Nädal välismeedias: 17. - 23. juuni

28.06.2002 | 11:45

Uudis
EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

SEVILLA TIPPKOHTUMINE

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

German Chancellor Gerhard Schröder: Solidarity "must not imply that old (members) keep their privileges and that money is being added for newcomers. This would be impossible to finance." Afp, 19.06

Leedu asevälisminister Giedrius Cekuolis: "Oleme Moskvat ja Kaliningradi viisa tulekust hoiatanud juba neli aastat ja nad ikka veel väidavad, et kuulevad sellest esimest korda!" Marie Jégo, Le Monde, 22.06

Uudisteagentuurid

Latvian Finance Minister Gundars Berzins questioned the EU's honesty in negotiations with candidate countries over agriculture in a speech. The EU had ignored Latvia's critical response to EU proposals on the future of agriculture after the EU enlarges, Berzins told. "Maybe the EU, sensing that it can't cope with expansion, is doing this on purpose," Berzins said. Berzins also questioned the EU's ability to guarantee security in Europe. "If the EU does not undergo a whole array of reforms, I believe that a time of decline will soon start," Berzins added. (Afp, 18.06)

German Chancellor Gerhard Schröder warned his EU partners against keeping privileges while providing more funds for newcomers to the 15-nation bloc. Solidarity "must not imply that old (members) keep their privileges and that money is being added for newcomers," said Schröder after talks with his Polish counterpart Leszek Miller. "This would be impossible to finance," he added. Schröder rejected a European Commission proposal to provide direct aid to farmers in central and eastern European countries as soon as they join the EU, saying Germany could not afford to fund such a scheme. (Afp, 19.06)

French public support for EU membership is at a record low and it is the most resistant to enlargement, a European Commission poll showed, the eve of the Seville European summit. Among the least enthusiastic about EU membership were the British, who joined what was then called the European Community in 1973, the year the Eurobarometer survey was first conducted. French support for EU membership fell to 47% from 50% in the previous survey, conducted in the autumn of 2001, hitting its lowest level since the 1973 start of the polls. Some 47% of French were also against EU enlargement. (Reuters, 20.06)

Venemaa Riigiduuma kritiseeris ELi ebakonstruktiivsuse pärast Kaliningradi probleemi lahendamisel. Duuma saadikute sõnul ei soovita, et ELi laienemine tooks endaga kaasa uute eraldusjoonte tekkimise. Saadikud võtsid vastu avalduse “Olukorrast Kaliningradi oblastis seoses ELi laienemisega”. Avalduses märgitakse, et viisarezhiimi või teiste kunstlike barjääride kehtestamine Kaliningradi ja ülejäänud Venemaa vahel tähendaks Venemaa suveräänsuse mitteaustamist ning ELi poolt tunnustatud printsiipide ning rahvusvahelise õiguse normide rikkumist. (Interfax, 19.06)

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozhin arvab, et üheks võimaluseks lahendada Kaliningradi probleem oleks ELiga lepingu sõlmimine viisavaba liikumise kohta Venemaa kodanikele. Rogozhini sõnul tuleks saavutada ka siseriiklikult ühtne positsioon, viies näiteks läbi esmalt ühiskondliku arutelu selles küsimuses. (Interfax, 19.06)

Vene õigeusu kirik liitus aruteluga, mis puudutab Kaliningradi probleemi. Moskva patriarhaadi metropoliit Smolenski ja Kaliningradi metropoliit Kirill puudutasid Kaliningradi teemat kohtumisel Euroopa Parlamendi asespiikri V.H. von Velseniga ning teiste Euroopa Parlameni saadikutega. (Interfax, 20.06)

Partei “Ühine Venemaa” juhatuse esimees Aleksandr Bespalov arvab, et EL juhindub läbirääkimistel Venemaaga Kaliningradi küsimuses topeltstandarditest. Tema sõnul ELi esindajad “räägivad isikute vabast liikumisest, kuid kui see puudutab Venemaad, selgub, et need normid millegipärast ei kehti”. (Interfax, 22.06)

USA ajakirjandus

Plaanitud ELi laienemine muudab radikaalselt uniooni keelepoliitikat. See suurendab märkimisväärselt vajadust kulukate tõlkide järele ning tõenäoliselt tekitab pingeid prantsuskeelsete entusiastide ja nende vahel, kes eelistavad inglise või isegi saksa keelt. Kuid märksa tõsisem probleem laienemisega seoses seisneb selles, kuivõrd tuleb EL toime iseenda juhtimisega. Samuti süvendab laienemine uniooni-siseseid pingeid. Küsimusi on külluses: Kuidas piiristab Euroopa Keskpank ühise rahanduspoliitika radikaalselt erinevate majanduste jaoks? Kas unioon jätkab toetumist traditsioonilisele Prantsuse-Saksa telje juhtimisele? Kas EL on üldse võimeline saavutama kokkulepet ühise konstitutsiooni osas, mis peaks toimima 25 liikmega? (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 20.06)

ELi liikmesriikide valitsused otsustasid edasi lükata otsustamise tulevastele uniooni liikmesriikidele põllumajandustoetuste maksmise küsimuses. Põllumajandustoetustega seonduv on poliitiline kuum kartul, kuna see on seotud CAPi reformidega. Üks Poola diplomaat näeb selles märki, et kokkuleppe, mis lõpuks saavutatakse, saab olema minimalistlik. (Thomas Fuller, International Herald Tribute, 19.06)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi laienemise tulemusena kasvaks uniooni majandus, kuna Ida-Euroopa majandus kasvab poole kiiremini kui Lääne-Euroopa oma. Samuti tooks laienemine Euroopa firmadele võimalusi kärpida kulusid, mis võimaldaks neil märksa efektiivsemalt konkureerida Ida-Aasiaga. Ida-Euroopa palgatariifid moodustavad umbes poole ELi omadest. Probleem on selles, et mitmed ELi liikmesriigid näevad laienemises pigem takistust, kui soodsat võimalust, kuna nii mõnigi riik (Hispaania, Portugal, Kreeka) kaotaks suured abirahad. (Hamish McRae, The Independent, 23.06)

Kõik ELi liikmesriigid on seisukohal, et laienemine on hetkel domineeriv küsimus. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vastuvõtmisega ELi kaoksid Euroopa külma-sõjaaegsed eraldusjooned. "Võileiva poliitika" tegelikkus aga ähvardab varjutada kõrgelennulise retoorika ühendatud Euroopast. Üheks tõsiseimaks takistuseks laienemisel on põllumajandustoetustega seonduv. Suurimad ELi eelarve rahastajad riigid ei soovi tulevikus veelgi suuremaid sissemakse teha, vaesemad riigid aga ei taha loobuda olemasolevatest abirahadest veelgi vaestemate riikide pärast, kes liituda soovivad. Mitmed analüütikud usuvad aga, et vaatamata raskustele, leidmaks vastuvõetav eelarve kulude jagamiseks, on oluline osa uniooni liikmesriikidest investeerinud laienemisesse sedavõrd palju poliitilist prestiizhi, mistõttu tõenäoliselt jõutakse kompromissini. Kõige konkreetsemat takistust laienemisele - ettearvamatu avalikkuse arvamus - aga kiputakse ignoreerima. Hiljutised EK küsitlused näitavad, et vaid 21% ELi kodanikest tahavad uniooni laienemist ning kõigest 1% küsitletutest on laienemise osas hästi informeeritud. (Charlotte Lindberg Warakaulle, The Guardian, 23.06)

Venemaa ja EL on omavahel riius Kaliningradi pärast. Perspektiiv, kus venelased vajavad viisat, reisimaks Kaliningradi(st) on Venemaa presidendis Vladimir Putinis esile kutsunud karmi retoorika. Kõige enam on aga paanikas Kaliningradi elanikud, kes on hirmul, et neile on nüüdsest ettemääratud veeta oma ülejäänud elu Kaliningradis. Viisade kehtestamine on Stalini maailmakaardi ümberkujundamise ja ELi laienemise tulemus. Venemaa paindumatu seisukoht tuleneb kartusest, et Kaliningradile võidakse anda eriline staatus. Kuid Kaliningradi näol on juba tegemist erilise juhtumiga, meeldib see Moskvale või mitte. (Marcus Warren, The Daily Telegraph, 21.06)

Taani ülesandeks ELi eesistumise ajal saab Venemaa presidendile Vladimir Putinile selgeks teha, et laienenud ELil on õigus keelduda viisa väljastamisest Kaliningradis elavale venelasele, kui viimane tahab sõita Moskvasse. See võib näida bürokraatliku triviaalsusena, kuid ometigi puudutab see Vene võimu tugevust. Vene kindralite jaoks, kes on niigi pahased Balti riikide lääne suunitluse pärast, tähendab ELi õigus kontrollida liiklemist Kaliningradist vastuvõetamatut Lääne mõju laienemist piirkonda. (Roger Boyes, The Times, 20.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

EL laieneb, aga rohkem kui nn Väikese-Euroopa laienemisega, on tegu mandri ühendamisega. Kandidaatriigid on täitnud ELi nõuded ja nüüd on liikmesmaade kord oma kohustust täita: liitumisläbirääkimised peavad lõpule jõudma 2003. a detsembriks. EL ei saa viivitada esile kutsumata Ida-Euroopas euroskeptitsismi lainet, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed. (Le Monde, 20.06)

Euroopa Nõukogu rõhutab, et liitumisläbirääkimised 10 kandidaatriigiga jõuavad lõpule 2002. aasta detsembris, alla kirjutatakse 2003. a kevadel, mis lubaks kandidaatriikidel osaleda täisväärtuslike liikmetena Euroopa Parlamendi valimistel. Oma ettepanekud seoses põllumajandustoetustega esitavad liikmesriigid kandidaatidele novembri alguses, sest enne Saksamaa valimisi on neil raske jõuda üksmeelele laienemise finantseerimise küsimuses. (Le Monde, 23.06, Libération, 24.06)

ELi liikmesriikide välisministrid jõudsid 17. juunil Luksemburgis kokkuleppele põllumajandustoetuste küsimuses: arutelu lükatakse edasi sügisesse. Kompromiss ei näe ette otsetoetuste jagamist kandidaatriikidele aastatel 2000-2006, ent samas kinnitab, et uued liikmesriigid peavad toetustest kindlasti osa saama. (Laurent Zecchini, Le Monde, 19.06)

Prantsusmaa president Jacques Chirac tahab jätkata senist põllumajanduspoliitikat, hoolimata laienemisest. Kõik ülejäänud liikmesriigid peale Prantsusmaa ja Iirimaa on tugevalt liigkuluka otsetoetussüsteemi vastu. Kui Prantsusmaa ei mängi seekord nn Euroopa mängu kaasa, ei ole tal loota mingisugustki toetust oma partneritelt 2006. aastal. (Jean Quatremer, Libération, 20.06)

Kõik liikmesriigid soovivad EL laienemist, aga keegi ei ole valmis selle heaks midagi ohverdama. Prantsusmaa nn Euroopa egoism seisnes keeldumises reformida ühist põllumajanduspoliitikat enne 2006. a, samas kui Saksamaa, Suurbritannia, Madalmaad ja Rootsi on kuluka toetussüsteemi jätkamise vastu. Prantsusmaa näiliselt helde seisukoht tagab toetused riigi enda põllumeestele, jättes kulutused eelkõige Saksamaa kanda. (Jean Quatremer, Nathalie Dubois, Libération, 21.06)

Kaliningradis kardetakse, et ELi laienemisega isoleeritakse piirkond emamaast. "Tunneme end nüüdsest peale justkui indiaanlased, kes on oma reservaati suletud," kurdab kohalik duumasaadik Andrei Vinogadov, "Suurim probleem on selles, et viisaks on vaja passi, mis paljudel puudub. Me aga ei ole võimelised väljastama üle 50 000 dokumenti aastas." Leedu asevälisminister Giedrius Cekuolis näeb asja aga teisiti: "Oleme Moskvat ja Kaliningradi viisa tulekust hoiatanud juba neli aastat ja nad ikka veel väidavad, et kuulevad sellest esimest korda!" Kaliningradi duumasaadik Ljudmilla Zelinskaja kinnitab eelmist: "Meid on pikalt ette hoiatatud. Moskvale oleme aga nagu adopteeritud laps, keda ei taheta näha paremates tingimustes kui ülejäänud peret." (Marie Jégo, Le Monde, 22.06)

Belgia ajakirjandus

Saksamaa vastuseis otsetoetuste jagamisele kandidaatriikide põllumeestele seab ohtu ELi laienemiskava. Seetõttu lükati arutelu edasi septembrisse. "Eesistuja Hispaania halva organiseerituse süü," kommenteerib üks diplomaatidest. (Pascal Martin, Le Soir, 19.06)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa ja EL ei suuda leida ühist seisukohta põllumajanduse otsetoetuste maksmise osas uutele liikmesriikidele. Eelkõige valitseb ebakõla ühelt poolt suurdoonorite Saksamaa, Suurbritannia, Hollandi ja Rootsi ning teiselt poolt kõige enam otsetoetusi saavate Prantsusmaa, Hispaania ja Iirimaa vahel. Doonormaad ei ole nõus oma poolt makstavat summa suurendama, “saajamaad” aga ei taha loobuda neile makstavatest toetustest. (Süddeutsche Zeitung, 18.06, Die Welt, Handelsblatt, 16.06)

EK president Romano Prodi ei leia liikmesriikide vahel põllumajandustoetuste osas valitsevatest lahkhelidest hoolimata, nagu oleks ELi laienemisajagraafik ohus. Probleemiks on eelkõige see, et praeguse 2006. aastal lõppeva majandusperioodi põhimõtete koostamisel ei ole arvestatud uute liikmesriikidega. EK ettepaneku kohaselt saaksid uued liikmesriigid algselt 25% ulatuses põllumajandustoetusi võrreldes praeguste liikmesriikidega, kuid toetused kasvaksid aasta aastalt, moodustades 35% 2006. aastal. (FAZ, 19.06)

Kuna Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder väitis hiljuti avaldatud artiklis, et Saksamaale käib uutele liikmesriikidele otsetoetuste maksmine üle jõu, kasvab Poolas kartus, et esimestel aastatel tuleb Poolal ELi eelarvesse rohkem maksta kui sealt tagasi saadakse. Taoline situatsioon võib aga Poola põllumajandusminister Jaroslaw Kalinowski sõnul ELi laienemist "fiaskoga" ohustada. (Gerhard Gnauck, Die Welt, 18.09, FAZ, Süddeutsche Zeitung, 19.06)

Esimene reaktsioon Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröderi kriitikale oli kandidaatriikide pahameel. Kuid Schröderi kriitika polegi suunatud niivõrd kandidaatriikide, kuivõrd nende ELi liikmesriikide pihta, kes aastaid on ELi põllumajandustoetuste najal oma majandust upitanud. Nüüd oleks aeg vaestematele vendadele õlg alla panna. Berliinis leitakse, et oleks aeg kiirustada ELi põllumajandusreformiga, mida volinik Franz Fischler ka propageerib. Siiski leiab Brüssel, et mitmedki põllumajandusreformi valdkonnad vajavad põhjalikumat ettevalmistamist. (Alexander Hagelüken, Süddeutsche Zeitung, 28.06)

Austria ajakirjandus

EP president Pat Cox leiab usutluses, et hoolimata parempopulistlike parteide võidukäigust Euroopas, ei ole ükski valitsus ELis asetunud laienemisprotsessi vastu. Eelkõige Saksamaa, Austria ja Tshehhi suhetele negatiivset mõju avaldava Beneshi dekreedi osas leiab Cox, et laienemisprotsessis tahetakse eelkõige keskenduda Euroopa tulevikule, mitte minevikule. EP peab aasta lõpuks andma aga õigusliku hinnangu selle kohta, kas Beneshi dekreet omab diskrimineerivat iseloomu ka tänapäeval. (Otmar Lahodynsky, Profil, 17.06)

Taani ajakirjandus

Brüsselis spekuleeritakse selle üle, et Kopenhaageni tippkohtumine võib lükkuda oktoobrist novembrisse, kuna ELi liikmesriigid ei suuda paikapandud tähtajaks jõuda ühisele otsusele põllumajandusküsimuses, eriti valus teema on otsetoetused. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen kinnitab, et kohtumine toimub määratud ajal. (Ask Rostrup, Berlingske Tidende, 20.06)

Hoolimata ELi-sisestest vastuoludest põllumajanduse otsetoetuste maksmise küsimuses, kinnitasid ELi liidrid kandidaatriikidele, et liitumisläbirääkimised lõpetatakse selle aasta jooksul. "See teeb mind loomulikult närviliseks, kuid Hispaania eesistumise ajaga on jõutud kaugele," ütles Eesti peaminister Siim Kallas. "See tähendab seda, et Taani eesistumine tundub praegu paljulubavam, kui see paistis varem. Ajakava on väga selgelt paigas - nüüd me teame täpselt, kui palju meil aega on." (Jesper Larsen, Jesper Thobo-Carlsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 23.06)

Hispaania peaminister José María Anzar ütles visiidil Kopenhaagenisse, et üks tähtsamaid küsimusi ELi laienemises viiakse lõpule alles novembris. Varem loodeti keerulised küsimused lahendada Sevilla tippkohtumisel, nüüd püütakse kõigest jõuda ühele nõule uue tähtaja suhtes. (Politiken, Berlingske Tidende, 18.06)

Taani seakasvatajad arvavad, et põllumajandustoetuste kiire kärpimine on hädavajalik. Nii oleks uued liikmesriigid ELiga liitumisel "vanade" liikmesriikidega võrdsemas positsioonis. (Lars Attrup, Jyllands-Posten, 16.06)

Taani diplomaadid pelgavad, et Prantsusmaa võib takistada Taani püüdlusi viia ELi liitumisläbirääkimised lõpule. Õigupoolest ei tundu küll olevat otsest vastuseisu, kuid Prantsusmaal ei peeta seda oluliseks prioriteediks. (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 17.06)

Rootsi ajakirjandus

EK Eurobaromeeter näitab, et rootslaste toetus ELi laienemisele on viimase poole aasta jooksul tugevalt langenud. Kogu ELi ulatuses pole suhtumises laienemisse suuremaid muutusi toimunud. (TT, Svenska Dagbladet, 20.06)

Norra ajakirjandus

Taanil on ELi eesistumise eel suured ambitsioonid, eelkõige ELi laienemise lõpuleviimise osas. Ent Taani välisministeerium vähendab järjest töötajate arvu ja ressursid suurte ülesannetega toimetulekuks on kesised. (Ole Martin Larsen, Aftenposten, 17.06)

Soome ajakirjandus

ELi liikmesriikide ministrid otsustasid, et põhimõtteliselt on ka kandidaatriikidel õigus saada otsetoetusi. Liikmesriikide vahel on sellel teemal pikalt läbirääkimisi peetud, kuna osa liikmesriike on otsetoetuste maksmise vastu. ELi eelarvesse netomaksjad viitavad ka sellele, et 1999. aastal, kui Berliinis rahaküsimustes kokku lepiti, siis otsetoetusi ei lubatud. (Maija Lapola; Kaleva;18.06)

Sügisel Saksamaal toimuvad parlamendivalimised võivad halvata ELi otsustus- ja tegutsemisvõime ning takistada ELi laienemist, kuna enne seda mingeid suuri otsuseid oodata ei ole. Laienemise suurimaks probleemiks on loomulikult rahaküsimus, ühest küljest kandidaatriikide rahataotlused ning teisest küljest praeguste liikmesriikide nõue, et kulud enam suureneda ei või. Samuti on murettekitav olukord Iirimaal, kus esimesel rahvahääletusel hääletati Nizza lepingu ratifitseerimise vastu, uus rahvahääletus peaks toimuma oktoobris.(Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 20.06)

ELi laienemine on ennekõike poliitiline suursündmus. Kuid praeguste liikmesmaade ja kandidaatriikide majandustase on väga erinev. Kuigi kandidaatriikide elanikkond moodustab 28% liikmesmaade elanikkonnast, on nende SKP sama suur kui Hollandi oma, ehk umbes 4% ELi SKPst. See tähendab, et kõik uued liikmesriigid on kohe algusest peale saaja, mitte maksja rollis. (Kyösti Virrankoski, Suomenmaa, 14.06)

Siseareng

USA ajakirjandus

EK president Romano Prodi teatas, et ta toetab Hispaania üleskutset "karmide" vahendite rakendamiseks, võitlemaks illegaalse immigratsiooni vastu. Kuid Prodi sõnas samas, et ELi liidrid peaksid samuti propageerima arvamust selle kohta, et legaalne immigratsioon on Euroopa jaoks hea. Prodi sõnul ei eksisteeri koledaid stsenaariumeid, mille kohaselt EL võidaks välismaalastega üle ujutada. Immigratsiooniga seonduv debatt on kaudselt seotud uniooni laienemisega. Näiteks kardavad sakslased ja austerlased Poolast ja Ungarist tulevaid tööotsijaid. (Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 19.06)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi liidrite kohtumisel Luksemburgis ei jõutud ühisele kokkuleppele illegaalse immigratsiooni küsimuses. Rootsi, Prantsusmaa ja Luksemburg olid vastu Hispaania ettepanekutele, mida toetas Suurbritannia, lõpetada majandusabi nendele arenguriikidele, kes ei ole võimelised võitlema inimkaubitsemise vastu. Suurbritannia välisminister Jack Straw sõnas, et ELil on õigus võidelda illegaalse immigratsiooniga, lükates tagasi süüdistused, justkui oleksid valitsused kaldumas paremäärmuslusse. (Ian Black, The Guardian, 18.06)

Vastavalt ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri projektile (tegemist oleks CAPi radikaalseima reformiga) hakatakse Euroopa põllumajandustoetusi siduma keskkonna aga mitte tootmise kriteeriumidega. Otsetoetusi talunikele hakatakse järk-järguliselt vähendama 20% võrra 6-7 aasta jooksul. Raha, mida sel moel säästetakse, suunatakse laiaulatuslikumaks maaelu arendamiseks. (Michael Mann, Financial Times, 20.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Mitmed ELi liikmesriigid on muutmas oma seadusandlust migratsiooni osas. Nn populistlike häälte esiletõus Saksamaal, Austrias ja Itaalias on otsene vastukaja Ida-Euroopa riikide liitumisele ELiga. Probleemiks on, kas Euroopa suudab korraga integreerida nii piiride avanemisel Idast saabuva odava tööjõu kui ka väljapoolt liitu tulevad põgenikud. (Jean de Belot, Le Figaro, 20.06)

Uute riikide liitumisel on kindlasti vaja reformida ENi ja EKd. Romano Prodi, EK president, tegi ettepaneku jagada EK nn pädevusblokkideks, rõhutades, et uues EKs ei saa olema suurte riikide direktoraate, et garanteerida väiksematele kindel positsioon ELis. Javier Solana, EL välis-ja julgeolekupoliitika koordinaatori ENi reformimise kava näeb ette, et tulevikus saavad riigi- ja valitsusjuhid otsuseid vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega. (Philippe Gélie, Le Figaro, Libération 19.06, Laurent Zecchini, Le Monde, 20.06)

Praegu vahetub ELis iga kuue kuu aja tagant eesistujamaa. Süsteem kaotab aga uute riikide liitumisel oma niigi vaieldud efektiivsuse ja seetõttu on Prantsusmaa president Jacques Chirac välja pakkunud idee valida Euroopa Nõukogu (EN) etteotsa president. Ettepanek on ELi liikmete seas tekitanud mitmeid vastakaid arvamusi. (Laurent Zecchini, Le Monde, 19.06)

Jean-Claude Junker, kelle juhtida on ELi väikseim riik Luksemburg, leiab, et EK peab jääma ELi süsteemi keskmiseks teljeks, sest EK on ainuke üldise huvi esindaja. (Pierre Bocev, Le Figaro, 21.06)

Neli päeva enne Sevilla tippkohtumist kogunenud liikmesriikide välisministrid ei suutnud kokkuleppele jõuda peaaegu üheski vaidlusküsimuses. "Sevilla tippkohtuminegi saab olema ülekuumenenud erinevate seisukohtade rohkusest," järeldas Austria välisminister Benita Ferrero-Waldner. Otsetoetuste jagamises tulevaste liikmete põllumeestele on vastakuti Prantsusmaa ja Iirimaa, kes pooldavad praeguse põllumajanduspoliitika säilitamist, ja Saksamaa ning Madalmaad, kes soovivad rakendada uut süsteemi. (Pierre Bocev, Le Figaro, 18.06)

Saksamaa ajakirjandus

Parempopulistlike tendentside ja euroskeptitsismi leevendamiseks on ainult üks tee, leiab Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. Selleks on koostöö organiseeritud kuritegevuse vastu ja illegaalse sisserände piiramine. Juncker leiab, et "Euroopa vajab sellist poliitikat, mis euroskeptikud Euroopaga lepitab. Selle eesmärgi nimel peavad ELi liikmesriigid oma "sisepoliitikat ühtlustama." (FAZ, 17.06)

Taani PM Andres Fogh Rasmussen selgitab usutluses oma valitsuse jäika pagulaspoliitikat, ning kritiseerib Euroopa naabreid 1. juulil algava eesistumisaja eel. Ta leiab, et iseenesest ei ole tema valituse sammud üleliia karmid, tuleb vaid heastada liigse vabakäelisusega tekitatud probleemid. (Renate Flottau, Hans-Jürgen Schlamf, Sylvia Schreieber, Erich Wiedemann, BernHard Zand, Der Spiegel, 17.06)

"EK sisene töökliima on kadunud," kurdab üks komisjoni 'insider'. Seda halvavad ühelt poolt volinike komisjonikriitilised avaldused, kuid teiselt poolt ka mitmete volinike edasised poliitilised pürgimused nende koduriikides. Ehkki avalikkuses on EK president Romano Prodi positiivse elemendina esile tõstnud seda, et "volinikel on poliitiline tulevik," vaevab teda teadmine, et ajakirjandus, eriti briti ajalehed, teda ja EK tööd kõikides küsimustes kritiseerib. Üldise rahulolematuse varjus tuleb nentida, et EK on oma olelusvõitluses jõudnud punkti, kus tööjõuturult otsitakse uusi volinikke uue komisjoni tarvis, leiab Die Zeit. (Petra Pinzler ja Joachim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 25/2002)

Kui varem on Prantsuse-Saksa koostööst räägitud kui Euroopat ühendavast mootorist, või tandemist, mis eurooplasi õiges taktis hoiab, siis nüüd näib, et kirjeldatud mootor on ise rütmist väljas, ning veelgi enam - Prantsusmaa ja Saksamaa on kokkupõrkekursil. Probleemsete küsimuste ring algab ELi kodukorrast ja tulevikuvisioonidest ning lõpeb põllumajanduse otsetoetustega. Tulevik näitab, millal mootor kogunisti seisma jääb. (FAZ, 18.06, Die Welt, 20.06)

Austria ajakirjandus

Pikalevenivad sõnavõtud, rahulikud äraolemised, lõputud parandusettepanekud ja linnaekskursioonid Euroopa kultuuri kesksetes linnades. Kõik see on peagi möödanik. Tulevikus, kui liikmesriikide arv ületab 18 piiri, hakkavad valitsustevahelised tippkohtumised aset leidma Brüsselis. Tippkohtumistele seatakse ühepäevane ajalimiit, sõnavõttude pikkus on samuti täpselt määratletud. Juhul kui erinevad riigid esitavad ühise ettepaneku, peab selle esitamiseks suurkogule olema valitud ainult ühe riigi esindaja. Lõpptulemusena loodetakse saavutada vähem kena, ent efektiivsem EL. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 24.06,18.06)

IMFi nõustaja Jack Boorman leiab, et ELi kandidaatriigid on juba õige lähedal arenenud turumajandusega riikide staatusele, kui aluseks võtta see, et erasektor moodustab ligi 70% nende riikide SKPst. Probleemiks peab Boorman jätkuvat kaubavahetusdefitsiiti. Eraldi teemana tõstab Boorman esile migratsiooni, mida ta hindab Portugali, Hispaania ja Kreeka näite varal, kui need riigid ELiga 1980ndate keskel liitusid. Peale liitumist liikus 3% uute liikmesriikide elanikest teistesse riikidesse elama ning sama suurusjärku on oodata ka praeguse laienemise puhul, ehk ca. 200 000 esimese 3 - 4 aasta jooksul. (Die Presse, 19.06)

Rootsi ajakirjandus

Dagens Nyheteris ja Prantsuse ajalehes Le Monde avaldatud ühine avaldus tunnustatud teadlastelt, neist mitmed Nobeli preemia laureaadid (Bengt Samuelsson, Francois Jacob, Aaron Klug, Giorgio Parisi, Reijo Vihko, Carlo Rubbia jpt). Teadlased rõhutavad, et EL eraldab teadustööks liiga vähe raha (vaja oleks vähemalt kaks korda nii palju), seetõttu emigreeruvad paljud noored teadlased USA teaduskeskustesse. Eriti puudutab see probleem Ida-Euroopa ELi kandidaatriike. (Tõlkinud Ingmar Nevéus, Dagens Nyheter, 21.06)

Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia toetavad ettepanekut, et EL vajab presidenti. Mitmed väikesed liikmesmaad kardavad, et nende mõju sel juhul väheneb. Rootsi on esialgu neutraalne. President valitaks liikmesmaade valitsusjuhtide hulgast iga viie aasta tagant. Artikli autor leiab, et ka Göran Perssonil on võimalus presidendiks saada. (Per Wendel, Expressen, 21.06; Taani: Berlingske Tidende, 20.06)

Võõrvaenulike parteide edu mitmetes ELi liikmesriikides on põhjustanud selle, et põgenike küsimus on saanud nii oluliseks. Sellist poliitikat teostavad Jean-Marie Le Pen, Pia Kjaersgaard, Jörg Haider ja lahkunud Pim Fortuyn'i toetajad. Praegune eesistuja José María Aznar on välja tulnud mitmete ettepanekutega ühise immigratsiooni- ja põgenikepoliitika osas, paljud neist jooksevad tõenäoliselt liiva, kuna nõuavad üksmeelset otsust. Rootsi aga on mitmetele ettepanekutele vastu. (Lena Mellin, Aftonbladet, 21.06)

Soome ajakirjandus

Euroopa tuleviku konvent valmistab ette ELi konstitutsiooni, Euroopa kodanikele tahetakse luua uus ühine identiteet. Samas käib aga võimuvõitlus selle üle, kes kui palju võimu ja otsustamisõigust peaks saama. (Esko Seppänen; Kaleva; 13.06)

Venemaa ajakirjandus

EL soovib karmistada immigratsioonipoliitikat. Samal ajal on ELil puudu töökätest. Vabadele kohtadele saavad varsti konkureerida poolakad, tshehhid, lätlased ja eestlased (sh. ka Eesti venekeelsed). EL plaanib ka ühtset piirikontrolliteenistust, mis tähendab, et kunagi tulevikus võivad Narvas Euroopa-Vene piiri kaitsta koos eestlastega itaallased ja portugallased. Mainitud, et Ida-Euroopa riikide piirivalveteenistused on vaesed ja vähekogenud. (Vremja Novostei, 17.06)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

In a small breakthrough for its stuttering common defence policy, the EU agreed on how to finance future peacekeeping operations, ending months of wrangling. The agreement reached by EU foreign ministers removed one major obstacle to making the 15-nation bloc's rapid reaction force fully operational next year, but it left many tricky cost questions to be argued over each time the unit goes into action. The biggest remaining hurdle, which diplomats are trying to remove in time for EU summit in Seville, is Greece's objection to a deal with Turkey to grant the EU assured access to NATO military assets for its crisis management operations. (Reuters 17.06)

Saksamaa ajakirjandus

ELi sõjalise peastaabi ülemkindral Rainer Schuwirth hindab ELi ühiskorpuse ettevalmistusi heaks, ning leiab, et kui EL Makedoonia rahuvalveoperatsiooni juhtimise NATOlt üle võtab, peab see õnnestuma. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 17.06)

EL kiitis heaks Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika (ESDP) raames toimuvate tulevaste sõjaliste operatsioonide rahastamise põhimõtted. Selle kokkuleppega luuakse eeltingimused ELi kiirreageerimisüksuste loomiseks, mis alates järgmisest aastast peaksid olema valmis sõjalisteks operatsioonideks konfliktide ennetamisel ja kriiside haldamisel. (FAZ, 19.06)

Soome ajakirjandus

EL ja NATO võivad oma koostöös kokkuleppele jõuda juba Sevilla tippkohtumisel. Kriisihaldamisüksust ülesehitav EL sooviks NATOga koostöö osas kokkuleppele jõuda, et vajadusel sõjalistes operatsioonides ka NATO ressurssidele toetuda. Kreekal on aga selles osas jällegi lisatingimus, nimelt et Türgi ei pääseks liialt mõjutama ELi siseküsimusi. (STT; Kaleva; 21.06)

EMU, Majanduspoliitika

Prantsusmaa ajakirjandus

Berliin tuletab Pariisile meelde, et Prantsusmaa eelarve defitsiit ulatub 2,6%-ni, mistõttu Saksamaa valitsus palub Raffarini valitsusel selgitada oma kavatsusi. 17. juunil tuletasid Saksamaa riigikantsleri Gerhard Schröderi nõunikud Prantsusmaale meelde kohustust tasakaalustada oma eelarve 2004. aastaks. (Arnaud Leparmentier, Virginie Malingre, Le Monde, 19.06)

Anonüümse Saksamaa kõrge ametniku väite, et Prantsusmaa eelarve defitsiit ulatub 2,6%-ni, lükkas ümber kantsleri esindaja Belo Ando: "Saksamaa ei oma hetkel ajakohast informatsiooni Prantsusmaa riigieelarvest.” (Le Figaro, 18.06)

"Kui meil oleks endasse rohkem usku, suudaksime jõuda eelarve tasakaalustamiseni palju lihtsamalt," arvab Prantsusmaa rahandusminister Alain Lambert. (Pierre Bocev, Le Figaro, 21.06)

ELil napib varusid, et finantseerida oma operatsioone. 385 miljoni euro suurusest eelarvest kulutab Ministrite Nõukogu (MN) 90% palkadele. Afäär võtab kentsakaid pöördeid: ühise kaitsepoliitika väljatöötamine ei takerdu mitte ainuüksi diplomaatiliste vastuolude tõttu, vaid ka seetõttu, et ei ole piisavalt raha, et kindlustada kõikide telefoniliinide turvalisus MN ja NATO peakorteri vahel, mis asub samuti Brüsselis. (Pierre Bocev, Le Figaro, 18.06)

Saksamaa ajakirjandus

Kuna Saksamaal ollakse Maastrichti lepingu kohase 3%-se eelarve defitsiidi piirimail, tuletab Berliin nüüd Pariisile seda piiri meelde. Nimelt on EMUga liitunud riigid võtnud endale kohustuse mitte lasta eelarve defitsiiti kasvada suuremaks 3%st SKPst. Prantsusmaal aga on eelarve defitsiit tõusnud juba 2,6%ni SKPst. (Richard Meng ja Michael Bergius, Frankfurter Rundschau, 18.06)

Soome ajakirjandus

ELi liikmesriigid jõudsid kokkuleppele põhimõtte osas, mille kohaselt kõik liikmesriigid püüavad oma eelarve defitsiidi 2004. aastaks tasakaalu saada. Prantsusmaa suhtes aga kehtivad sarnased nõuded, mis Saksamaa puhul, nimelt peab Prantsusmaa asuma tegutsema, et saavutada tasakaalu lähedane olukord. Prantsusmaa aga nõuab, et eelarve defitsiit oleks seotud teatud majanduse kasvuprotsendi saavutamisega. (STT; Kaleva; Jyrki Palo; Helsingin Sanomat; 21.06)

EL ja USA andsid hiljuti Venemaale "turumajandusliku maa" staatuse. See tähendab pigem tehnilist määratlust, mille kohaselt ELi ja USA siseselt ei suhtuta Venemaa toodetesse enam "banaanivabariikide" puhul kehtiva heasoovilikkusega ning neilt oodatakse võrdset konkurentsivõimet. WTO läbirääkimiste protsess on aga palju aeglasem, kui venelased oodata oskasid. Venelased imestavad ka selle üle, miks Hiina enne neid sisse sai. (Anders Blom; Taloussanomat; 20.06)

EK uurib kümmet juhtumit, kus on toimunud võimalik eelisõigust andvate aktsiate kuritarvitamine, st et teatud riikide valitsustel on erastatud riigiettevõtete tegemiste üle suurem võim, kui on valitsuse vastav osalus selles ettevõttes. (Reuters; Helsingin Sanomat; 21.06)

SEVILLA TIPPKOHTUMINE

European Commission President Romano Prodi: "There is no change whatsoever to the timetable." But "there will be a lot of work to be done to meet that deadline." Afp, 22.06

Uudisteagentuurid

EU leaders closed a two-day summit in Seville that focused on stemming illegal immigration and on EU enlargement. The summit opened later than scheduled Saturday after leaders delayed talks to watch live coverage of the quarter-final between South Korea and summit host, Spain. Security was intense in and around this capital of Andalusia, with nearly 10,000 police officers on the streets and fighter jets in the skies. Tens of thousands of demonstrators were expected to turn out for an evening march against the excesses of globalization. Talks however were clouded by a string of bomb attacks on both the Costa del Sol and in northern Zaragoza, attributed to the Basque separatist group, ETA. Three attacks took place Friday, the latest Saturday. (Afp, 22.06)

Ambitious plans to shake up the way EU summits take decisions and reform the rotating EU presidency system were severely watered down in a draft statement to be adopted by leaders. The declaration drafted by the Spanish EU presidency dropped any reference to proposals for the 15 leaders to take an indicative vote where the EU treaties allow ministers to decide on legislation by qualified majority voting. It made no reference to calls by Britain and Spain for an elected president of the European Council, the regular summit of EU leaders which is the bloc's highest political body. It dumped the idea of splitting off a ministerial foreign affairs council from the General Affairs Council, which is meant to manage overall EU business. And it suggested only a minor tinkering with the widely criticised system under which each member state takes it in turns to hold the EU presidency for six months. (Reuters, 22.06)

EU leaders confidently declared that the bloc's economic downturn was over and said agreed reform measures would underpin recovery. "The recent downturn in economic activity has ended," the 15 leaders declared in draft conclusions from their two-day summit. "The European economy is set to reap the benefits of sound macroeconomic policies and ambitious economic reform, which will underpin the ongoing recovery of growth and job creation." The draft text restated the leaders' commitment to the stability pact, aimed at preventing member countries from driving up debt levels and threatening inflation, and backed the Broad Economic Policy Guidelines (BEPG) drawn up by their finance ministers. "The European Council reaffirms its commitment to the Stability and Growth Pact and to fiscal consolidation and calls on member states to follow budgetary policies in line with BEPG recommendations," the draft said. "Member states are encouraged to use any growth dividend related to the economic recovery to consolidate public finances further," it said. (Reuters, 22.06)

EU leaders declared their respect for Ireland's military neutrality, hoping to sway public opinion before a referendum rerun on whether to ratify a key EU reform treaty. Last June Irish voters rejected the Nice Treaty to adapt EU institutions before the 15-nation bloc admits another dozen members. The government believes that fears Ireland might be sucked into a European army were a big factor in the defeat. A leaders' declaration, approved at a two-day summit in Seville, said the treaty did not require Ireland or any other member state to "participate in the establishment of a European army". (Reuters, Afp, 21.06)

Ten hopeful countries were to be told that they are on track to wind up EU membership talks this year and cross the threshold in 2004, according to draft conclusions prepared for an EU summit. According to the draft, the EU "reaffirms that if the present rate of progress in negotiations and reforms is maintained, the EU is determined to conclude the negotiations with Cyprus, Malta, Hungary, Poland, Slovakia, Lithuania, Latvia, Estonia, the Czech Republic and Slovenia by the end of 2002". The sign of renewed determination to conclude the EU's expansion talks on time came as leaders of 13 candidate countries descended on Seville to lunch with their EU counterparts. The paper said the countries' accession treaties should thereafter be drafted as quickly as possible and signed in early 2003, allowing the countries to cross the EU's threshold by mid-2004. (Afp, 22.06)

EU leaders said they were determined to stick to their timetable for the bloc's historic enlargement eastwards, and hoped 10 countries would finish entry talks this year. "There is no change whatsoever to the timetable," European Commission President Romano Prodi told a news conference winding up a two-day summit in this southern Spanish city. But he warned that "there will be a lot of work to be done to meet that deadline." The new sign of determination to expand the bloc on time came as reassurance to Cyprus, Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Malta, Poland, Slovakia and Slovenia, which the EU previously said are capable of wrapping up talks this year and entering in 2004. On Saturday, however, the leaders avoided naming countries, saying enlargement would go ahead "with those who are ready." (Afp, 22.06)

German Chancellor Gerhard Schröder said he had not accepted a binding deadline for agreeing a final negotiating package on farm aid for EU candidate countries, playing down a text approved by the bloc's leaders. In a declaration at their EU summit in Seville, leaders of the 15 member states pledged "to communicate all the items lacking in the financial package to the candidate countries in early November". This would keep talks on accession for 10 aspiring EU members, mainly from eastern Europe, on track. Negotiations are due to be finalised by December so they can join the bloc, and symbolically end Europe's Cold War-era divide, by 2004. (Reuters, 22.06)

EU leaders set the clock ticking towards the conclusion of eastwards enlargement talks by the end of the year, but frontrunning candidates expressed worry the timetable would slip because of national concerns. Meeting in Seville the 15-nation bloc's leaders maintained a timetable culminating in 2004 for their historic expansion into the former Communist bloc, but warned candidates they had a lot of work to do to get to the EU on time. (Afp, 23.06)

EU leaders rejected hardline calls to punish poor countries that fail to cooperate in the fight against illegal immigration into the wealthy 15-nation bloc. But, alarmed by public support for populist anti-immigration parties, the leaders endorsed proposals for tighter border controls and agreed to press third countries hard to cooperate. Diplomats said German Chancellor Gerhard Schröder, facing an uphill struggle for re-election in September, was most virulent in seeking financial penalties for non-compliance. Britain and Spain also wanted the bloc to withhold aid from outside countries that fail to fight people smugglers and take back their rejected nationals, but backed down after fierce opposition from France, Sweden and some other states. "There will be nothing on sanctions," Swedish PM Göran Persson told. (Reuters, 21.06)

EU leaders agreed not to slap sanctions on poor countries as part of a plan to step up measures to combat illegal immigration, German Chancellor Gerhard Schröder said. "We have reached a very balanced solution that clearly indicates that we want to limit and to channel immigration," Schröder told. "You know, and I am not ashamed of it, that I would have liked to go further in the way of sanctions. But it was not do-able." Spain, which passes the EU presidency to Denmark on July 1, and Britain had hoped to propose sanctions against poor countries that fail to cooperate with Europe on curbing illegal immigration. But they were forced to back down in the face of resistance led by re-elected French President Jacques Chirac, who argued that EU development aid was better used as a carrot, not as a stick. Several other countries joined France and Sweden in criticising the notion of sanctions - notably Portugal, Belgium and Luxembourg. (Afp, 22.06)

EU leaders have launched a crackdown on illegal immigration to reassure voters anxious at an influx of Third World migrants. But at a two-day summit in Seville, overshadowed by a wave of five Basque separatist bombs elsewhere in Spain, the 15 leaders postponed key decisions on reforming their bloc and paying for its eastward enlargement. Shocked into action by gains for anti-immigration populists in recent elections, the leaders approved action plans to boost border controls, work towards a common asylum policy and press third countries to cooperate in controlling migrant flows. "We have reached a very balanced solution to limit and manage immigration while taking human lives into account," German Chancellor Gerhard Schröder said. He and British PM Tony Blair voiced some frustration that opposition spearheaded by France had prevented the EU from threatening sanctions against states that did not fight people smugglers or take back rejected immigrants. But French President Jacques Chirac said brandishing the sword of sanctions would not solve the problem but would make the EU look uncaring by punishing the poorest. (Reuters, 23.06)

USA ajakirjandus

ELi riigipead lõpetasid Sevilla tippkohtumise, leppides kokku uutes vahendites võitlemisel illegaalse immigratsiooniga ning lubades kandidaatriikidele, et läbirääkimised lõpetatakse sellel aastal. Laienemine tähendaks ELi loojate kauaaegse unistuse täitumist sellest, et kogu kontinent ühendatakse ning vana Ida-Lääne jaotus kaob. Kuid laienemisega tõusetuvad ka keerulised küsimused. Esiteks, mitmed kandidaatriigid on vaesed ning nende vastuvõtmine nõuab ELi põllumajandustoetuste ja arenguabi programmide restruktureerimist. Seetõttu on laienemine mitmete liikmesriikide jaoks muutunud vähem atraktiivseks, eriti Saksamaa jaoks, kus maksumaksjad ei soovi, et nende raha liiguks itta, kuna Saksamaal endalgi on töötuse protsent kõrge. Just sel põhjusel ei soovinud Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, keda ootavad ees valimised septembris, nõustuda kindla ajakavaga kandidaatriikide jaoks. Isegi pärast tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsiooni ei nõustunud ta, et deklaratsioon tähendab kindlat ajakava. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 23.06)

ELi tippkohtumisel Sevillas leppisid uniooni riigipead kokku kooskõlastada jõupingutused immigratsioonipoliitikas, vaatamata laiaulatuslikule üldsuse kartusele, et EL on kaotamas tasapisi rahvuslikku suveräänsust. Immigratsioonipoliitikaga seonduvalt kaalutakse ühise piirivalve väljaõpet ning ühtseid standardeid asüüli protseduurides. Mitmed riigipead kirjeldasid immigratsiooni kohta vastuvõetud otsuseid möödapääsmatu sammuna enne ELi laienemist, mis on plaanitud 2004. aasta jaanuariks. (Brandon Mitchener, The Wall Street Journal, 24.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Sevilla ELi tippkohtumise lõppdeklaratsioon kinnitab liikmesriikide meelekindlust laienemise osas. Kuid ELi valitsused teavad, et teekond detsembrikuise Kopenhaageni tippkohtumiseni, kus 10 õnnelikku uut uniooni riiki välja kuulutatakse, saab olema pingeline ja segane. Peamine põhjus seisneb CAPi küsimuses, milles liikmesriigid ei suuda kokkuleppele jõuda. Taani on teatanud, et laienemine ei tohi muutuda väiklaste ja lühiajaliste rahvuslike huvide pantvangiks. Kandidaatriigid kardavad, et tihe ajakava sunnib neid leppima ebasoodsate sissepääsu tingimustega. (Ian Black, The Guardian, 22.06)

Austria seadis ELi tippkohtumisel Sevillas uute liikmesriikide vastuvõtmise ajakava kahtluse alla, soovitades lükata oktoobrist edasi tippkohtumine, kus nimetataks 2004. aastal uniooniga liituvad riigid. Igasugune tähtaegade edasilükkamine kahjustaks tõsiselt laienemisprotsessi, kuna kandidaatriikide liitumine sõltub liikmesriikide liitumislepingute ratifitseerimistest, kas siis referendumi teel või parlamendis. Hispaania välisministri Josep Pique' sõnul on ajakava tõepoolest tihe, kuid ometigi on seda võimalik järgida. Suurbritannia Euroopa asjade minister Peter Hain kinnitas, et aegadest kinnipidamine on oluline ELi usaldusväärsuse jaoks. Ometigi on liikmesriigid ääretult närvilised Iirimaa pärast, kes võib jällegi anda Nizza lepingule "ei". Sevilla tippkohtumisel sai Iirimaa ELi riigipeadelt kinnituse, et need respekteerivad Iirimaa neutraalsust. Haini sõnul ei soovi Iirimaa, et teda peetakse vastutavaks laienemise saboteerimises. (Judy Dempsey, Financial Times, 22.06)

ELi laienemise tingimuste üle vaidlemine varjutas ELi tippkohtumise Sevillas, mis lõppes raskesti kättevõidetud kompromissiga plaani osas, mis püüaks lahendada illegaalse immigratsiooniga seonduva. Uniooni riigipead kohustusid võtma vastu 2004. aastal 10 uut liikmesriiki, kuid Saksamaa tingimused laienemise kulude osas tõusid esiplaanile. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder sõnas, et lõplik rahaline pakett uutele riikidele, sh põllumajandustoetused, võib enne detsembrit mitte valmis olla. Ka Prantsusmaa president Jacques Chirac on asunud võitlusse, soovides säilitada heldekäelised abirahad Prantsusmaa talunikele. (George Parker, Judy Dempsey, Financial Times, 23.06)

Sevilla tippkohtumisel olid ELi liidrid üksmeelsel seisukohal, et uniooni ootab ees kriitiline ajajärk. Järgneva 18 kuu jooksul tuleb teha või panna proovile otsused, mis puudutavad laienemist, julgeolekut, eurotsooni stabiilsust ja institutsionaalseid reforme. Detsembris toimuval Kopenhaageni tippkohtumisel saab olema otsustav tähtsus. Mis puutub ELi võimesse küündida sellise väljakutseni, oli Sevilla tippkohtumine kaugel sellest, mis julgustaks selle küündimisesse uskuda. Sevilla tippkohtumine kinnitas vapralt, et ELi laienemine on kindlalt rööbastel. Kuid aeg on kiiresti otsa saamas Kopenhaageni tippkohtumise ajaks, kus peaks välja kuulutatama tulevased liikmesriigid. Saksamaal on lähenemas valimised, Küprose küsimus on ikka veel lahendamata, CAP reformimata. Kandidaatriigid loodavad, et EL peab kinni oma sõnast ja ajakavast. (The Guardian, 24.06)

ELi tippkohtumisel Sevillas pakuti Iirimaale garantiid sõjalise neutraalsuse osas. Tegemist oli ELi püüdega veenda Iirimaa valijaid hääletama Nizza lepingu poolt. Uniooni riigipead kardavad, et iirlaste "ei" Nizza lepingule võib saada takistuseks ELi laienemisele, mille läbirääkimised lähenevad sügisel lõppfaasi. Sevillas vastu võetud Iirimaa deklaratsiooni kohaselt ei seota Iirimaad mingisuguste ühiste kaitse kohustustega. Iirimaa peaminister Bertie Ahern sõnas, et Nizza lepingu poolt mittehääletamine kahjustaks ELi ning uniooni suhteid kandidaatriikidega: "Ma ei taha mõelda kaotamise tagajärgedele. Need oleksid nii meie, kui ka teiste jaoks väga tõsised". (George Parker, Financial Times, 22.06)

ELi laienemine võiks olla ajalooline moment, muidugi juhul, kui Iirimaa hääletab Nizza lepingu poolt. Kuid ometigi ei olnud see teema domineeriv Sevilla tippkohtumisel. Põhiteemaks tippkohtumisel oli immigratsiooni ja asüüliga seonduv. See, milles Sevillas kokku lepiti, oli niisama ebaveenev ning segane, nagu iga teine ELi tippkohtumine. (The Independent, 24.06)

Hispaania peaministri Jose Maria Aznari shansid kroonida Hispaania ELi eesistumist eduka tippkohtumisega ebaõnnestusid traditsioonilise Prantsuse-Saksa telje kokkuvarisemise tõttu. Seda rünnatakse nüüd argumentidega majanduspoliitika ja laienemise küsimustes. Enne tippkohtumist läksid Pariisi parempoolne valitsus ja Berliini vasakpoolsed pahuksisse Prantsusmaa püüde pärast hoiduda kohustusest viia riiklikud eelarved tasakaalu 2004. aastaks, samuti on Prantsusmaa ja Saksamaa eri meeltel CAPiga seonduvas. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder on hoiatanud, et vaidlused põllumajandustoetuste üle ei tohiks takistada eesmärki ühendada Lääne- ja Ida-Euroopat. Schröderi sõnul: "Laienemine on poliitiliselt sedavõrd tähtis eesmärk, nii et see tuleb saavutada. See tähendab, et hinnalipikut ei tohiks seada liiga kõrgele. Ma ei luba laienemise võimalust rikkuda väiklase põllumajanduspoliitika kaudu." Sevillas olid Saksamaa ja Prantsusmaa erinevatel arvamustel ka illegaalse immigratsiooni küsimuses, milles Prantsusmaa president Jacques Chirac oli märksa pehmem kui Schröder. (Rory Watson, The Times, 24.06)

Sevilla tippkohtumisel võitis terve mõistus, mis tähendab, et EL püüab rakendada poliitikat, mis võitleb illegaalse immigratsiooni vastu porgandite, aga mitte kaikaga. See aga omakorda tähendab, et liikmesriigid peavad tegema üüratult kulutusi, püüdes kaitsta oma piire ning luues omalaadse Euroopa piiripolitsei. (Quentin Peel, Financial Times, 23.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi liikmesriigid ei osanud ette näha poliitiliselt raskete peatükkide avamist liitumisläbirääkimiste lõpuosas. Saksamaa kantsler Gerhard Schröder teatas Sevillas, et ootab mööndusi riikidelt, kes on senisest põllumajanduspoliitikast kasu saanud. "Laienemine ei tohi ebaõnnestuda põllumajandusliku tühja-tähja tõttu," ütles ta. "Saksamaa hääletab järgmisena ja on aru saada, et see on teema, mida on delikaatne kõrgemale instantsile edasi anda," kommenteeris Jacques Chirac. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 25.06)

Liikmesriigid ei võtnud Sevilla tippkohtumisel vastu Suurbritannia peaminister Tony Blairi ja Hispaania peaminister José Maria Aznari ettepanekut mitte aidata majanduslikult EList väljapoole jäävaid riike, kes ei võta kasutusele rangemaid meetmeid kontrollimaks põgenike väljavoolu. Prantsusmaa president Jacques Chirac: "Peame ässitama tegevusele, paljastama ja koos tegutsema rohkem kui sanktsioneerima; me ei nõustu abi tinglikkusega." Illegaalse immigratsiooni vastu võitlemise peatükki ei suudetud Sevillas aga edendada. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 23.06)

ELi liikmesriigid suutsid Sevillas vastu võtta ainult “reformikesi”. Ainuke tippkohtumise “staar” oli Prantsusmaa president Jacques Chirac, kes sai vaeste riikide kangelaseks, seistes vastu ettepanekule võtta neilt ära ELi toetus, kui nad ei ole suutelised emigratsiooni peatama. EN võttis vastu ühise asüüli- ja immigratsioonipoliitika sisseseadmise ajakava, mis näeb ette, et EL võtab vastu enne 2003. a lõppu ühise reeglistiku asüülipalve küsimuses - ambitsioonikas ajakava, mis ei kujuta endast muud kui ainult takistusi. Liikmesriigid olid võimetud reformima ka MNd, sest muudatused oleks seganud rutiini. Liitumisläbirääkimiste põllumajanduspeatüki sulgemine lükati edasi kuni Saksamaa valimisteni, sest Berliin ei taha enam kõigi eest maksta ja Pariis ei taha loobuda mitteühestki eurost. Euroopa masinavärk on takerdunud. (Jean Quatremer, Nathalie Dubois, Libération, 24.06)

Jacques Chirac, valitseja läbirääkimiste laua taga, pidas ainukesena Sevilla tippkohtumise viimase pressikonverentsi. Prantsusmaa president säilitas lõpuni inimliku suhtumise immigratsiooniküsimuses ja tagas mitmetele riikidele seega ELi abi säilimise. (Raphaelle Bacqué, Le Monde, 25.06)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa valitsusjuhte ja riigipäid ühendav Euroopa Ülemkogu (EÜK) otsustas muuta oma töökorraldust. Suurbritannia peaminister Tony Blairi ja tema Hispaania kolleeg Jose Maria Aznari ettepanek Euroopa Presidendi valimisest sai külma vastuvõtu osaliseks nii Euroopa tuleviku konvendil kui ka EÜKl Sevillas. Eriti on sellise idee vastu olnud väikesed liikmesriigid, kes kardavad oma mõjuvõimu kadumist. Töö ratsionaliseerimise nimel otsustas EÜK muuta kehtivat korda nii, et tulevikus on liikmesriikide enda otsustada, kes esindab valitsust Euroopa Ülemkogul. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, FAZ, 24.06)

Kogu kahepäevast tippkohtumist Sevillas, kuhu olid kutsutud ka kandidaatriikide esindajad, varjutas Saksamaa ja Prantsusmaa vaheline tüli põllumajandusreformi üle. Siiski suutis tippkohtumise eesistuja, Hispaania peaminister Jose Maria Aznar, juhtida tähelepanu ka illegaalse sisserände piiramisele, ning tippkohtumisel kiideti põhimõtteliselt heaks ühise piirivalve sisseviimine. Konkreetse otsuseni ühise piirivalveüksuse loomisest siiski ei jõutud. (Andreas Middel, Die Welt, 24.06)

Taani ajakirjandus

Taani peaks juba soovima, et aastas oleks 13 kuud. Sevillas paika pandud ajakava ELi idalaienemiseks jätab Taanile aega vaid mõned nädalad, et panna kandidaatriigid aktsepteerima tõsiasja, et nad ei saa koheselt juurdepääsu põllumajandus- ja regionaaltoetuste miljarditele. Berlingske Tidende, 23.06)

EL tahab Sevillas teha järjekordse katse illegaalse sisserände peatamiseks. Tegevusplaan illegaalse sisserände vastu on sisuliselt esimene samm ELi ühise asüüli- ja immigratsioonipoliitika loomise poole. (Ole Bang Nielsen, Jasper Larsen, Berlingske Tidende, 18.06)

Taani toetab täielikult Hispaania ettepanekut kärpida toetusi riikidele, kes ei tee koostööd illegaalse immigratsiooni piiramiseks ELi liikmesriikidesse. Hispaania ja Taani peaministrid José Maria Aznar ja Anders Fogh Rasmussen kinnitasid, et ELi riigi- ja valitsusjuhid jõuavad tippkohtumisel otsusele ühises seisukohas illegaalse immigratsiooni suhtes. (Ritzau, Jyllands-Posten, 19.06; Jyllands-Posten, 18.06)

Ühe olulise teemana Sevillas oli päevakorral võitlus illegaalse immigratsiooni vastu. Artiklis meenutatakse siiski, et probleem ei ole ju tegelikult nii tõsine - igal aastal jõuab ELi ligikaudu 500 000 illegaalset sisserändajat, mis on väike hulk ELi 380 miljonist kodanikust. EL peaks suurendama legaalset immigratsiooni, et seeläbi tõsta langevat sündivuse arvu. (Politiken, 22.06, 21.06)

Üks tähtsamaid punkte Sevilla tippkohtumise päevakorras oli ELi Ministrite Nõukogu reformimine. Kuid just selle päevakorrapunkti üks olulisemaid ettepanekuid hoiti Hispaania kui eesistuja poolt enne tippkohtumist saladuses, et vältida segavat debatti enne kohtumist. Reform tähendaks muuhulgas seda, et 16 erinevast nõukogust saaks tulevikus 9. Hispaania ettepanek selle kohta, millised nõukogud peaksid tegevuse lõpetama, jäi avalikustamata. Ettepanekusse pühendati kinniste uste taga vaid riigi- ja valitsusjuhid. Seega oli Sevilla tippkohtumise näol tegemist suletud kohtumisega avatusest. (Jens Bostrup, Christian Lindhardt, Politiken; Berlingske Tidende, 22.06)

Rootsi ajakirjandus

Laienemine on ELis päevakorral olnud juba ligi kümme aastat. Sevilla tippkohtumine on viimane enne Kopenhaageni tippkohtumist detsembris, kui läbirääkimised peavad olema juba lõpule viidud. Samal ajal kasvavad laienemisega seotud probleemid, erimeelsused laienemise rahastamise ja tulevase põllumajandus- ning regionaalpoliitika suhtes. Samuti kasvab ELis võõrvaenulikkus, mis võib laienemist takistada. See on tekitanud muret majanduses, mis on juba teinud investeeringuid laienemise ettevalmistamiseks. Euroopa majanduse ühine organisatsioon UNICE kutsub nii liikmes- kui kandidaatmaade valitsusi korraldama ulatuslikke informatsioonikampaaniaid laienemise tagajärgedest, et koguda toetust laienemisele. UNICE hoiatab ka, et kui laienemine viiakse läbi ilma põllumajandus- ja regionaalpoliitika reformimiseta, tõusevad ELi kulutused 2013. aastaks 43 miljardi euroni, mis on rohkem kui eelarves olema saab. (Mats Hallgren, Svenska Dagbladet, 21.06)

Pärast Sevilla tippkohtumist arvestavad ELi kandidaatriigid sellega, et ELi laienemise ajakava on kindlalt paigas. Lootus püsib kõrgel hoolimata sellest, et ELi liidrid otsustasid lükata läbirääkimised kõige raskemates punktides (nt. põllumajanduse otsetoetused) viimasele minutile. ELi liidreid tunduvadki praegu enam huvitavat kodused arvamused ja kohalikud valimiskampaaniad, mistõttu jäi tippkohtumine hoolimata tähtsatest päevakorrapunktidest suhteliselt loiuks. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 24.06, 22.06; Aftonbladet, 23.06)

Folkparti (Rahvapartei) juht Lars Leijonborg tahab veenda peaminister Göran Perssonit selles, et ta kasutaks oma vetoõigust, kui ELi tippkohtumine püüab piirata asüülitaotlemise õigust. Samuti nõuab ta kirjas liberaalsetele ELi kolleegidele selget võõrvaenulikkuse vastu välja astumist. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 18.06)

Rootsi peaminister Göran Persson ei karda, et Sevillas võetakse vastu otsus kasutada toetuste lõpetamist vahendina võitluses illegaalse immigratsiooni vastu. "Riigid, kes oma põgenikke tagasi ei võta, ei ole demokraatiad ning ei saa seetõttu toetusi," ütles Göran Persson. (Maria Crofts, Dagens Nyheter, 19.06)

Rootsi võiks Sevilla tippkohtumisel ründava taktikaga saavutada selle, et liitumisläbirääkimised lõpetanud kandidaatriigid võetakse ELi vastu, põllumajandustoetused kaotatakse nii vanades kui uutes liikmesmaades, pannakse alus koordineeritud kuid samas avatud immigratsioonipoliitika. Tõenäoliselt pole Sevillast aga üllatusi oodata, laienemisprotsess läheb edasi, põllumajandusküsimust ei puudutata ja asüülipoliitika on võõrvaenulike suundade meele järele ega lahenda tegelikult immigratsiooniprobleeme. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 20.06)

Asüülitaotlejate hulk ELis on 90ndatel poole võrra vähenenud. Sellest hoolimata nõuavad ELi juhid karme meetmeid põgenikepoliitikas Sevilla tippkohtumise eel. Inimõigusteorganisatsioonid hoiatavad rünnakute eest. Ülevaade põgenikepoliitikat puudutavatest küsimustest. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 18.06)

Euroopa vajab suurt hulka sisserändajaid lähikümnendikel, et toime tulla vananeva rahvastikuga. ELi juhid kogunevad Sevillas aga selleks, et sisserändamist takistada. Selle tõttu jääb Euroopa USAst järjest enam maha. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 18.06)

EL ei hakka toetusrahasid kasutama vaesete riikide mõjutamiseks, et rohkem kontrollida immigrante ja asüülitaotlejaid. Selline "mitte-otsus" oli Sevilla tippkohtumisel üks olulisemaid. Sel moel kukkus läbi Suurbritannia-Prantsuse idee peatada illegaalset immigratsiooni. Saadud otsus kannab endas teatavat prestiizhikaotust Suurbritannia peaminister Tony Blairile ja Hispaania peaminister José Maria Aznarile. Kahjuks ei ole ka ELi teistes päevakorra küsimustes selle aasta esimesel poolel mingeid edusamme märgata olnud. ELi-aasta 2002 ei saa tõenäoliselt tuntuks poliitilise teovõime poolest. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 23.06, 21.06, 22.06; Expressen, 23.06)

Norra ajakirjandus

Sevillas toimuvad ELi tippkohtumise eel demonstratsioonid rangema põgenikepoliitika vastu ning ametiühingud on korraldanud ülemaalise streigi peaminister José Maria Aznari poliitika vastu protestimiseks. (Ulf Peter Hellstr¢m, Aftenposten, 21.06)

Kaks ELi suurimat riiki ei leia ühist keelt. Sevilla tippkohtumisel lükkasid ELi liidrid kõrvale põllumajanduse otsetoetuste jagamise arutamise, kuna see tekitas suuri ebakõlasid Prantsusmaa ja Saksamaa vastu. Pinged Prantsusmaa ja Saksamaa vahel tekitavad ELis teatava tühja ruumi, kuna need kaks suurvõimu olid varem uniooni liikumapanevateks jõududeks. Mitmed vaatlejad leidsid pärast Sevilla tippkohtumist, et vastuolud on saanud kogu süsteemi piduriklotsiks. (Ulf Peter Hellstr¢m, Aftenposten, 23.06)

Soome ajakirjandus

EK president Romano Prodi soovib komisjoni tööd reformida siis, kui ELil saab olema 25 liiget. Prodi kavatseb nimetada aseesimeeste rühma, mis peaks tööle hakkama 2004. aasta alguses. Prodi loodab, et tema ettepanekut arutatakse Sevillas samal ajal, kui tuleb arutluse alla Euroopa Nõukogu reform. (Esko Seppänen; Kaleva;13.06)

Prantsuse paremäärmuslase Jean-Marie Le Pen’i pääs presidendivalimiste II vooru äratas taas Euroopas hirmu rassistlike parteide tõusu ees. Äärmuslikud parempoolsed liikumised on eksisteerinud juba aastakümneid, kuid nüüd on nende toetajate arvu kasv korraga mitmes eri riigis tõusma hakanud. Paremäärmuslus on hakanud välja lööma ka reaalpoliitikas. Sevilla tippkohtumisel plaanib EL teha otsuseid karmistamaks illegaalse immigratsiooni vastaseid meetmeid. Selles osas on nii karme kui leebemaid seisukohti. Immigrantide vastased rühmitused on viimastel kuudel mitmetes ELi liikmesriikides poolehoidjaid juurde saanud. Populistlike rühmituste survel on mitmed riigid hakanud oma immigratsioonipoliitikat ümber vaatama. Kogu probleemi aitaks lahendada see, kui inimõigused ja võimalused inimväärseks eluks väljaspool ELi paraneksid. (Annikka Mutanen ja Kaius Niemi; Helsingin Sanomat; Juhtkiri; Helsingin Sanomat, Juhtkiri; Turun Sanomat, 19.06)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Slovenian President Milan Kucan said he believed his country would join both NATO and the EU within two years, stressing it had so far fulfilled its international obligations. "I believe that for the next independence day Slovenia will be a NATO member and will complete negotiations on its accession to the EU," Kucan told, adding he believed that his country would become a member of the 15-nation-bloc in 2004. "I believe that we will complete negotiations in time and that Slovenia will become an EU member in 2004," Kucan said. "In my eyes Slovenia is a successful state." (Afp, 21.06)

Britain fully supports bids by Romania and Bulgaria to be invited to join NATO later this year, British Defence Secretary Geoffrey Hoon said. He added that the two Balkan countries have a key strategic role to play in the Alliance, which is due to decide on its eastwards expansion at a summit in Prague in November. "There are three reasons why we want to see Romania and Bulgaria members of Nato: firstly, their strategic and geographic position. Secondly, they can make an important contribution in military terms to the Alliance. "Thirdly, their insight into political problems in the Balkans and other parts of the Alliance area," he told. (Afp, 18.06, 19.06)

Twelve days of joint Georgia-NATO exercises dubbed Cooperative Best Effort 2002 began with Georgian President Eduard Shevardnadze again voicing his country's desire to join the Atlantic alliance. Exercises within the framework of the alliance's Partnership for Peace program included some 600 troops from 15 countries and focused on infantry skills necessary for peacekeeping operations. As the war games in the former Soviet republic began, Shevardnadze told that NATO must play an important role in assuring stability in the volatile Caucasus region. (Afp, 17.06)

Member states from NATO and its Partnership for Peace program will participate in more than two weeks of war games in the Romanian port of Constanta, the French defense ministry said. The exercise, codenamed Cooperative Partner, is aimed at promoting transparency and cooperation between NATO and its non-member partners as well as the "democratization of armed forces" in Partnership for Peace countries. NATO member states participating in the exercise - due to end on July 6 - include France, Greece, Italy, Poland, Turkey and the U.S. Non-NATO participants include Azerbaijan, Bulgaria, Georgia, host country Romania, Ukraine and the Romanian Red Cross. (Afp, 20.06)

Norra ajakirjandus

USA on psühholoogiliselt ja militaarselt sõjaseisukorras rahvusvahelise terrori vastu, NATO on läbi tegemas mitmeid muutusi ja on muutumas USA globaalseks militaarseks tööriistakastiks. (Nils Morten Udgaard, Aftenposten, 17.06)

Soome ajakirjandus

Soome poliitilises diskussioonis esineb jälle tihedalt sõna "rahvahääletus", millega arad poliitikud püüavad enda õlult vastutust ära lükata. Oleks parem loobuda kogu NATO liikmelisuse taotlemisest normaalse poliitilise otsuse langetamise läbi ning mitte jääda lootma rahvahääletusele. Julgeolekupoliitikat ei või jätta rahvahääletuse otsustada. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 20.06)

Vastavalt muutuvatele tingimustele on ka Soome muutnud oma julgeolekupoliitikat. Tänapäeva Euroopa on teistsugune kui Euroopa aastatel 1940-1980, mis elas Ida ja Lääne vahelise pinge all. Praegu on Soome rahul ELi liikmelisusega, sellest on kasu saanud isegi maarahvas. Kuid NATO liikmelisus on teistsugune küsimus. Rahva enamus on harjunud NATO liikmelisuse suhtes eitavat seisukohta võtma. Selline hoiak juurdus Teisele maailmasõjale vahetult järgnenud paari aastakümne jooksul ja püsib siiani. Aga kas on tark panna see küsimus rahvahääletusele? Riigiisad peavad siin vastutuse enda peale võtma ja inimestele asja ära põhjendama. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 19.06)

Soome suuremate parteide seisukohad NATO liikmelisuse suhtes hakkavad sarnanema. Kõik Soome parteid on seda küsimust kaalunud, iseasi, paljud neist enne valimisi konkreetse seisukohaga välja tulevad. (Mirja Niemitalo, Kaleva, 18.06)

Kolonel Heikki Hult jääb varsti pensionile ning oma viimases intervjuus ütleb ta, et Soome NATO-liikmelisus on vältimatu. Üldine sõjaväekohustus aga säilib. (Hannu Toivonen, Seura, 20.06)

NATO probleemiks on hetkel tema sihtide ebamäärasus ja organisatoorse tuleviku ebakindlus, mistõttu Soome seisukohast oleks targem seda muutumisprotsessi esialgu kõrvalt jälgida ning otsustada alles siis, kui NATO tulevik on selginenud. (Pekka Jauho, Kaleva, 19.06)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Suurbritannia parlamendi alamkoja kaitsekomitee esimehe Bruce George’ga Vene-NATO suhetest. George’ arvates saavad Balti riigid sel sügisel NATOsse. “Me ei nõudnud nende ühinemist, kuid nad soovivad nii väga NATOsse ja ELi, et me ei saa neid mitte vastu võtta. Balti riikidel on väga piiratud sõjajõud. NATO laienemine ei ohusta mingil määral Venemaad, vaid tuleb hoopis kasuks". (Vladimir Skossõrev, Vremja MN, 22.06)

Autor kirjutab, et "NATOsse saamise nimel on Leedu valmis toetama ükskõik milliseid NATO sõjalisi operatsioone: Leedu kaitseministeerium otsustas osaleda NATO õppustel Gruusias Cooperative Best Effort 2002. Kommersant: õppuste eesmärgiks on terrorismivastased operatsioonid, õppused kestavad 7 päeva, kutsutud oli ka Venemaa, kes keeldus aga isegi vaatlejaid saatmast. Õppused toimuvad endises Vene sõjaväebaasis Vasianis. (Vladimir Taranov, Parlamentskaja Gazeta, Kommersant, 18.06)

Venemaa ja NATO otsivad ühiseid jooni: kuigi külm sõda on möödas ja on moodustatud mitmeid uusi koostöövorme Venemaa ja Lääne vahel, jääb siiski üksteise mõistmisest palju veel puudu. Moskva huvid Iraani-Iraagi teljel, USA sõjaline kohalolek Kesk-Aasia riikides, Lähis-Ida konflikt ning plahvatusohtlik olukord India ja Pakistani vahel - need on vaid suuremad näited kas lahkhelidest või teistsugustest põhimõtetest Venemaa ja Lääne vahel. (The Moscow Times, 17.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti suursaadik Venemaal Karin Jaani tunnistas Moskvas peetud pressikonverentsil, et Eestis on mõningased probleemid venekeelse hariduse saamisel. Jaani sõnul püüab praegune valitsus neid probleeme lahendada, näiteks pikendati venekeelse hariduse finantseerimist riigi poolt. Lisaks sõnas Jaani: “Las aeg näitab, kas lastel on või ei ole vaja saada haridust vene keeles.” Eesti liitumisel ELiga mingisuguseid muudatusi Eesti kodakondsusseadusesse Jaani väitel ette näha ei ole. (Ria Novosti, 18.06)

Eesti suursaadik Karin Jaani sõnas pressikonverentsil Moskvas, et Eesti-Vene suhete kardinaalseks parandamiseks ei ole vaja teha mingisuguseid erilisi jõupingutusi. Jaani sõnul mõjutab riikide kahepoolseid suhteid ka see, mis toimub Venemaal sisepoliitiliselt, Moskva lähenemine Läänele, ELile ja NATOle. (Ria Novosti, 18.06)

Tallinnas arvatakse, et Venemaa välisminister Igor Ivanov võib külastada Eestit sellel aastal, teatas Eesti suursaadik Karin Jaani Moskvas peetud pressikonverentsil. Jaani sõnul on vastav kutse Vene välisministrile juba üle antud. (Ria Novosti, 18.06)

Russian FM Igor Ivanov warned the Baltic states of Estonia and Latvia that good relations with Moscow would depend on the way they treated their Russian-speaking minorities. "Russia wishes to develop good-neighbourly relations with Latvia and Estonia, but the level of relations is directly linked to their respect for the rights of Russians who form the overwhelming majority of the ethnic minorities there," foreign ministry spokesman Alexander Yakovenko said. The spokesman was commenting on Ivanov's talks with the OSCE’s commissioner for minorities, Rolf Ekeus, who was on a two-day visit to Moscow. (Afp, 17.06)

Venemaa peab oluliseks, et aktiviseerida OSCE rolli rahvusvähemuste küsimuses Eestis ja Lätis, teatas välisminister Igor Ivanov vahetult enne OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari Rolf Ekeuse visiiti Moskvasse. Moskva arvates, vaatamata mõningatele positiivsetele muutustele, ei vasta inimõigustega seonduv ei Lätis ega Eestis ikka veel rahvusvahelistele nõuetele. (Ria Novosti, 18.06)

The parliament of the Baltic republic of Estonia condemned the crimes of the Soviet Union's communist regime on its territory, saying they should be condemned as much as those committed by Nazi Germany. In a statement, adopted with cross-party support by 74 members of parliament, with one legislator opposed, parliament said the genocide, deportations, illegal confiscation of property and Russification committed by the Soviet regime in Estonia during and after World War II were criminal. "The statement is a step towards a more adequate picture of history," legislator Andres Herkel of the opposition Pro Patria party and a key drafter of the statement told parliament. "The double standards we can increasingly see in international politics are also being applied to the more close past." According to the statement, the Soviet Union's punitive bodies, such as the feared security police NKVD and KGB, were criminal. (Afp, 18.06)

Venemaa duuma on nördinud Eesti parlamendi avalduse pärast, mis võrdsustab natsismi ja nõukogude rezhiimi kuriteod. Vene Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Konstantin Kosatshev teatas, et juhul, kui “eestlased ei vabanda, saavad mõlema riigi parlamendi suhted tulevikus olema raskendatud”. Kosatshevi sõnul on selline avaldus “lihtsalt solvav ning eesti saadikute kavatsused nõuda Venemaalt kompensatsiooni väljamaksmist “okupatsiooni eest” kohatud”. (Ria Novosti, 19.06)

The United States formally began to shut down its Peace Corps operations in the three Baltic nations with a ceremony in Latvia marking the successful conclusion of programs there. The programs in the three countries began in 1992, shortly after they formally gained independence from the former Soviet Union. The Baltic states were the first of the former Soviet republics to invite the Peace Corps in. A total of 555 American Peace Corps volunteers worked there over the next decade, the Peace Corps said. The volunteers worked as English teachers, as advisors to small business development projects and in non-governmental organizations, it said. (Afp, 19.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Üks piinlik rahvusvaheline vahejuhtum leidis aset Chatham House's Londonis. Kuninglik Rahvusvaheliste Suhete Instituut kutsus Eesti välisministri Kristiina Ojulandi pidama kõnet selle kohta, kuidas Eesti tähistab 11 aasta möödumist iseseisva riigina. Vähesed erru jäänud diplomaadid arvasid, et Inglismaa võiks mõndagi õppida selle noore riigi kogemustest. Ojuland alustas kõnet mõjusalt: "Eesti on ainus riik, kus on täielik e-valitsus. Isegi kabineti kohtumised viiakse läbi arvutitega - meil ei ole mingisugust vajadust paberi järele." Äkitsi käis publiku seast läbi kahin. Selgus, et vaid esimeses reas istunutest kuulsid kõnet. Ojuland jättis kõne pooleli ning tekkis suur segadus, tehnikud sahkerdasid mikrofoni ja kõlaritega. Siis jooksis lavale sekretär ning teatas, et viga on avastatud - mikrofon unustati sisse lülitada. Artikli autori kommentaar vahejuhtumile: "Näib, et meie, brittide jaoks, on isegi vanema tehnoloogiaga raskusi." (Jack Malvern, The Times, 20.06)

Saksamaa ajakirjandus

Artiklis analüüsitud USA suursaadiku Joseph DeThomase 28.05 Eesti Päevalehes ilmunud avaldus seatakse tihenenud Vene-USA suhete foonile. Eesti suhtes apologeetilise artikli autor leiab, et Baltimaadel on põhjust tunda muret Venemaa kasvava mõjujõu üle nii regioonisiseselt kui ka laiemalt. (Carl Gustav Ströhm, Junge Freiheit, 18.06)

Taani ajakirjandus

Eesti on "täht" Ida- ja Kesk-Euroopa ELi kandidaatriikide seas. Edu tuleneb sihiteadlikust ja eeskujulikust Eesti majanduse ümberkujundamisest täiesti avatud turumajanduseks. Seetõttu pakub Eesti huvi välisinvestoritele, eelkõige on esindatud Soome ja Rootsi, aga ka Taani. Taani suursaadik Tallinnas, J¢rgen Munk Rasmussen osutab ka sellele, et majandus paljudes sektorites on jätkuvalt arengufaasis, põllumajanduses on ümberkohandumine vaevalt alanud, samuti vajab arendamist keskkonnaküsimus. Positiivseteks omadusteks on muuhulgas suhteliselt hea haridusega tööjõud, hea infrastruktuur, madalad maksud, vähene korruptsioon, Põhjamaadele sarnane ettevõttekultuur ja kaugelearenenud infotehnoloogia. (Heinz Andresen, B¢rsen, 27.05)

Soome ajakirjandus

Eesti Välisministeerium kavatseb nõukogude okupatsiooni ohvrite initsiatiivil nõuda, et Venemaa vabandaks kommunistliku korra ajal tehtud kuritegude eest ja korvaks selle ohvritele tehtud kahju. Välisminister Kristiina Ojulandi sõnul oleks vabandamine viisakas rahva suhtes, kes kommunistliku terrori tulemusel nii palju kannatanud on. Ka teised maailma riigid on vabandanud ning selles pole midagi imelikku. Eesti endine suursaadik Venemaal, Mart Helme, arvab samuti, et Eesti peaks Venemaalt nõudma vabandamist ja kahjude heastamist. Samas tõdeb ta ka seda, et ilma rahvusvahelise toetuseta Eestile, võib Moskva asjale üldse mitte tähelepanu pöörata. (Etelä-Suomen Sanomat, 17.06)

Riigikogu avalduses kuulutati kommunism kuritegelikuks režiimiks. Riigikogu avalduse kohaselt on nii natsliku Saksamaa kui ka NLi valitsused süüdi Eestis toimepandud inimsusevastaste kuritegude eest alates 1940. aastast. Iga viies Eesti elanik pidi kas Eestist lahkuma või küüditati sunniviisiliselt Siberisse. Riigikogu avaldus nimetas KGBd ja selle eellasi kuritegelikeks organisatsioonideks. Avaldus kirjutati valmis juba mullu ning esialgselt oli plaanis selle vastuvõtmine küüditamise mälestuspäeval 14.06, kuid sisepoliitiliste erimeelsuste tõttu lükkus selle vastuvõtmine edasi. (Kaja Grünthal; Helsingin Sanomat;19.06)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel pealkirjaga "Meie oleme okupandid?!" räägib Riigikogu avaldusest, mis kuulutas kommunismi kuritegelikuks rezhiimiks. Autor kommenteerib, et väljaanne Krasnaja Zvezda peaks maailma tähelepanu sel juhul pöörama mitte ainult kommunismi kuritegude vastu Eestis, vaid näiteks ka NATO agressioonile Jugoslaavias. Oma olemuselt venevastane akt võeti vastu just Eestis, kus ei suudeta ikka veel kindlustada inimõigusi (viide MIDi avaldusele kohtumisest Ekeusega). (A.Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 19.06)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Artiklist selgub, et 10%st metsamaterjalist, mida Eesti ekspordib Suurbritanniasse, on pool illegaalne. (Vanessa Houlder, Financial Times, 21.06)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel tehnikast, mille abil on võimalik kindlaks teha mobiiltelefonilt hädaabinumbrile 112 helistaja asukoht. Järgmise aasta juulist hakatakse seda kasutama ka Rootsis, Eestis on see juba kasutuses. Nimetatud tehnika kasutamisest Eestis räägib Põhja-Eesti häirekeskuse IT-juht Taavi Tiitsu. (Lilian Almroth, Dagens Nyheter, 17.06)

Tallinn on viimastel aastatel saanud kohaks, kus katsetatakse erinevaid mobiilse Interneti võimalusi, äratades tähelepanu ka väljaspool Eestit. Eesti oma väiksuses on ideaalne test-turg. Üle kolmandiku eestlasi kasutab Interneti-panka ja enam kui igal teisel eestlasel on mobiiltelefon. Ekspordinõukogu möödunudaastases uurimuses mobiilse Interneti kohta osutati Eestile kui võimalikule katsetusturule. Tähelepanu osaliseks on saanud mobiilse parkimise võimalus. Ericsson katsetab paljusid uusi teenuseid just Eestis, kuigi see pole teadlik strateegia. Eesti edu selles valdkonnas põhjendab peaminister Siim Kallas nii: "See on meie suhtumine tehnikasse. Me oleme seiklushimulised." Kuigi Eestile meeldib rääkida endast kui e-riigist, on ta siiski sammu Lääne-Euroopast maas, näiteks põhikoolides on vaid 3,8 arvutit 100 õpilase kohta (Rootsis 16,6, Taanis 45,2). (Lilian Almroth, Dagens Nyheter, 17.06)

Ungarit, Türgit ja Eestit ei seostata tipptehnikaga, ometi toimub just neis maades palju huvitavat telekommunikatsiooni valdkonnas. Eestis tehakse kiireid, põnevaid katsetusi kombineerides mobiilsidet, Internetti ja igapäevaseid teenuseid, nt mobiilne parkimine. (Per Helgesson, Dagens Nyheter, 17.06)

Artikkel sellest, kuidas toimib Eesti e-valitsus. Arvamust (positiivset) avaldavad peaminister Siim Kallas ja kultuuriminister Signe Kivi. (Lilian Almroth, Dagens Nyheter, 17.06)

Soome ajakirjandus

Augustis alustab Tallinnas Muuga sadamas tööd Galvex Estonia OÜ galvaniseerimistehas, mille tootmisvõimsuseks on kolm miljonit tonni terast aastas. Tehas on suurim Balti riikidesse tehtud välisinvesteering - 243 miljonit eurot. Tehase turuletulek tähendab aga raskusi Soome Rautaruukille, lähinaabrusesse tekib odavat, Venemaalt pärit toorainet kasutav võistleja. (Seppo Kervinen, Tekniikka ja Talous, 19.06)

Tallinnas algas kevadel juhtmeta Interneti-ühenduse buum. Kaks ettevõtet, Uninet AS ja Eesti Telefon võistlevad Tallinna varustamises uue tehnikaga. Eesti Telefon pakub teenust peamiselt Tallinna ja maakonna hotellidele. Tallinnas saab lisaks hotellidele juhtmeta Internetti ka Raekoja platsil ja Pirita rannas. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 19.06).

Rannila Pärnu tehas alustas tegevust kümme aastat tagasi. Praeguseks on tehase toodete läbimüük kasvanud 40 miljoni euroni aastas. Algul müüdi toodangut kohapeal sularaha eest. Nüüd on tehasel 140 töötajat ja töö käib kahes vahetuses. Teraskatused moodustavad umbes 60% tehase toodete müügist. (Ilkka Sinervä, Kauppalehti, 19.06)

Tallinna SOK peab läbirääkimisi Tallinnas itaallaste omanduses oleva Primo ostmise üle. Primo asub Tallinna vilkaimas Kristiine kaubanduskeskuses, SOKil peaks seal läheduses Mustamäel augustis valmis saama uus Prisma supermarket. Primo ostmise järel oleks Prismal Tallinnas neli supermarketit. (Leena Hietanen, Kauppalehti; 18.06, Etelä-Suomen Sanomat, 19.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian border guards and Finnish police have uncovered an Estonian-Finnish drug trafficking ring and seized over a hundred kilos of illegal drugs, Estonian officials said. "A criminal Estonian-Finnish narcotics ring is being busted as a result of a joint operation by the authorities of the two countries," Estonian border guard chief Aare Evisalu told. The Estonian members of the gang brought the drugs from Spain to their counterparts in Finland, who sold the narcotics there, according to police charges. The Estonian authorites are stepping up their fight against drug trafficking because if the country joins the EU next year as expected, its borders will also become the 15-nation bloc's external borders. (Afp, 19.06)

They are thoroughly modern Europeans for most of the year, but for one night a year Balts abandon Christianity to revel in their ancient pagan traditions and celebrate summer solstice. With flowers and oak leaves in their hair, Estonians, Latvians, and Lithuanians quit their cities on June 23 to head out to the countryside to light bonfires and repeat fertility rituals which were highly important to pagan peasant societies centuries ago. Called Midsummer Eve (June 23) and St John's Day (June 24) in Estonia, the holiday is second only to Christmas. "Ancient church chronicles contain scathing criticism of the habits of the Estonians to gather near churches but not enter, and instead, noisily light bonfires, sing, dance, and drink," folklore expert Mall Hiiemäe of the Estonian Literary Museum told. "The church did not like the fertility rituals and the aspect of magic surrounding the St John's Day celebrations," she said. (Afp, 23.06)

USA ajakirjandus

Tuletõrjujate poolt Häädemeestel läbi viidud haruldast sorti kärnkonnade päästeoperatsioonist. Artikkel ilmus ajalehes lastele lugemise ja arusaamise harjutusena. (Susan Fineman, The Washington Post, 23.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Reisiagentuur Norvista pakub välja reisiprogrammi "Läänemere imed", kus viikingite ajalugu kohtub Hansalinnade traditsiooniga. Trajektoor kulgeb ka läbi Tallinna, Baltimaade renessansisümboli. (Madame Le Figaro, 15.06)
Eestis kastavad Häädemeeste tuletõrjujad kärnkonnakulleseid, et aidata neil üle elada pikalt kestnud põuda. (Le Voix du Nord, 17.06)

Saksamaa ajakirjandus

Leedu ja läti vahuveini ning eesti likööri pakuti kolme Balti riigi ühisel Kesksuvepühal. Jaanipäevapidustuste võõrustajateks olid kolme Balti riigi suursaadikud Berliinis, Geralavicius Vaidievutis, Andris Taikmanis ja Riina Ruth Kionka. (Der Tagesspiegel, 23.06)

Austria ajakirjandus

Saltzburgi Festspieli avamiste raames kohtub Austria liidupresident Thomas Klestil oma kolme Balti kolleegi, Arnold Rüütli, Vaira Vike-Freiberga ning Valdas Adamkusega. (Die Presse, 20.06)

Rootsi ajakirjandus

Muusikafestivalil Umeås on keskmes Arvo Pärt. Hiljuti andis teoloog Torsten Kälvemark välja ka raamatu Arvo Pärdist. (Carl-Gunnar Åhlén, Svenska Dagbladet, 16.06)

Heategevusorganisatsioonidele, kes on kümme aastat probleemideta Eestis, Lätis ja Leedus töötanud, on nüüd takistuseks bürokraatia ja keerulised tollinõuded. "Vene ajal oli lihtsam," ütles Punase Risti kaastööline Anne-Marie De Geer. Probleemid algasid eelmisel aastal Lätis ja levisid seejärel Leetu ja Eestisse. Vajadus abi järele (haigla ja tervishoiutarbed jms) on jätkuvalt väga suur. "See on naeruväärne. Oleksin ma pistist maksnud, oleks kõik libedalt läinud, aga seda ei tee me kunagi. Eks paistab, mis edaspidi saab" ütleb Anne-Marie De Geer. (Reet Waikla, Dagens Industri, 15.-16.06)

Reisikiri jalgrattamatkast peamiselt endistel rannarootsi aladel - Noarootsi, Haapsalu, Vormsi. Eestit, eriti Haapsalut võrreldakse Ilon Wiklandi illustratsioonidega Astrid Lindgreni raamatutele. Räägitakse nii minevikust (nõukogude aeg) kui olevikust (positiivne, palju on viimaste aastatega muutunud). (Charlotte Wendt, Svenska Dagbladet, 19.06)

Retsensioon raamatule Vita nätter och svarta (Valged ja mustad ööd), Jaan Kaplinski ja Johannes Salmineni kirjade kogumik. Muuhulgas räägitakse NLi lagunemise suurest mõjust nii Eestile kui Soomele, Eesti iseseisvuse teemast ja Soome vajadusest tähelepanu järele, mis olid aktuaalsed 80-ndate lõpus, kui nimetatud autorid andsid 1990. a. välja oma eelmise kirjade kogumiku Sjunger näktergalen än i Dorpat? (Kas Tartus laulab veel ööbik?). Artikli autor kirjutab: "Tänapäeval on Eesti uusliberaalne musterriik, kus eraisikute initsiatiiv õitseb mõlemal pool seaduse piirimärke". (Mickel Ekman, Svenska Dagbladet, 14.06)

Rootsi parlamendi spiiker Birgitta Dahl viibis 18.-20.06 ametlikul visiidil Tallinnas. Tema kutsujaks oli Eesti kolleeg Toomas Savi. Dahl kohtus president Arnold Rüütli, peaminister Siim Kallase ja välisminister Kristiina Ojulandiga. Lõunasöögil Toomkooli restoranis varastati aga Dahli käekott, milles oli tema pangakaart koos PIN koodiga. Seetõttu läks Dahli lõunasöök umbes 26 000 EEKi võrra kallimaks, kui ta oli arvestanud. (Zendry Svärdkrona, Aftonbladet, 23.06)

Soome ajakirjandus

Kümme aastat tagasi ütles Eesti toonane president Lennart Meri, et soome keeles tuleks kasutada Eesti kohta sõna ‘Viro’ ja mitte ‘Eesti’, kuna ‘Eesti’ vihjab NLi aegsele ENSVle. (Kyösti Virrankoski, Suomenmaa; 14.06)

Soome Politsei koostöös Eesti Piirivalvega püüdis kinni Soome-Eesti ühise narkojõugu. Jõugu Eesti osapoole ülesandeks oli tegevust planeerida ja juhtida, soomlaste ülesandeks oli müük. Uurimise käigus on kätte saadud üle 200 kg narkootilisi aineid. (STT; Helsingin Sanomat; 19.06; Teuvo Arolainen; Helsingin Sanomat; STT; Etelä-Suomen Sanomat, 20.06)

Eesti Kaitsepolitsei esitas süüdistuse kaheksale endisele ENSV riigiametnikule 400 saarlase küüditamises märtsis 1949. (Keskisuomalainen; 14.06)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa viimase aja moeröögatus: enesehaletsuslik kinnitamine eelkõige iseendale, et tegelikult ju oleme me külalislahked, elame normaalses linnas (Moskvas), ning me ei ole üldse sellised 'urodõ' nagu Moskva kesklinnas pärast Vene-Jaapani jalgpallimatshi näha oli. Aga Vitautas Landsbergis ja Jaan Kross tahavad seda ilusat pilti rikkuda. Noortemängud ühendavad Putini sõnul 'rahvaste üksteisemõistmist, sõprust ja armastust' ning mis saabki olla parem, kui pidu Moskvas, kus 15 iseseisva riigi noored saavad suhelda ilma tõlkideta. (Rossijskaja Gazeta, 17.06)

Pikk artikkel filmist Viimne reliikvia. NLi tingimustes oli vabariiklike filmistuudiote saatus kurb, igaühel neist tuli monopoliseerida mingi teatud teema - Kaukaasias oli selleks komöödia, Kesk-Aasias - detektiiv, Eestis - keskaegsed seiklused. Film Viimne reliikvia on tõepoolest õnnestunud, sest tänu kaugele keskajale nägi kõik välja poliitiliselt korrektne ja oli samas väga huvitav. Filmi loomisele aitasid kaasa parimad Eesti loomingulised jõud. Meenutatakse ka NLis väga populaarseid eesti muinasjutte (J. Rannap, E. Raud, H. Mänd), Priit Pärna ja Aavo Paistiku animafilme, pop-muusikuid Jaak Joalat ja Tõnis Mägi. "Venemaa langes põlvili Viimse reliikvia ees - 1972. a. vaatas NLis filmi 44 mln vaatajat". (Denis Gorelov, Izvestija, 22.06)


Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: [email protected]