euroopa Ülemkogu tööd. EP on teinud omad ettepanekud ELi ja liikmesriikide vahelise tööjaotuse kohta. Komisjon avaldas oma nägemuse muudatustest selle aasta mais. ELi institutsioonid soovivad üles näidata valmidust muudatusteks ning samas kindlustada oma valmisolekut eelseisvateks muutusteks ja katsumusteks. (Esko Antola Helsingin Sanomat, 26.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Suurima protsendimäära oma rahvuslikust koguproduktist kulutab kaitsele USA (3,5%), Euroopas Suurbritannia (2,3%) ja Prantsusmaa (1,9%). Teised ELi riigid on neist kaugel maas. Selline militaarkulutuste vahe raskendab relvastumisprogrammide standardiseerimist ja ühise julgeolekusüsteemi loomist. NATO ja EL ei suuda kokkuleppeni jõuda ka oma tulevikuülesannete jagamisel ja oma eesmärkide määratlemisel. Probleemiks on ka ELi sõjaväe varustamine: konkurents Euroopa ja USA relvatootjate vahel. Ameeriklaste sõjatööstus on arenenum, ent USA eelistamises peitub "USA majandusliku ja tehnoloogilise hegemoonia risk, Euroopa n.ö läänistamine," nagu ütleb Jean-Michel Boucheron, endise Rahvusassamblee sõjaväekapitali aruandja. (Jacques Isnard, Le Monde, 25.06)
Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjalise võimsuse vahe suureneb jätkuvalt. Riigipea Jacques Chiraci initsiatiivil algatas Prantsusmaa kaitseminister uue seaduse väljatöötlemise kava, mis korraldaks ümber kulutused armee varustamise ja tegevuse osas 2003.-2008. aastal: Prantsusmaa peaks suurendama kaitse-eelarvet 11,6 miljardi euro võrra, et jõuda Suurbritanniale järele. (Jacques Isnard, Le Monde, 29.06)
Soome ajakirjandus
Sevillas leiti taas, et ELi välispoliitilist otsustamisprotsessi tuleb tõhustada ning vaja oleks ka uusi ideid uuenduste läbiviimiseks. Tippkohtumisel arutati illegaalse immigratsiooni probleeme. Lisaks jäid aga õhku rippuma kaks küsimust, need olid: ELi välispoliitilise otsustusprotsessi tõhustamine ja nõukogu reform. Sevillat ilmestas tippkohtumistel haruldaseks saanud nähtus: nimelt suruti kõik pingelised probleemid tagaplaanile. Tavaliselt juhtub vastupidine, tippkohtumisel ilmneb mingi pingestav teema, mida arutama hakatakse. ELi laienemise ajagraafik muutub aga väga pingeliseks kuna nii kandidaat- kui ka praegused liikmesmaad peavad enne rahaasjade otsustamist ootama Saksamaal 22. septembril toimuvate parlamendivalimiste tulemusi. (Esko Antola, Turun Sanomat, 25.06)
Germany's ambassador to London Hans Friedrich von Ploetz: "Monetary union is not the last chapter of integration - it is a new page in a new chapter," von Ploetz said. Reuters, 26.06
Uudisteagentuurid
Germany's ambassador to London Hans Friedrich von Ploetz said the euro would be stronger and more robust if Britain were part of it, but warned that monetary union is only one step along the path of European integration. Hans Friedrich von Ploetz, who completes his three-year posting to London at the end of this month, said the EU had to unite and strengthen not only economically, but also terms of defence and foreign policy. Only then, he told, would the 15-nation bloc become an equal partner and useful ally to the US and one whose voice would be heard in Washington. "Monetary union is not the last chapter of integration - it is a new page in a new chapter," von Ploetz said. (Reuters, 26.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Alates 30. juunist saab franke vahetada eurodeks ainult Prantsusmaa riigipankades. Töö paber- ja peenrahaga pole siiski peatunud, sest on juba vaja hakata mõtlema ELi laienemisele: kui 2004. aastal liituvad riigid on täitnud nõutud tingimused, alustavad nad automaatselt üleminekut eurole. (Le Monde, 27.06)
Euroopa reglementatsioon näeb ette, et alates 1. juulist ühtlustuvad kaardimaksete tariifid euro-tsoonis: kaardiga saab maksta tasuta. Pangad aga kaalutlevad osade operatsioonide tasuliseks muutmist, sest saamatajäänud kasum ulatub miljonitesse eurodesse. (Le Monde, 27.06, 30.06)
Saksamaa ajakirjandus
Juhtivatest majandusanalüütikutest koosnev grupp, kes ennast "ECB Observeriks" nimetab, annab Euroopa Keskpanka (EKP) ja USA keskpanka (Federal Reserv) võrreldes EKPle kõrgema hinde. Seda kahel põhjusel. Esiteks on EKPl selge stabiilsete hindade poliitika, ning teiseks, tegutseb EKP märksa keerulisemal poliitilisel maastikul, kui USA keskpank. Veel leidis ECB Observer-grupp, et USA keskpank sõltub poliitiliselt liiga palju panga presidendist ning et kehval rahanduspoliitikal on vähem tagajärgi USA majandusele, kui ELis EKP vastava tegevuse puhul. See avaldub pankade erinevas tööstiilis. (Süddeutsche Zeitung, 25.06)
Saksamaa valitusringkondadest kostub juba üsna teravat kriitikat põlumajandusvolinik Franz Fischleri põllumajandusreformi vastu. Kõige enam huvitab Saksamaad uute liikmesriikide otsetoetuste küsimus, ning Fischleri ettepanek 300 000 € suuruste toetuste ülempiirist ühe talu kohta. Mõlemas küsimuses on Saksamaa suhteliselt skeptiline, kuna otsetoetused uutele liikmesriikidele tähendab kahtlemata Saksamaa ELi sissemaksete suurenemist; uued piirmäärad aga puudutaksid eriti valusalt just Ida-Saksa suurtootjaid. (Handelsblatt, 25.06)
Nii Portugalis kui ka Prantsusmaal on endised eelarveametnikud ülalpidamiskulusid kaunistanud. Selline tegevus võib ohtu seada terve rahandusühenduse usutavuse. Viimaste uurimuste järgi võis Portugali eelmise aasta tegelik eelarve defitsiit moodustada kuni 3,9% SKPst, mitte 2,7% nagu algselt oli arvatud. Selline olukord ühes Prantsusmaal ilmnenud sekeldustega eelarvedefitsiidi ümber, avaldab negatiivset mõju kõigile EMUga liitunud riikidele. (Michael Bergius, Frankfurter Rundschau, Die Welt, FAZ, 28.06)
EK ministrite nõukogu otsustas laevatehaste toetuse osas võtta kontreeteid samme Lõuna-Korea vastu ning on esitanud ultimaatumi - kui Seoul ei muuda oma positsioone 30. septembriks, alustab EL WTOs menetlust Lõuna-Korea vastu. Samas võetakse 15 ELi liikmesriigis kasutusele 6%-sed laevatehaste riiklikud toetused. EK andmetel esitavad Lõuna-Korea laevatehased pakkumisi, mis jäävad kuni 60% alla ehitusmaksumuse. (Die Welt, 28.06)
Soome ajakirjandus
ELi liikmesriigid hakkavad jälle maksma toetusi oma dokkidele, kui Lõuna-Korea ei lõpeta oma laevaehitusdokkide toetamist septembri jooksul. ELi väitel moonutavad Lõuna-Korea makstavad toetused konkurentsi ning on WTO reeglite vastased. Samas viib EL vaidluse ka WTOle lahendamiseks. Osade liikmesriikide meelest oleks olnud parem, kui vaidlus oleks kohe WTOle lahendamiseks antud, ilma ELi sekkumiseta. (Minna Nalbantoglu Helsingin Sanomat, STT, Etelä-Suomen Sanomat, Maija Lapola, Turun Sanomat, Pääkirjoitus, Turun Sanomat, 28.06).
Euro tugevnemine dollari suhtes on hea uudis laenuvõtjatele. See vähendab inflatsiooni ja rahustab pankureid, kaob ka vajadus intresse tõsta. Samas aga on tugev valuuta suur ekspordi mõjutaja. Tugev euro on eksportööridele väga väsitav, eriti neile, kelle jaoks konkurentsivõimeline hind on peamine ekspordi põhjus. (Karri Klemm Turun Sanomat 26.06, Pääkirjoitus, Turun Sanomat, 26.06)
EL on juba teist korda lühikese aja jooksul lasknud ühel suurel liikmesriigil omavolitseda, see seab küsimuse alla ühiselt kokkulepitud mängureeglid. Barcelona tippkohtumisel lepiti kokku, et liikmesriigid püüavad oma eelarvedefitsiidi tasakaalu saada. Sevilla Ülemkogule eelnenud majandus- ja rahandusministrite nõukogul aga dikteeris Prantsusmaa koosoleku protokolli veel oma lisatingimuse, milleks on, et Prantsusmaa täidab kokkulepet vaid siis, kui riigi SKP kasvab tuleval ja ületuleval aastal 3%. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 25.06)
Uudisteagentuurid
US President George Bush will make a video address on July 5 to a summit in Riga of prime ministers of 10 countries hoping to join NATO, the US embassy said. "We can confirm that there will be a video presentation by President Bush," said Kaspars Ruklis, a US embassy spokesman in Riga. The presidents of Estonia, Latvia, Lithuania and Poland have confirmed they will attend the summit on July 5-6, while the prime ministers of all 10 NATO hopefuls are also expected. Ruklis did not say whether Bush will speak live or in a pre-recorded message. NATO leaders are expected to invite as many as seven countries to join the military alliance when they hold a summit meeting in the Czech capital Prague this November. (Afp, 26.06, 30.06)
Venemaa president Vladimir Putin kinnitas, et Moskva on vastu NATO edasisele laienemisele, ent ei kavatse takistada ühtegi riiki, sealhulgas Eestit, sellega liitumast. "Kui Eesti tahab NATOsse astuda, las astub, kui arvab, et nii on tal parem. Mingit tragöödiat ma selles ei näe," sõnas Putin. Samas kinnitas president, et taktikalisest ja strateegilisest vaatepunktist oleks absoluutselt vale takistada Eesti ühinemist NATOga. Ta lisas, et see asjaolu ei tohi halvendada Eesti ja Venemaa suhteid. Eesti venekeelse elanikkonna olukorda puudutades lausus president, et nende õigusi kitsendatakse siiamaani. Samas märkis ta, et Vene pool tunnetab viimasel ajal Eesti juhtkonna teatud signaale, mis on suunatud suhete parandamisele. (RIA Novosti, 24.06)
Leedu peaminister Algirdas Brazauskas ei toeta referendumi korraldamist NATOga liitumise kohta. Brazauskas esitas argumendi, et sotsioloogiliste küsitluste kohaselt püsib NATO toetus Leedus kõrge, Leedu liitumist alliansiga toetab ligi 60% elanikkonnast. Brazauskase arvates on sellises olukorras tarbetu kulutada kümneid miljoneid litte referendumi läbiviimiseks. (Interfax, 25.05)
NATO peasekretäri George Robertsoni teatel ei esitata Horvaatiale kutset NATOsse eelseisval Praha tippkohtumisel, kuna Horvaatia pole veel asunud MAPi realiseerimisele. Robertsoni sõnul on MAPi täitmine alg-, mitte lõppfaas. Robertsoni kinnitusel nõuab NATO Horvaatia vastavust kõikidele standarditele – nii sõjalistele kui poliitilistele, mis võimaldab saada alliansi liikmeks. (RIA Novosti, 26.06)
Eestis visiidil viibinud Armeenia president Robert Kotšarjan kinnitas, et NATOga ühinemine ei kuulu Armeenia riiklike prioriteetide hulka. "Me teeme NATOga koostööd rahupartnerlusprogrammi raames, kuid arvestades keerulist olukorda regioonis, ei soovi me täiendavaid eraldusjooni tõmmata," sõnas Kotšarjan. (RIA Novosti, 27.08)
Gruusias toimunud NATO õppused Cooperative Best Effort' 2002 jõudsid lõpule. Õppused toimusid Gruusia armee 11. mehhaniseeritud brigaadi polügoonil. Õppustel osalesid väeüksused ja staabiohvitserid 15 riigist - nii NATO liikmesmaadest kui ka rahupartnerlusprogrammis osalevatest riikidest. Manöövreid juhatas NATO kagusuuna komandör, Türgi kindral Oktar Ataman, kelle kinnitusel oli õppuste korraldus kõrgetasemeline ning kõik seatud ülesanded said täidetud. (Interfax, 28.06)
USA ajakirjandus
Kogu Moskvas toimunud pressikonverentsi vältel rõhutas Venemaa president Vladimir Putin vajadust tugevdada Venemaa majanduslikke sidemeid Läänega ning hajutas külma sõja ajale omased vaidlused sel teemal. Ta nimetas ülioluliseks Venemaa liitumist WTOga, sõnades, et väljajäämine oleks "ohtlik ja rumal." Kui Putinilt küsiti Eesti plaanide kohta liituda NATOga, mille vastu ta kunagi väga kategooriliselt oli, sõnas Putin, et Venemaa "respekteerib Eesti rahva valikut." (Guy Chazan, Jeanne Whalen, The Wall Street Journal, 25.06)
USA püüded teostada järelvalvet võõrriikides tuuma- ja radioaktiivsete materjalide smugeldamise üle on halvasti korraldatud. Abi puhul, mida antakse peamiselt Venemaale, endistele NLi vabariikidele ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, on tegemist väljaõppega, detektorite ning muu varustuse annetamisega. USA kongressi poolt väljatöötatud raportist selgub muuhulgas, et näiteks Eestis asuva USA saatkonna garaazhi oli jäetud seitsmeks kuuks vedelema 80 000 USD maksev varustus. (Guy Gugliotta, The Washington Post, 26.06)
Venemaa lähendamine NATOle oli osa USA presidendi George Bushi plaanist joonestada geopoliitikat, mis sarnaneks külmale sõjale. Lähendades Kremlit Läänega nõrgestas Bush kindlameelselt NATOt, mis püüdis vähendada USA globaalset tugevust. USA-Venemaa vastastikuse lähenemise puhul on tegemist välispoliitilise putshiga ning Bush peaks olema julgem, surudes Putinile peale USA jaoks kriitilise tähtsusega huvisid. Bush ei ole suutnud saavutada võtmelise tähtsusega prioriteete. Kui Bush jätkab samal suunal, muutub tema sõprus Putiniga pigem kohustuseks kui diplomaatiliseks hüveks. Olles visiidil Euroopas, kutsus Bush Putinit üles lõpetama Venemaa lepingut Iraaniga tuumatehnoloogia jagamises. Samuti viitas Bush kaudselt Venemaa inimõiguste rikkumistele Tshetsheenias, kutsudes Putinit üles lugu pidama rahvusvähemuste õigustest. Kahjuks ei pidanud Bush tarvilikuks mainida Venemaa pressi tagakiusamist ning Kremli tobedaid süüdistusi Ida-Euroopa riikide aadressil. Eriti muret-tekitav on see, et Bush seab USA suhted Venemaaga kõrgemale suhetest Euroopa liitlastega. (The Washington Times, 24. 06)
Kui NATO kavatseb jätkata oma suunda, täites transatlantilise julgeoleku ja stabiilsuse funktsiooni, ei tohiks Prahas toimuv tippkohtumine keskenduda vaid laienemisele ning oma eesmärkide selgitamisele. Allianss peaks laienemisel tõsiselt kaaluma, millist NATOt tulevikus tahetakse näha. NATO peaks jääma truuks oma peamisele ülesandele ning identiteedile. Liikmelisus ei tohiks laieneda põhja-atlantilise regiooni piirest välja. Oleks ohtlik anda NATOle globaalne roll, sel moel riskiksid USA ja Euroopa NATO poliitiliseks klubiks muutmisega, mis oleks hea vaid fotode tegemise võimalusteks. Samuti peavad kandidaatriigid kohtumisel Riias endale selgeks tegema, milline võiks olla nendepoolne poliitiline ja sõjaline panus. NATO liikmesriigid ei tohiks jagada vaid ühist vajadust julgeoleku järele, vaid peaksid ka omama ühist vaadet, kuidas seda julgeolekut saavutada. Kesk-Aasia lootused NATO liikmestaatusest tuleks pehmelt, kuid kindlameelselt tagasi lükata. Kontsept NATOst, kui poliitilisest organisatsioonist sõjalise alusmüüriga, ei toimi. (Alan Isenberg, Borut Grgic, The Wall Street Journal, 28.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Venemaa president Vladimir Putin kiitis vastumeelselt heaks Balti riikide liikmelisuse NATOs, lõpetades sellega aastate pikkuse ägeda Moskva-poolse vastuseisu ideele, et osa endisest NList võiks liituda alliansiga. Kuigi Putin oli skeptiline NATO laienemises, kinnitas ta, et see ei ole "mingisugune tragöödia". Ta sõnas: "Me ei arva, et NATO laienemine parandaks kellegi julgeolekut, ei nende riikide, kes kavatsevad liituda NATOga, ega ka nende, kes sinna juba kuuluvad." Eestit näitena tuues väitis Putin, et viimase liitumine NATOga ei kahjustaks Eesti suhteid Venemaaga. (Marcus Warren, The Daily Telegraph, 25.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Venemaa jaoks on puhastustuli läbitud: seitse maailma rikkaimat riiki tunnistasid Venemaa oma klubi täisliikmeks. Esimest korda G8s, Kanada Kananaskises osales Venemaa president maailma majandusliku olukorra teemalisel arutlusel. Kõige krooniks saab olema G8 tippkohtumine 2006. aastal, mille korraldab Moskva. Liitumisel G8ga on ometigi üks tingimus: endine KGBlane peab lõpuks otsusele jõudma Balti riikide NATOga liitumise küsimuses. (Les Echos, 28.06, Le Monde 28.06)
Saksamaa ajakirjandus
Venemaa president Vladimir Putin, kellele vene rahvas näitab jätkuvat poolehoidu, on olnud sunnitud sõna võtma ka eliidi jaoks nii ebapopulaarsel teemal nagu seda on NATO ittalaienemine. Putin leiab, et "igal rahval, sealhulgas ka eestlastel" on õigus otsustada selle üle, milliste organisatsioonidega nad soovivad liituda. Kui Eesti NATOga liituda soovib, liitugu, leiab Putin. "Ma ei näe selles mingit tragöödiat," sõnas Putin. Venemaa jaoks olulisemaks teemaks on aga käimasolevad liitumisläbirääkimised WTOga ja sellel rindel soovib Venemaa kiiret edasiminekut. (Manfred Quiring, Die Welt, 25.06)
Leedulased olid kärmed NATO kandidaatriike kokku kutsuma ja nii kutsutaksegi seda rühma "Vilniuse grupiks." Nende naabrid lätlased ei taha aga alla jääda ja nii kohtuvad juuli alguses Riias kümne kandidaatriigi peaministrid egiidi all "Riia 2002 - Sild Prahasse." On lausa imekspandav millise ohvri hinnaga on aga Läti ja tema põhjanaaber Eesti ennast NATOsse upitamas. Läti on lubanud aastaks 2008 kaitsekulutused viia 2%ni SKPst - näitaja, mida isegi NATO liikmesriigid alati ei saavuta. Eesti aga on lubanud juba sellel aastal jõuda sellisele tasemele. Veel on Eesti ja Läti juures imekspandav üllatavalt kõrge toetusprotsent allianssi astumisele, mis on aga seletatav minevikuhirmudega, mil Eesti ja Läti olid NLi ja Hitleri Saksamaa mängukanniks. Jätkuvalt probleemne on siiski venekeelse elanikkonna olukord nendes riikides, ehkki Tallinna veidi mõistvam suhtumine vähemuste suhtes põhjustas võrreldes Lätiga OSCE missiooni varajasema sulgemise. (Robert von Lucius, FAZ, 28.06)
Soome ajakirjandus
Kokkulepe NATO vägede kasutamisest ELi kriisihaldamisoperatsioonides viibib vähemalt kuu. Eesmärgiks oli küll, et lahendus leitaks Hispaania eesistumisperioodi jooksul, nüüd jääb see aga Taani ülesandeks. NATO vägede kasutamise vastu ELi sõjalistes operatsioonides oli kuni eelmise aasta lõpuni Türgi, kes soovis sõnaõigust ELi operatsioonides ning ka garantiid selle kohta, et Türgi huve ei kahjustataks. Ankara lepingus lepitigi kokku, et kriisiolukordades konsulteeritakse ka Türgiga, kuid see oli Kreeka jaoks liig. Sevillas jäi Kreeka aga nõusse Hispaania esitatud uue kavaga, mille kohaselt EL teeks oma operatsioone puudutavad otsused ise. Nüüd on Hispaanial teoorias veel kolm päeva aega kokkuleppele jõuda. 1. juulist alates muutuvad asjad veel keerulisemaks, kuna Taani ei ole ESDP liige. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 28.08)
Soome president on samal seisukohal Soome suuremate parteidega, et Soomel pole NATOsse kiiret. Haloneni arvates pole Soomel vaja NATOsse kiirustada. Enne jaanipäeva otsustasid ka kolm suuremat Soome parteid (SDP, Keskusta ja Kokoomus), et NATOsse minekuga pole vaja kiirustada. (Timo J. Anttila, Iltalehti, 25.06)
Uudisteagentuurid
President Arnold Rüütli sõnul ei saa rahvahääletust põhiseaduse täiendamise ja ELi teemal korraldada enne kui EL on end määratlenud. Rüütli sõnul on Eestis veel lõpuni analüüsimata kõik need muutused, mida ühinemine ELiga võib endaga kaasa tuua. "Ennekõike on aga vaja välja selgitada, kas eurooplased ootavad pigem homogeensusele kalduvat Euroopat, mida viib edasi harmoniseerimisprotsessi dünaamika või eelistaksid nad Euroopat, mis säilitab oma mitmepalgelisuse ning hoiab au sees ajaloolisi ja kultuurilisi identiteete," ütles Rüütel. President avaldas arvamust, et põhiseaduse põhjalikum muutmine lükkub aega, mil Eestil on esimesed kogemused EList ja NATOst. Küll tuleks enne seda täpsustada põhiseaduslike institutsioonide pädevust ning otsustada presidendi otsevalimine ja osalusdemokraatia juurutamine. (Interfax. 28.06)
The percentage of Estonians willing to vote to join the EU has edged up to 38.5% from 34.3% at the end of last year, according to poll results. If a referendum on joining the EU were to take place next week 20% would vote against accession, according to a poll by the polling agency ES Turu-uuringud. The poll also showed that the general support of the Estonians towards accession was at 55%, against 29% of those who said they do not suppport Estonia's membership in the EU. "This is a natural development towards improvement of matters (in Estonia)," pollster Juhan Kivirähk said, referring to the change of government at the beginning of the year which has boosted the credibility of state institutions. A total of 42% of respondents were still undecided, but Kivirähk said the figure was not surprising as the debate on the pros and cons of accession is only starting in earnest. Commissioned by the government's EU information office, the poll was conducted in the second week of June among 964 people aged 15 to 74. (Afp, 27.06)
Balti peaministrid kinnitasid Leedus Visaginas lõppenud Baltimaade ministrite nõukogu istungjärgu lõppresolutsioonis soovi lõpetada õigeaegselt liitumiskõnelused ELiga ning saada sügisel kutse NATOga ühinemiseks. Resolutsioonile kirjutasid alla Eesti peaminister Siim Kallas, Läti peaminister Andris Berzinš ja Leedu peaminister Algirdas Brazauskas. Peaministrid kinnitasid dokumendis vajadust täita ka edaspidi NATO liikmelisuse tegevuskava ning jätkata kaitsereforme. Samuti märkisid valitsusjuhid, et Baltimaade koostöö paneb kindla aluse edasiseks integratsiooniks euroatlandi struktuuridesse. Kohtumise lõppresolutsioon kinnitab vajadust hoida ühesuguses heas korras Balti riike läbivad maanteed, täiustada riigipiiride infrastruktuuri ning piiriületusprotseduuri. (Interfax, 26.06)
Välisminister Kristiina Ojuland ja Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov kirjutasid alla Eesti ja Venemaa vahelisele piiriületuspunktide kokkuleppele. Lepingus on määratletud seitse rahvusvahelist ning viis kahepoolset piiriületuspunkti. Leppe allkirjastamine lubab alustada reisijate- ja kaubavedu Tartu ja Pihkva vahel mööda Peipsi ja Pihkva järve. (Interfax, RIA Novosti, 25.06)
Valitsus kiitis heaks Eesti ja Vene valitsuse vahelise piiripunktide kokkuleppe eelnõu, mis paneb paika kahe riigi vahelised piiriületuspunktid. Kokkulepe sätestab piiripunktide kaudu toimuva liikluse viisi, liigi ja töörežiimi. Kokkulepe ei kuulu ratifitseerimisele ning see jõustub allakirjutamise kuupäeval. Kokkuleppe peamine eesmärk on korraldada piiri ületamise kord kahe riigi kodanike vahel. (RIA Novosti, 25.06)
Eestis viibis kahepäevasel ametlikul visiidil Armeenia president Robert Kotšarjan. Armeenia president kohtus president Arnold Rüütli, riigikogu esimehe Toomas Savi, peaminister Siim Kallase ja välisminister Kristiina Ojulandiga. Majandusminister Liina Tõnisson ja Armeenia kaubandus- ja majandusarengu minister Karen Chshmaritian kirjutasid visiidi raames alla Eesti ja Armeenia kaubandus- ja majandussuhete kokkuleppele. (RIA Novosti, 27.06)
USA ajakirjandus
Eesti ettevalmistumisel liitumisel ELiga on kergemeelsuse ja lapsik maik juures. Eesti poliitikud on moodustanud ühise rinde kinnitamisel, et Eesti liikmelisus ELis viib nende rahva moodsasse maailma. Ehk on nende entusiasmi puhul tegemist teatud kompensatsiooniga rahva arvamusküsitlustele, mis näitavad madalat 56%list toetust unioonile. Uniooni toetajad deklameerivad ELi retoorikat, mis oleks justkui pähe õpitud mõnelt Brüsseli lendlehtedelt. Paljud eestlased näevad euroopastumises vastust lõpututele ning aeg-ajalt vastakatena näivatele soovidele. EL peaks justkui vabastama Eesti poliitiliselt ja vaimselt Nõukogude pärandist ning kaitsma Eesti demokraatiat ja vaba turumajandust, pakkudes samal ajal sotsiaalseid hüvesid. Püüdes lükata tagant Eesti ELi valmidust, alustas valitsus uhke, kuid segadust tekitava PR kampaaniaga "Brand Estonia". Bränd sisaldab loosungeid, nagu näiteks: "Meil on mitmeid soid (ja) rabasid." Kampaaniaga püütakse ka distantseeruda sovettidest: "Nagu ütleb vanasõna: Totalitaarse kommunismi rezhiimid tulevad ja lähevad, kuid betoonlinn jääb igaveseks." Kummaline on, et bränd soovib Eestit üheaegselt samastada ja distantseerida oma põhjanaabritest: "Kui teile meeldib blondide rohkus - kuid samas te teate, et skandinaavlased võivad olla nii igavad ja üdini korralikud - tulge proovige head annust Eesti irooniat ja eksperimente." Kas blondid, rabad ja Nõukogude aja materdamine aitab kuidagi tõsta rahvuslikku identiteeditunnetust? Sellised segased metafoorid ja kaugeleulatuv identiteedikriis, millega Eesti kiirustab pimedalt ELi, ei tõota Eestile head. Arvestades eestlaste vastumeelsust olla kellegi valitsemise all, on seda kummalisem, et see rahvas püüab nüüd kiiresti ELi liikmestaatust. Kultuuriministri Signe Kivi sõnul ei ole palju muid võimalusi: "Me peame oleme kas idas või ELis." Kui ridade vahelt lugeda, selgub, et mitmed Eesti poliitikud suhtuvad liitumisse ELiga, kui paratamatusse halba nähtusesse. Eesti näeb ELis ka kultuuri kaitsjat. Kivi sõnul ei ole Venemaa iialgi toetanud väikeseid kultuure ning keeli, kuid EL teeb seda. Samuti on veider, et Eesti poliitikud usuvad, justkui EL suhtuks Eesti minimaalselt reguleeritud vabaturumajandusse soosivalt. On kummaline, et üks riik, mis omab suurt tarkusepagasit NLi ajast, võib olla sedavõrd rumal ELiga seonduvas. (Euny Hong-Koral, The Wall Street Journal, 27.06)
Soome ajakirjandus
Eesti on saanud veel ühe väikese võidu liitumisläbirääkimistel ELiga, kuna liitumisel säilib Eesti ettevõtete maksustamise süsteem. Selle soodustuse säilitamise üle on ELiga pikalt läbirääkimisi peetud ning nüüd viimaks jõuti kokkuleppele. Eesti peab küll loobuma tax-free kaubandusest, kuid tubakaaktsiisi puhul saab Eesti üleminekuperioodi kuni aastani 2009. (Antti Sarasmo, Aamulehti, 27.06)
Eesti valimisseadus tegi äsja läbi ilulõikuse, mis võib järgmiste parlamendivalimiste aegu tuleval märtsil valijatele heameelt valmistada. Eelmisel nädalal näitas Riigikogu lõpuks ometi, et on suuteline langetama vastutustundlikke otsuseid, millest on kasu tervele Eestile. Seadusemuudatuse kohaselt kasvab valimispiirkondades jagatavate riigikogu kohtade roll ning parteide võimalused häältega manipuleerimiseks vähenevad. Seni kehtinud valimisseadus soosis suuri valimisliite, kandidaatide arvu ei piiratud ja valimisnimekirja eesotsas olevad populaarsed poliitikud said oma häältega sisse tuua ka peaaegu tundmatuid inimesi, kelle isiklik häälesaak oli peaaegu olematu. (Etelä-Suomen Sanomat, 27.06)
Eesti välispoliitika on väga selgejooneline. Eesti tahab liituda ELi ja NATOga. Veel kümme aastat tagasi oleks need mõlemad kavad tundunud täiesti võimatutena, selle nädala algul teatas aga ka Venemaa president Putin, et Venemaa ei takista Eesti NATO liikmelisuse taotlemist ning lisas, et Eesti liitumine NATOga ei muuda mingil moel Eesti-Vene poliitilisi suhteid. Paar aastat tagasi olime tunnistajaks sarnasele olukorrale, kui Putin teatas, et Venemaa ei takista Eesti ja teiste Baltimaade liitumist ELiga. Kuigi seda kommenteeriti kui paratamatust, on tõsi see, et Putin on näidanud üles selget tahet parandada Venemaa ja ELi ning NATO suhteid. Eesti läbirääkimised NATO ja ELiga tunduvad minevat libedasti. Eesti ja Eesti poliitikud teavad, mida nad tahavad, nad on seadnud eesmärgid ja julgevad neid välja öelda, ka Venemaale. (Karjala, 27.06)
Venemaa ajakirjandus
Eesti parlamendi avaldus okupatsioonirezhiimide kuritegudest on jäänud hiljaks vähemalt 12 aastaks. Autori arvates oleks õige aeg võinud veel olla kohe pärast NLi lagunemist 1991. a, mitte aga praegu. Nii kummaline kui see ka pole, aktiviseerusid Eestis vene-vastased meeleolud endisest kommunistist uue presidendi Arnold Rüütli tulekuga. Kaks Eesti kirjastust kavatsevad välja anda Alla Dudajeva memuaare, möödunud reedel toimus Tallinnas Punaarmee vastu sõdinud Stepan Bandera ülestõusuarmee mälestusõhtu. (David Fittehof, Moskovski Komsomolets-Baltija, 26.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Prantsusmaa tööandjate keskliidu ajakirjas antakse ülevaade Prantsuse ettevõtete esindajate delegatsiooni Balti riikide külastusest, mille peamine eesmärk oli tutvuda siinsete investeerimisvõimalustega: "Missioon, mis kulges parimates tingimustes, andis osavõtjatele võimaluse sõlmida kasulikke kontakte, mis näivad paljutõotavad," kirjutab ajakiri. Kiidetakse Läti ja Leedu presidentide huvi delegatsiooni visiidi vastu ja mainitakse ära ka Tallinnas Saku suurhallis korraldatud Eurovisioon. (Paris entreprises, mai/juuni 2002)
Norra ajakirjandus
Tugev Norra kroon sunnib norra ettevõtteid suunama tootmist madalama maksumusega riikidesse. Hetkel tunduvad Norra ettevõtetele olema kõige atraktiivsemad Balti riigid ja Poola ning muidugi ka juba tavapärased odavad riigid Aasias. (Nettavisen, VG Nett, Bergens Tidende, NRK, 17.06; Dagens Næringsliv 18.06)
Soome ajakirjandus
Maikuus alanud Eesti pensionireform on eestlastes oodatust vähem huvi tekitanud. Pensionifondidega liitus 37 000 klienti oodatud 50 000 asemel. Ootuste kohaselt peaks fondidega liituma 250 000 inimest. Enamus inimesi valis kohalike suurpankade Hansa- ja Ühispanga pensionifondid. Soome Sampo pangale oli pensionireformi algus pettumuseks, sest Sampo sai vaid 5% klientidest. Sampo klientideks on aga keskmisest suurema sissetulekuga inimesed. Sampo ja LHV pensionifondid valinud inimeste sissetulek on keskmisest kaks korda suurem. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 25.06)
Oko alustab koostööd Balitmaade suurima pangandusgrupi Hansapangaga. Oko eesmärk on peamiselt vastu tulla Eesti turu nõudmistele. Tänu koostööle peaks ülekannete kiirus Soome ja Balti riikide vahel kiirenema 1-2 päeva võrra. Oko sihtrühmaks Balti riikides on just sinna rajatud Soome kapitalil põhinevad ettevõtted. (STT, Kaleva, 26.06, Anna-Kaisa Oikarinen; Kauppalehti, 26.06)
Läti ajakirjandus
Riigikohtu halduskolleegium jättis jõusse Tallinna halduskohtu mullu aprillis tehtud otsuse, mis kohustab Eesti Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu ja valitsust uuesti läbi vaatama Eesti Raudtee erastamispakkumised. Valitsus kohtuotsust veel ei kommenteeri - otsuse läbivaatamine RERi kasuks tähendab Eestile suuri rahalisi ja moraalseid kaotusi: eelkõige tuleb tagasi maksta BRSi poolt juba tasutud 66% aktsiate eest 1 mlr krooni, teiseks võib BRS nõuda suurt kahjukompensatsiooni, kolmandaks teeb Eesti endale häbi USA ja kogu maailma ees. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 27.06)
Kolmanda põlvkonna mobiilside loakonkurss on kavas korraldada aasta lõpus, kuid juba praegu on ilmunud UMTSi tõsine konkurent, mis seab kahtluse alla loakonkursi korraldamise idee. Hooaja hitiks Eestis on sel suvel traadita Interneti-ühendus - see on odav ja lihtne kasutada. Traadita Interneti populaarsus ei kasva mitte ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti linnades. Eriti populaarne on Eestis WiFi süsteem, mis täidab praktiliselt samu funktsioone kui UMTS. (Aleksandr Suits, Biznes&Baltija, 26.06)
Uudisteagentuurid
Tallinna Kalevi keskstaadionil algab laste ja noorte tantsupidu. Tantsupeol, kus sama kava esitatakse kokku kolmel päeval, esineb 7000 rahvatantsijat ning võimlejat, samuti rahvamuusikaansambleid. Korraldajate sõnul pakutakse ligi kahetunnise etenduse jooksul vaatajale sadu ja tuhandeid tantsijaid hõlmavaid koreograafilisi kompositsioone. (RIA Novosti, 28.06)
Valitsuse liikmetest on majanduslike huvide deklaratsiooni järgi kõige jõukam justiitsminister Märt Rask, saadikul Mart Siimanil on kõige rohkem võlgu. Riigi Teataja Lisas vastavalt korruptsioonivastasele seadusele avaldatud deklaratsioonist selgub, et varaline seis on valitsuse liikmetest kõige tagasihoidlikum rahvastikuminister Eldar Efendijevil, kaitseminister Sven Mikseril ja välisminister Kristiina Ojulandil. (Interfax, 30.06)
Tundmatud huligaanid laamendasid Tallinnas Filtri teel asuval Sõjaväe kalmistul. Huligaanid olid lükanud Nõukogude armee sõjaväelaste haudadel ümber kaheksa hauakivi. (RIA Novosti, 26.06)
Suurbritannia ajakirjandus
Väljaande lugejatele soovitakse külastada Tallinna nüüd, kus valgete ööde periood on täies hiilguses. (The Times, 29.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
"Arvo hõljub" - nii on pealkirjastanud väljaanne Libération intervjuu Eesti "müstilise" helilooja ja "ECM plaadifirma igavese tuletorni" Arvo Pärdiga loomingu, muusika ja kriitika teemadel. (Eric Dahan, Libération, 27.06)
Artikkel eesti helilooja Arvo Pärdi loomingust: "Arvo Pärti inspireerib religioon. Ta on hingelise puhtuse otsingul... ja tema muusika on igavikuline." Kontsert, kus Prantsusmaa rahvusorkester esitab Richard Wagneri ja Arvo Pärdi teoseid ("Psaume 42"), on Le Monde'i kultuurilisas ära mainitud ka kui nädala kontsert ja "Adeni nr 1", sest "nii haruldane on näha üht eesti heliloojat ühe prantsuse orkestri kavas." (Philip de la Croix, Aden, 27.06)
Eesti, kes peaks ELiga liituma 2004. aastal, otsib tunnustust oma naabritelt ja tulevastelt liitlastelt. 2001. aastal, kui Eesti võitis Eurovisiooni, vallutasid rahvahulgad tänavad: "Me ei koputa enam Euroopa uksele, vaid läheme sisse lauldes!" kuulutas tolleaegne peaminister Mart Laar. Pärast Eurovisiooni avastas Euroopa lõpuks Eesti. Tuntus näib siin olevat rahvuslik kinnisidee. Poeet Jaan Kaplinski leiab põhjuse Nõukogude okupatsioonist: "Venelaste all tundsime end äraunustatuna. Meid ei olnud maailma jaoks enam olemas ja see tunne piinas meid." Uuesti maailma teadvusesse sisenemiseks on eestlased käivitanud mainekujunduskampaania. Valitsus lõi asutuse Enterprise Estonia, mis tellis 13 miljoni krooni eest inglise reklaamiagentuurilt Interbrand Eestile märgi "Welcome to Estonia". "Maailmaturg on meie evangeelium," ütleb Jaan Kaplinski. "Turumajandus on meile uus asi ja me ei oska veel näha, mis puudulik ja mis ülepingutatud," selgitab Kaarel Tarand. Ajaloolane Marek Tamm, ajakirja Vikerkaar ja Varraku kirjastuse looja muretseb aga, et välismaalased ei mõista tihti Eesti tegelikku olemust: "Meid ei iseloomusta mitte niivõrd Balti territoorium ja maailmaruum, vaid eesti keel ja kultuur, mis erineb teiste Baltimaade omast." (Michel Faure, L'Express, 26.06)
Saksamaa ajakirjandus
Õige pea hakkavad 18 keskaegsetesse kostüümidesse rõivastatud linnavahti Tallinnas (endises Revalis) vanalinna külastajate küsimustele vastama. Nad peavad vähemalt 180 cm pikad olema ja valdama võõrkeeli. See ei olegi Saksamaa Eesti suursaadik Gerhard Enver Schrömbgensi idee. Osake sellest, mida ta seal linnas on kirjutanud, ilmub viimast korda selle nädala reedel. Nimelt on ta igal reedel e-posti kaudu välja saatnud kuni 20 lk. seletusi selle kohta, kuidas "Eestis ja Tallinnas (üle)elada". Nende kirjade eeskujuks on Moskva "Hauspostille," mis on juba tubli 25 aastat olemas olnud. Schrömbgensi postillide ajalugu algas Belgradis Bosnia sõja aegu. Jääb vaid loota, et sügisest on Kagu-Euroopa postille võimalik lugeda, kuna Eesti ja selle maa sõbrad taolisest kirjandusest ilma jäävad. (FAZ, 27.06)
Berliinis leidis aset All Nations Festivali nimeline välissaatkondade lahtiste uste päevade sündmus. Ürituses osalesid 30 riigi saatkonnad, nende hulgas ka Eesti suursaatkond. (Frankfurter Rundschau, 29.06)
Norra ajakirjandus
Norra Filmi Instituudi osakonna juhataja Jan Erik Holst soovitab kõigil norralastel külastada Tallinna. Põhjuseid on tema arvates selleks mitmeid - fantastiline keskaegne linn ainulaadse vanalinnaga, palju häid söögikohti, märkimisväärsed antikvariaadid ning suhteliselt odavad toitumis- ja ööbimisvõimalused. "Hoolimata majanduslikest raskusest on nad [eestlased] olnud tublid vanade ehitiste restaureerimisel, mis oleks kergesti võinud pärast aastate-pikkust väärkohtlemist lihtsalt kokku kukkuda. Nad on suutnud kombineerida investeeringud kogu vanalinna korraliku restaureerimisega. Vana Tallinn on seda reisi väärt," ütles Holst. (Bjørn Brøymer, Aftenposten, 29.06)
Soome ajakirjandus
Juba aasta on Eestis töötanud avalik internetiportaal TOM - täna otsustad sina. Portaalis saab ise teha seaduse loomise algatuse, seejärel võivad teised seda kommenteerida ning lõpuks on algatuse tegijal veel võimalus oma ettepanekut parandada. Menetlus on sama kui parlamendis seadusi tehes. Kui ettepanek on valmis, siis saavad portaalikülastajad selle üle hääletada, kui ettepanek vastu võetakse, läheb see vastavasse ministeeriumisse, mille kohustuseks on teha sellest õige seaduseelnõu või siis ära põhjendada, miks portaalis tehtud ettepanekut ei tohi või ei tasu edasi arendada. (Etelä-Suomen Sanomat, 27.06)
Nädalalõpuks kogunes Tallinna 27 500 noort lauljat ja tantsijat üle kogu Eesti. Ning laupäeval ei näita Eesti Televisioon mitte Jalgpalli MMi pronksimängu vaid rahvariietes noori. 20 000 inimese ühiskoor on maailma suurim koor ja suur osa eesti rahvastikust. Need numbrid avaldasid muljet ka Andrew Lloyd Webberile, kes kirjutas laulupeo jaoks Leelo Tungla sõnadele laulu "Keegi pole üksi siin päikese all". (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 29.06)
Nädalalõpul kutsub Saaremaa nii eestlasi kui soomlasi valsifestivalile, kus tantsitakse tänaval ning korraldatakse kahe maa vaheline lauluvõistlus. Valsifestivali on planeeritud kaks aastat ja ürituse promootor Ande Päiväläinen usub, et festival huvitab mõlemaid rahvaid. Valsifestivali patroonid on Helle ja Lennart Meri. (Anna-Kaisa Oikarinen, Kauppalehti, 26.06)
Rauma kunstimuuseum peab oma üheksandat Balti riikide biennaali. Ene-Liis Semperi videoteoses "Uude koju" lamaskleb kunstnik voodis valgete linade keskel, taustaks kuldne viljapõld. Teoses nähakse viiteid valgele surmale ja kuldsele viljakusele. (Anne Rouhiainen, Helsingin Sanomat 27.06)
Venemaa ajakirjandus
Lõuna-Eestis külaskäigul olnud Pihkva korrespondendi kirjutis. Autor märgib ära Eesti teede kõrget kvaliteeti, liikluse kõrget kultuuri Tartus ja inimeste seadusekuulelikkust. Imestama paneb ajakirjanikku ka Tartu tänavate puhtus, millele järgneb retooriline küsimus - mis segab venelasi hoidmast oma linnu samas korras nagu eestlased seda teevad. Tartu poodides võib leida absoluutselt kõike, Tartu kesklinnas toimuvad aktiivsed ehitustööd. Samas märgib ajakirjanik, et eestlased ei ole päris eurooplased, vaid üritavad nendeks saada. Eesti meenutab pigem Euroopa õnnestunud imitatsiooni, kuid siiski pole see Euroopa. Viimasel ajal toimunud Eesti suhete elavnemine Venemaaga ei ole midagi muud kui Euroopa poliitika üldtendentside järgimine. (Maksim Andrejev, Pskovskaja Pravda, 25.06)
Moskva filmifestivalil linastunud mängufilmi “Karu süda” tutvustused ja arvustused. Vene filmikriitika filmi kohta on halvustav - NTV.ru leiab, et sellist tüüpi filme ei tohigi konkursiprogrammis olla, kuna filmis on kõik halb - stsenaarium, rezhissööri otsustusvõimetus ja näitlejate ebaprofessionaalsus. Vedomosti arvustus on leebem ja professionaalsem. Autori arvates olid "Karu südamel" kõik shansid saada kultusfilmide auritta, mida eriti hindavad maagiliste seente, Tiibeti laulude ja bändi "Huur-Hur-Tu" austajad. Kahjuks ei juhtunud seda - filmi keskel hävitab rezhissöör selle sümboolset struktuuri, labastades filmi metafüüsikat banaalsete eluprobleemidega. (Sergei Kuznetsov, Vedomosti, 1.07; Kommersant, 28.06; NTV.ru, 28.06)